2-24-124315/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-124315

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A A vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

171,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu

mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja: A A, ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks T AS ja A A vahel

03.12.2022 ja 10.08.2023 sõlmitud lepingutest ja 01.10.2023 – 01.12.2023 arvetest

tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 108,81 eurot, 12.06.2025 (k.a) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 30,35 eurot ja sissenõudmiskulud 25

eurot.

3. Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (108,81 euro) tasumata jäägilt

alates 13.06.2025 kuni põhinõude 108,81 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus

Capital AS kasuks menetluskulude katteks 242 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 242 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja A A menetluskulud tema enda kanda.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus

kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. AS PlusPlus Capital esitas 27.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses,

Viru Maakohtule 24.10.2024 hagi A A vastu võla nõudes. 02.05.2025 kohtumäärusega määras

kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja A A ja T AS (edaspidi ka Tele2) vahel

03.12.2022 sõlmitud leping, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale

sideteenust numbrile XXX ja 10.08.2023 on sõlmitud leping nr. 854879393,

mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ning

kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt.

Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu

tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja

privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2

mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga. Vastavalt

üldtingimuste p.-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks

ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga

viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud

telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud

tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.10.2023 arvest ja viimase

01.03.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus

telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 132,77 eurot.

Nimetatud summa sisaldab Tele2 kasutatud sideteenuseid 108,81 eurot,

viiviseid 3,96 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 5 eurot ja

võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot.

Üldtingimuste p. 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14

päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on T AS-l õigus leping üles öelda.

01.11.2023 arve järgi telefoninumbri XXX kuutasu on 10 eurot. 01.12.2023 arve järgi on kuutasu

novembri eest 5 eurot. Seega kasutas kostja Tele2 teenuseid kuni 15.11.2023 ja alates 16.11.2023

oli Tele2 teenused piiratud (kuutasu 10 eurot / novembri 30 päeva * 15 päeva = 5 eurot).

28.12.2023 palus Tele2 kostjat tasuda võlgnevust täiendava 14 päevase tähtaja jooksul ja hoiatas

lepingu ülesütlemise eest, et kui kostja jätab võlgnevuse tasumata ütleb Tele2 lepingu üles ja

loovutab võla inkassofirmale (dtl 47). Kostja võlgnevust ei tasunud, seega luges Tele2 lepingu

ülesöelduks alates 12.01.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud aadressile XXX

ja e-postile.

T AS loovutas 18.04.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati kostjat 23.04.2024 kirjalikult (dtl 48). Loovutusteatis on kostjale saadetud hagejale

teadaolevale eelnimetatud kostja aadressile ja e-postile. Alates loovutuslepingu sõlmimisest

kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud

talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 on viivisemääraks 0,05% päevas. Põhinõude ja viivisearvestus on

järgmine:

Kuupäev

Arve nr

Põhisumma

Viivis alates

Viivis kuni

Viivis

01.10.2023

15118223300

10,52

19.10.2023

24.10.2024

1,96

01.11.2023

15118451450

36,21

19.11.2023

24.10.2024

6,17

01.12.2023

15118677251

62,08

19.12.2023

24.10.2024

9,65

Kokku

108,81

17,78

Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05%

päevas tasumata põhinõude 108,81 euro jäägilt alates 25.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 108,81

euro tasumiseni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2

seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse

nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud

teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 24.04.2024 15 eurot, 10.05.2024 5 eurot ja 29.05.2024 5

eurot, hagejale teadaolevatele kostja aadressile. Seega on hageja kandnud võlgnevuse

sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. 05.03.2025 edastatud kirjas kostja märgib, et on nõus nõutava summaga 179,50 eurot AS

PlusPlus Capital kasuks. Kostja palub avaldaja esindajaga jaotada riigilõivu ja peatada jooksvad

viivised ning jätta õigusabikulud (427 eurot) AS PlusPlus Capital kanda. Käesoleval ajal

tervislikel põhjustel on pikaajalisel statsionaarsel ravil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja

rehabilitatsiooni-keskuses Ida-Viru osakonnas alates 02.10.2024. Planeeritud rehabilitatsiooniaeg

on 11-12 kuud umbkaudu, kuni 2025 septembri lõpuni. See raskendab kostjal maksekohustuste

täitmist. Teised sissetulekud hetkel puuduvad ja on tekkinud makseraskused. Kostja palub teha

maksegraafiku alates oktoobrist 2025 ning nõustub maksma 50 eurot igakuiselt kuni 28

kuupäevani, 4 kuu jooksul. Haiglast väljakirjutamise hetkest hakkab jälle töötama ja täitma oma

kohustusi tsiviilasja suhtes.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ning järeldused

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 23.04.2024 teatise nõude loovutamise

kohta, mille kohaselt on T AS liitumislepingust nr. 854879393 tuleneva võlanõude loovutanud

18.04.2024 PlusPlus Capital AS-le (dtl 48).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja T AS ja

kostja vahel 03.12.2022 (dtl 25 - 26) ja 10.08.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. 854879393 (dtl

27 – 28) ning kostjale 01.10.2023 – 01.12.2023 esitatud arvetest (dtl 34 – 39), põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud. Kostja on põhinõude summaga nõustunud. Seega rahuldab kohus hageja

nõude põhivõlgnevuse 108,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 3 (dtl 29 –

33) kohaselt määraga 0,05% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 24.10.2024

seisuga kokku summas 17,78 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega.

Nimetatud summaga on ka kostja nõustunud. Kostja taotlus jooksvate viiviste peatamiseks ei ole

põhjendatud rahuldada. Viivisearvestuse peatamises oleksid saanud pooled kokku leppida

kompromisslepingu sõlmimisel. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja

mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud

lepingujärgse viivise 0,05% päevas põhinõudelt 108,81 eurolt alates 25.10.2024 – 12.06.2025

(k.a) 231 päeva eest, mis moodustab 12,57 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes

eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 12.06.2025 seisuga

kokku summas 30,35 eurot (17,78 + 12,57).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.06.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,05%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 108,81 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud

viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 78,46 eurot (108,81

– 30,35).

12. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel peale

lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu

lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (24.04.2024, 10.05.2024, 29.05.2024 – dtl 49-51), siis

leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas

25 eurot.

13. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga)

ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et

hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses

tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (122 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide

komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kostja

palub jätta õigusabikulud hageja kanda. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus

suuruses olevaks.

20. Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on

ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid

hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise

kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu

hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega

tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Seega pole tegemist

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 122 eurot (käibemaksuga). Hageja

on ka ise kostjale tehtud kompromisspakkumises olnud nõus isegi väiksemas summas

õigusabikulude hüvitamisega.

21. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 242 eurot (100 + 20 + 122), mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

22. Kostja enda menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik