1-10-14220/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-14220

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-14220 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi J.L süüdistuses KarS § 203 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja J.L kaitsja Mare Lust Prokurör Rainer Amur Süüdistatav J.L xxx elukoht xxxxxxx xxxxxxxx xx, ei tööta, varem

karistatud 28.03.2011. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 975,80 eurot

Kaitsja Vandeadvokaat Mare Lust Kannatanu esindaja Advokaat Kaspar №or

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus J.L suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. detsembril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § Harju Maakohtu 3. oktoobri 2011. a otsusega üldmenetluses tunnistati J.L 203 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele

pööramata 18 kuulise katseajaga. J.L kohustati 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist heastama OÜ-le Analiit-AA kuriteoga tekitatud kahju summas 5654,70 eurot.

2. mõisteti süüdi selles, et ta 19. juunil 2009. a kella 20.40 ajal Maardu linnas Vana – J.L Narva mnt 9a OÜ Analiit-AA kontorihoone taga asuval laoplatsil keeras lahti 1000 liitrise konteineri

kraani, mistõttu selles hoitav kütuselisand 3350 euro väärtuses voolas maapinnale, muutudes kasutamiskõlbmatuks. J.L keeras lahti veel 5 kütuselisandit sisaldava konteineri kraanid, kuid kuna kraanid olid varustatud kaitsekilega, siis ei voolanud kütuselisandit nendest välja. Kuna 1000 liitri kütuselisandi koristamine vajas professionaalset sekkumist, palkas OÜ Analiit-AA firma Treefox OÜ, kes esitas pinnareostuse likvideerimise eest arve summas 2304,70 eurot. Seega tekitas J.L firmale OÜ Analiit-AA kokku varalise kahju summas 5654,70 eurot. Oma tegevusega pani J.L toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

3. kaitsja, kes taotleb süüdimõistva Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.L kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja on esitanud ka alternatiivse taotluse, millega jätta J.L-ile mõistetud vangistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava ütlused, et ta ei mäleta sündmusi kuna oli šokis, et naabri hundikoer hammustas jälle tema koera ning laps ja naine nutsid. Mäletab ainult, et ta läks kuhugi,

kuid mida tegi ei tea. Tal tõusis vererõhk ning viibis erutusseisundis, mille põhjustas kannatanu töötajate õigusvastane käitumine, kes ei järginud koertepidamise eeskirju ja võimaldasid oma koertel tungida võõrale territooriumile.

Kohus on põhjendamatult nõustunud prokuröri poolt pakutud tõlgendusega ja asunud toetama

süüdistusfunktsiooni, mis on aga otseses vastuolus kohtu erapooletuse, võimude lahususe ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtetega. Kohus on jätnud põhjendamatult kõrvale süüdistatava abikaasa J. Kaplanskaja ütlused. Tunnistaja

ütluste kohaselt oli abikaasa närviline ja ei saanud milleski aru. Tunnistaja R. Hirvi kinnitas tunnistaja J. Kaplanskaja ja süüdistatava ütlusi. Kohus jättis hindamata tunnistaja I. T ütlused, et tema hundikoer oli kaelarihmata ja ta jättis koeraga

jalutama minnes värava lahti, mis võimaldas kõrvalistel isikutel tungida Analiit-AA OÜ territooriumile. Samuti ei hinnanud kohus asjaolu, et kütuselisandi mahutil puudus turvakile, mille tõttu sai võimalikuks kütuse väljavoolamine mahutist. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pannud tegu toime tahtlikult, sest teo toimepanemise ajal ta ei saanud aru oma tegude tähendusest, sest oli erutusseisundis, mille tingis Analiit-AA OÜ töötaja käitumine. Pealegi on tõendamata kahju suurus, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid selle suuruse kohta ja kohus ei ole arvesse võtnud kannatanu käitumist, kes ise oli süüdi kahju tekkimises. Koristustööde eest tasumine Treefox OÜ-le ei ole põhjendatud, sest koristustöid teinud V. S ja I. T olid Analiit-AA töötajad.

Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tegemist on teise astme

kuriteoga, asjas puuduvad raskendavad asjaolud. Samuti tuleb arvestada Analiit-AA OÜ töötajate enda käitumist – väravate lahtijätmist ja mahutil turvakile puudumist.

4. Apellatsioonile on esitanud vastuväite kannatanu esindaja K. №or, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

3(4) 5. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja toetas ka alternatiivset taotlust karistuse kergendamise osas. Süüdistatav jagas kaitsja seisukohta. Prokurör ja kannatanu esindaja taotlesid jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

6.1. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga

põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo

faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et J.L süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille

toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 203. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu

tõttu on J.L süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Seetõttu kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et kohtu järeldused põhinevad pelgalt prokuröri tõlgendusel. Kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata.

6.2 taksikoera Kaitsja apellatsioonis pööratakse rohket tähelepanu sellele, et J.L

hammustas Analiit-AA OÜ territooriumil elav ilma rihmata ringi liikunud hundikoer.

Kohtukolleegium leiab, et koerte pidamise eeskirjadest kinnipidamisel Analiit-AA OÜ töötajate

poolt ei ole J.L-ile esitatud süüdistusega vähimatki seost. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et J.L ise oma koera ründamist ei näinud, vaid kuulis sellest hiljem oma abikaasa

käest. Koera vigastused ei olnud sellised, mis oleksid pidanud J.L erilist meeleheidet

tekitama. Seda ei kinnita ka loomaarsti tõend. Maakohtu istungil vaadeldud videosalvestusest on

näha, kuidas J.L Analiit-AA territooriumil rahulikult ringi käib, konteinerite juures askeldab ning kütuselisand maha voolab. Tema käitumises ei ole vähimatki märki närvilisusest või

raevutsemisest. Tema eesmärgiks oli oma vihahoos Analiit-AA OÜ-le võimalikult palju kahju

tekitada. Kõik kütusemahutid ei jooksnud tühjaks vaid seetõttu, et neil oli turvakile, mis mahajooksmise ära hoidis. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et J.L väited sündmuse mittemäletamise ja tugeva erutusseisundi kohta ei ole usaldusväärsed ning on kantud eesmärgist vastutusest pääseda.

4(4) Asjaolul, et ühel kütusemahutil turvakile puudus ei välista J.L vastutust KarS § 203 järgi võõra vara hävitamise eest, sest tema ei olnud sellest asjaolust teadlik. Kui J.L ei oleks kütusemahuti kraane avanud, ei oleks kütus maha voolanud ning kahju ei oleks tekkinud. Seetõttu ei

nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et OÜ Analiit-AA on ise kahju tekitamises süüdi, sest ühel kütusemahutil puudus turvakile.

6.3 Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et tsiviilhagi on tõendamata.

Kriminaaltoimikus olevate kirjalike dokumentidega, kannatanu ja tunnistajate I. T ning V. S ütlustega on tõendatud maha voolanud kütuselisandi hulk ja maksumus ning reostuse likvideerimise kulud. Tunnistaja V. S tööülesanneteks OÜ Analiit-AA-s ei olnud reostuste likvideerimine, mistõttu

ta ei teinud koristustöid mitte OÜ Analiit-AA, vaid Treefox OÜ töötajana. Seetõttu ei nõustu

kohtukolleegium kaitsja väitega, et Treefox OÜ-le on makstud reostuse likvideerimise eest põhjendamatult. Apelleeritud kohtuotsuses leitakse põhjendatult ja motiveeritult, et OÜ Analiit-AA- le tekitatud kahju moodustab kokku 5654,70 eurot.

6.4 Viimasena peatub kohtukolleegium J.L-ile mõistetud karistusel.

Kohus on jätnud J.L-ile mõistetud vangistuse KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on teda kohustatud 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist heastama tekitatud kahju üldsummas 5654,70 eurot. Kaitsja taotleb jätta J.L-ile

mõistetud vangistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Kohtukolleegium selle taotlusega ei nõustu, sest KarS § 73 sätete kohaldamine ei võimalda panna J.L-ile kohustust hüvitada 6 kuu jooksul tekitatud kahju. Kui J.L-ile sellist kohustust ei pandaks, siis oleks see vastuolus kannatanu huvidega, kelle eesmärgiks on talle tekitatud kahju võimalikult kiire heastamine.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. oktoobri 2011.a kohtuotsuse J.L suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer