3-24-1867/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1867

Haldusasi

P.I kaebus Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsuse nr

E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/8124-7

tühistamiseks ning pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja - P.I , esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.I kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsus nr E13943-1 ja 23.05.2024

vaideotsus nr 5.2-3/8124-7.

3. Tuvastada, et P.I töötas ajavahemikul 26.11.1991-31.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses

ning perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 AS-is Talter soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi.

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt P.I kasuks välja menetluskulud 1500 eurot. Muus osas

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.07.2025. Vastuseks

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1867

1. P.I (kaebaja) esitas 04.12.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

2. SKA 09.02.2024 otsusega nr E13943-1 (dtl 6) otsustati mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni. SKA otsustas, et kaebaja vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka ei arvata kaebaja töötamise aega: a) alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina

Ida-Viru Teedevalitsuses, b) alates 01.06.1995 kuni 31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri

piirkonnas, c) alates 01.04.2003 kuni 17.01.2011 teede hoolde meistrina AS Talter, kokku 19

aastat 1 kuu ja 22 päeva.

3. Kaebaja esitas 11.03.2024 vaide SKA 09.02.2024 otsusele nr E13943-1 (dtl 10-11). SKA

jättis 23.05.2024 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata (dtl 12-16).

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.06.2024 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti

09.02.2024 otsusele nr E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsusele nr 5.2-3/8124-7 (dtl 2-5). Kaebaja

palub kohtul tuvastada kaebaja õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna kaebaja töötas

a) alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses; b) alates 01.06.1995

kuni 31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas; c) alates 01.04.2003 kuni

17.01.2011 teede hoolde meistrina AS Talter. Kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22 päeva. Kaebaja

palub, et kohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit tegema uue otsuse, millega määrata

kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni.

5. Kohus võttis kaebuse 01.07.2024 menetlusse ja määras vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti.

6. Vastustaja vastas kaebusele 04.09.2024 (dtl 45-47).

7. Kohus määras 22.11.2024 kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses ja palus kaebajal

täpsustada oma nõude alust. Kaebaja esitatud 16.01.2025 seisukohas (dtl 112-116) leidis

kaebaja, et tema töötamine eespool nimetatud ajavahemikul meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses,

abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas ning teede hoolde meistrina AS-s Talter vastab

loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) ning samuti

loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja).

8. 14.02.2025 määrusega uuendas kohus menetluse, andes menetlusosalistele tähtajad

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

9. Sotsiaalkindlustusamet esitas 28.02.2025 selgitused üldise halduspraktika kohta ning

06.05.2025 kaebaja poolt 15.04.2025 kohtule esitatud taotluses nimetatud tunnistajatele

esitatavad küsimused.

10. 14.05.2025 määrusega edastas kohus tunnistajatele vastamiseks küsimused ning andis

pooltele täiendavad menetlustähtajad.

11. Kaebaja esitas lõppseisukohad 02.06.2025 ja Sotsiaalkindlustusamet 04.06.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

12. Vaidlustatud SKA otsuse kohaselt ei arvata P.I soodusstaaži hulka töötamise perioode:

alates 26.11.1991 kuni 31.05.1995 meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses; alates 01.06.1995 kuni

31.03.2003 abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas; alates 01.04.2003 kuni 17.01.2011

teede hoolde meistrina AS Talter, kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22 päeva.

13. Kaebaja lähtub sellest, et tema tööülesanded nimetatud töökohtadel ja ajavahemikel

hõlmasid ehituse-, montaaži-, hoolde- ja remonditööde juhtimist ning järelevalvet teedeehituse

objektidel konkreetses piirkonnas. Samuti sisaldasid kaebaja tööülesanded erinevate teedega

seotud rajatiste rajamist.

2(12)

3-24-1867

14. Kaebaja on kohtule esitanud oma ametijuhendi (dtl 17–19), milles on täpsustatud tema töö

sisu Ida-Viru Teedevalitsuses. Lisaks on toimikus ka kaebaja ametijuhendid AS-is Talter

töötamise perioodist (dtl 93-95), kus on märgitud samade ülesannete täitmine. Kaebaja esitas

kohtule X.W seletuskirja (dtl 104), milles täpsustatakse, et kaebaja tegeles Ida-Viru

Teedevalitsuses töötades järgmiste ülesannetega: teekattesse tekkinud aukude parandamine

asfaldiga; pindamistööd killustiku ja bituumeniga; vanade truupide väljavahetamine uute vastu;

sildade värvimine; bussiootekodade ehitamine; kraavide kaevamine teetrassi äärtesse;

vajaminevate mehhanismide (nt buldooserid, ekskavaatorid, rullid, autod, bituumeniveokid,

asfaldilaoturid) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö organiseerimine objektidel; kõik

ehitustööd kuni objekti valmimiseni, sealhulgas teetrassi mahamärkimine, muldkeha

valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude rajamine, teemärkide ja signaalpostide

paigaldamine ning teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või asfaldist. Lisaks on kohtule

esitatud U.F-i (dtl 106) kinnituskiri, milles on täpsustatud teemeistri ja meistri töökohustusi.

Nende hulka kuulus: ehitustööde (teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus

kruusateedele, pindamistööd, truupide remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja

materjali vedu karjääridest jne) juhtimine ehitusobjektil; ehitustegevuse organiseerimine ja

juhtimine objektil; töötajate ja tehnika tegevuse suunamine ja koordineerimine; ehitusplatsil

ohutustegevuse tagamine; ehituskvaliteedi jälgimine ja tagamine.

15. Kinnituskirja kohaselt alustati 2000. aastal maanteehoiuorganisatsiooni ümberkorraldamist

eesmärgiga lahutada tellija ja töövõtja funktsioonid, rakendada maanteehooldes rohkem

eraettevõtteid ning tõhustada riigiasutuste haldussuutlikkust. Teehoole anti ettevõtjatele teha ja

korraldada, samas kui teedevalitsused reorganiseeriti riiklikeks järelevalveasutusteks, mille

ülesandeks jäi tööde kavandamine ja tellimine. Alates 01.04.2003 moodustati regionaalne Viru

Teedevalitsus, mille tegevuspiirkonnaks sai Lääne- ja Ida-Virumaa. Ida-Viru Teedevalitsus

muudeti Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakonnaks. Samal ajal, 01.04.2003, sai riigihanke

tulemusena teehooldetööde teostajaks Ida-Viru maakonnas AS Talter. P.I-d ööandjaks sai AS

Talter, tema töökohaks määrati Vaivara piirkond (endine Sillamäe jaoskond). P.I-d

öökohustused, mida ta varasemalt täitis Ida-Viru Teedevalitsuses, jäid peamiselt samaks, kuna

ta jätkas teehoiutööde tegemist AS-s Talter. Seletusest selgub, et kaebaja kohustused ja töö sisu

AS-s Talter olid samad, mis Ida-Viru Teedevalitsuses.

16. Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et töötades jaoskonna

meistrina ja teemeistrina juhtis kaebaja tööde teostamist ning korraldas materjalide, masinate ja

mehhanismide kasutamist, andis töölistele tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist, samuti

korraldas tööajaarvestust ja aruandlust. Jaoskonna meistri ja teemeistri ülesanded olid paljuski

kattuvad, kuid teemeistril oli mõnevõrra suurem administratiivülesannete (sh

aruandlusülesannete) osakaal. Mõlemad ametikohad hõlmasid riigimaanteede ja nendega seotud

rajatiste ehitamist, remonti ning vajadusel ka rekonstrueerimisülesannete täitmist.

17. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja jätkas pärast Ida-Viru Teedevalitsuse kohustuste

üleminekut AS-ile Talter eelnevalt täidetud tööülesannetega sarnaste tööülesannete täitmist.

Kaebaja peamisteks tööülesanneteks oli jätkuvalt teede, sildade ja truupide ehituse- ja

montaažitööde vahetu juhtimine. Tema ülesanded hõlmasid nii juhtimisülesandeid kui ka

osaliselt kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid töid, sealhulgas planeerimist ja looduses teede

maha märkimist vastavalt projektile. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja juhtis ja korraldas

vahetult tee-ehitusobjektide ehitamist ja hooldamist. Lisaks hõlmasid tema tööülesanded

teemeistrina töötades erinevate objektide ehitamist, sealhulgas teede ehitamist tema

tegevuspiirkonnas.

18. Tunnistajate C.V, Q.A , X.W ja U.F-i üksmeelsete ja üksikasjalike ütluste analüüsi põhjal

tuleb kaebaja arvates tõdeda, et Sotsiaalkindlustusamet ei ole piisavalt põhjalikult ega

õiguspäraselt hinnanud kaebaja esitatud tõendeid tema töö tegeliku sisu ja tingimuste kohta.

3(12)

3-24-1867

Tunnistajate ütlused tõendavad selgelt, et kaebaja tööülesanded olid oluliselt ulatuslikumad ja

keerukamad, kui tema ametinimetus formaalselt kajastab. Töö sisaldas ehitus- ja montaažitööde

meistri või teemeistri ülesandeid, mis on loetletud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse

nr 206 loetelu nr 2 XVII osas. Töö oli pidevalt seotud raskete tingimustega, sealhulgas pidev

välitingimustes viibimine, kokkupuude raskete ilmastikuoludega (pakane, vihm, kuumus) ning

tervist kahjustavate materjalidega (nt bituumen ja emulsioonid). Lisaks kinnitasid tunnistajad, et

kaebaja töö oli võrreldav või isegi raskem kui teiste töötajate töö, kellele juba on määratud

soodustingimustel vanaduspension.

19. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kõik tunnistajate antud ütlused annavad ühtse ja selge aluse

väita, et tema tööülesanded vastasid täielikult Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse

(SVPS) § 1 punktile 2 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusele nr 206 loetelu nr 2

XVII osas kehtestatud nõuetele. Seega on kaebajal põhjendatud õigus saada soodustingimustel

vanaduspensioni.

20. Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine,

restaureerimine ja remont“ kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise

korral ehitus- ja montaažitööde meistrina (erialakood nr 23419) ja tööjuhatajana (erialakood nr

24441). Eelnimetatud loetelu nr 2 osa XVII pealkirjast nähtuvalt peab selles nimekirja osas

nimetatud erialakoodides kajastatud ameti- ja töökohtadele omased tööülesanded seonduma

ehitamise, remondi või muu vastava valdkonnaga seotud tegevusega.

21. Kuigi XVII osa pealkirjas ei ole eraldi selgesõnaliselt nimetatud hooldamist või hooldust, ei

oma see iseenesest määravat tähendust, sest ka hooldetööde tegemisega võib kaasneda suuremal

või vähemal määral ehitamisele ja remontimisele omaste tööülesannete täitmine. Esitatud

tõendid selgitavad, et tööülesanded teehoiutöödel on seotud tihtipeale ehitus-montaažitöödega,

näiteks silla- ja teepiirete, liikluse suunaviitade ja liiklusmärkide demontaaž ja uute

paigaldamine ning muud sarnased tööd.

22. Seega on vale vastustaja seisukoht, et hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine,

ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont ei näe ette hooldetöid, riigimaanteede suve- ja

talihoolet ega liikluse korraldamist. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda vastustaja väitega, et

kaebaja ei täitnud täistööaja ulatuses selliseid tööülesandeid, mida näeb ette loetelu nr 2 osa

XVII ja et tema töö ainsaks sisuks ei olnud ehitus- ja montaažitööde meistri tööle iseloomulikud

tegevused.

23. Kaebaja hinnangul saab XVII osas nimetatud ehitus- ja montaažimeistri ning tööjuhataja

ametikoha tööülesannetega hõlmata ka teehooldetööde tegemise ja sellise tegevuse juhtimise

või korraldamise. Teedeehituse valdkonnas oli tavapärane, et sellega oli hõlmatud ka

hooldetööde tegemine. Kuigi lume- ja libedusetõrje tegemisel ei kaasne alati ehitamisele

omaseid toiminguid, on näiteks teekatte hooldustöödena nimetatud tegevused oma iseloomult

käsitletavad loetelu nr 2 osa XVII mõttes remonditöödele sarnase tegevusena.

24. Ka varasemas kohtupraktikas on erialakoodide nr 23419 ja 24441 puhul peetud

hooldusülesannete täitmist asjakohaseks (vt Tartu Halduskohtu 8. septembri 2022. a otsus asjas

nr 3-21-2995). Seega ei oma asjaolu, et kaebaja tegevus hõlmas ka hooldetööde tegemise

juhtimist ja korraldamist, täistööaja nõude täitmisel vastustaja viidatud järelmeid.

25. Eeltoodule tuginedes leiab kaebaja, et tema töötamine eespool nimetatud ajavahemikul

meistrina Ida-Viru Teedevalitsuses, abiteemeistrina Põhja teemeistri piirkonnas ning teede

hoolde meistrina AS-s Talter vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419 (ehitus- ja

montaažitööde meister) ning samuti loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja).

Vastustaja seisukoht

4(12)

3-24-1867

26. Asjaolud ja põhjendused, miks ei olnud Sotsiaalkindlustusametil võimalik arvestada

kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni staaži hulka tema töötamist ajavahemikul

26.11.1991 – 17.01.2011, on toodud SKA 09.02.2024 otsuses (dtl 6-8).

27. Vastuses kaebusele märgib SKA, et kaebaja esitas 04.12.2023 pensioniavalduse (dtl 48-51)

soovides soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 2 alusel ehitus- ja

montaažitööde meistrina alates 27.05.2024.

28. Tööraamatu eestikeelses versioonis (dtl 57-59) on kanne kaebaja tööle võtmise kohta

26.11.1991 teemeistrina Sillamäe piirkonda Ida-Viru Teedevalitsusse, kuid kande aluseks on

01.07.1993 leping nr 61. Alates 01.04.2003 on tööandjaks AS Talter ja alates 23.12.2009

Lemminkäinen Eesti AS. 17.01.2011 on tööleping lõpetatud. Venekeelse versiooni (dtl 52-55)

kohaselt on kaebaja 26.11.1991 võetud tööle Ida-Viru Teedevalitsuse tööjaotajana ning alusena

on märgitud 25.11.1991 korraldus nr 225-k.

29. AS YIT Eesti AS (YIT Infra Eesti AS, mille kehtetud ärinimed olid AS Talter ja

Lemminkäinen Eesti AS, ühines AS-ga YIT Eesti ja kustutati registrist) tõendi kohaselt (dtl 61)

töötas kaebaja alates 26.11.1991 teemeistrina (esitatud tööleping on allkirjastatud 01.07.1993

ning kajastab järelikult kaebaja ametikohta selle kuupäeva seisuga), alates 01.06.1995

abiteemeistrina ja 01.04.2003 – 17.01.2011 hoolde meistrina.

30. Rahvusarhiivi esitatud teatise (kaebuse lisa 4) kohaselt võeti kaebaja 25.11.1991 tööle

võtmise lehega tööle alates 26.11.1991 Sillamäe piirkonna tööjaotajana. 01.04.1992 käskkirjaga

nr 83-k viidi Sillamäe piirkonna tööjaotaja P.I üle Sillamäe teepiirkonna meistriks alates

01.04.1992. Teatisele lisatud isikukaardil (dtl 24-27) on samuti kaebaja ametinimetuseks

märgitud tööjaotaja alates 26.11.1991 ning alates 01.04.1992 meister. Rahvusarhiivi teatise

kohaselt on kaebaja ametinimetuseks aastatel 1999 – 2003 olnud märgitud ka ehitusinsener

(teatise 4. lehe keskel).

31. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et soodusstaaži hulka arvatakse kaebaja töötamine

meistrina, abimeistrina ja teede hoolde meistrina 26.11.1991 – 17.01.2011, kuid kaebusest ei

selgu, millele tuginedes seda tuleks teha või millisele SVPS alusel kinnitatud nimekirjas toodud

ametikohale kaebaja töö sisu vastab. Nimekirjades ei ole nimetatud tööjaotaja, meistri,

abimeistri või teede hoolde meistri ametikohta, mis annaks õiguse soodustingimustel

vanaduspensionile.

32. Pensioniavalduses on kaebaja soovinud soodustingimustel vanaduspensioni ehitus- ja

montaažitööde meistrina. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osas XVII

„Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“

on nimetatud ehitus- ja montaažitööde meistrit, erialakood 23419.

33. Selleks, et tuvastada kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval

ametikohal peab kaebaja töötamine vastama kõigile nimekirjas sätestatud eeldustele, st kaebaja

peab olema töötanud hoonete ja rajatiste ehitusel või rekonstrueerimisel või ümberseadistamisel

või restaureerimisel või remondil täites ehitus- ja montaažitööde meistri töökohustusi.

34. Kohtule esitatud materjalide ja tunnistajate ütluste põhjal leiab vastustaja, et kaebaja

tööülesanded ei vastanud täiel määral tööjuhataja ametikoha sisule loetelus nr 2, mille alusel

võiks määrata soodustingimustel pensioni. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt juhtis ja korraldas

kaebaja vahetult tee-ehitusobjektide ehitamist ja hooldamist. Samuti hõlmasid kaebaja

tööülesanded teemeistrina töötades erinevate objektide ehitamist, sh teede ehitamist liiva- ja

kruusakarjäärides. Tema töö ei hõlmanud näiteks kontori- või tootmishoonete, elamute ega

sildade ehitus- või montaažitööde vahetut juhtimist. Töö piirdus valdavalt teekatete

5(12)

3-24-1867

parandamise, liiklusmärkide ja postide paigaldamise ning muude väiksemate hooldustöödega.

Varasemalt on kohus leidnud, et teemeistrina töötamine teedevalitsuses vastas loetelus nr 2

nimetatud tööjuhataja, kood 24441, ametikohale. Kaebaja ei ole töötanud teemeistrina ega ole

täitnud neid tööülesandeid, mille põhjal on leitud, et töötamine vastas tööjuhataja

tööülesannetele. Kaebaja töö oli tunnistuste kohaselt paljuski seotud teeaukude parandamisega,

mida ei ole varasemates kohtulahendites ehitus- ja montaažitööde meistrina soodustingimustel

vanadusepensionile õigust andva tööülesandena välja toodud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

35. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

36. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on

töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi

ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on

töötatud nendel töödel. Eelpool nimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“.

37. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud

tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel

töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik

toodud eeldused.

38. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka

selle üle, et kaebaja on kaebuses toodud perioodidel nendes asutustes või äriühingutes teatud

perioodidel töötanud. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja töö sisu oli selline, et see vastas

soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimustele ehk see kas kaebaja ametikoht vastas

määruse lisas 2 toodud erialkoodiga ametikohale vastavatele tööülesannetele. Loetelu nr 2 osa

XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja

remont“ kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise korral ehitus- ja

montaažitööde meistrina (erialakood nr 23419) ja tööjuhatajana (erialakood nr 24441).

39. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada

Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes

nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu,

et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.

Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile

ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud

tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on

soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid

haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p

13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja

täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud

ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.

40. Asjaomases määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste

tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži

hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et

soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS

§ 1¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide

summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on

6(12)

3-24-1867

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr

2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas

nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks

täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus

ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise

ulatus tööajast.

41. Kohtule esitatud P.I-d ööraamatu eestikeelses versioonis (dtl 57-59) on kanne kaebaja tööle

võtmise kohta 26.11.1991 teemeistrina Sillamäe piirkonda Ida-Viru Teedevalitsusse, samas

kande aluseks on 01.07.1993 leping nr 61. Alates 01.04.2003 on tööandjaks AS Talter ja alates

23.12.2009 Lemminkäinen Eesti AS. 17.01.2011 on tööleping lõpetatud. Venekeelse versiooni

(dtl 52-55) kohaselt on kaebaja 26.11.1991 võetud tööle Ida-Viru Teedevalitsuse tööjaotajana

ning alusena on märgitud 25.11.1991 korraldus nr 225-k.

42. Haldusasja materjalide juures on AS YIT Eesti (varasem YIT Infra Eesti AS, mille

kehtetud ärinimed olid AS Talter ja Lemminkäinen Eesti AS) poolt

Sotsiaalkindlustusametile 11.12.2023 esitatud tõend (dtl 61), milles AS YIT Eesti

kinnitab, et P.I töötas:

42.1. perioodil 26.11.1991 – 31.05.1995 Ida-Viru Teedevalitus, Sillamäe piirkonna

meistrina, täistööajaga (tööleping 61, sõlmitud 01.07.1993 (dtl 62-65);

42.2. perioodil 01.06.1995 – 31.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses abiteemeistrina Põhja

teemeistri piirkonnas, täistööajaga (tööleping nr 29, sõlmitud 01.06.1995 (dtl 66-69) ja

tööleping nr 126, sõlmitud 02.01.1997 (dtl 70-73);

42.3. alates 01.04.2003 oli tööandjaks AS Talter (hilisemalt Lemminkäinen AS) (dtl 79)

ning kaebaja töötas perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 teede hoolde meistrina, täistööaeg

(töölepingu nr 61 muudatus, sõlmitud 01.04.2003 (dtl 79-81).

43. Seega nähtub ülaltoodud dokumentides kokkuvõtvalt, et kaebaja on alates 26.11.1991

katkematult töötanud täistööajaga Ida-Virumaal teehoolduse valdkonnas, seejuures

perioodil 26.11.1991 – 31.05.1995 oli tema ametinimetukseks „meister“; 01.06.1995 -

31.03.2003 „abiteemeister“ ning 01.04.2003 – 17.01.2011 „teede hoolde meister“.

44. Ülalviidatud töölepingutes ei ole kaebaja tööülesandeid täpsemalt kirjeldatud kuid kohtule

on tööülesandeid kirjeldanud tunnistajad järgmiselt:

44.1. Tunnistaja X.W ütlustest (dtl 103; dtl 175-177) nähtub kokkuvõtlikult, et

44.1.1. X.W töötas Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses teemeistri ja

töödejuhataja ametis 18.09.1974 - 31.10.1990 ja alates 01.11.1990 - 31.03 2003 Ida -Viru

Teedevalitsuses samadel ametikohtadel (hilisem täpsustus (dtl 175-177): Ida- Viru

Teedevalitsuses 26.11.1991 - 01.04.2003; AS-is Talter 01.04.2003 - 28.12.2009 ja

Lemmikäinen Eesti AS-is 28.12. 2009 - 17.01. 2011).

44.1.2. Tunnistaja X.W tööülesanneteks oli üldjuhul kogu töö organiseerimine Iisaku

tööpiirkonnas kogupikkusega 200 km. Tuli ehitada uuesti teid, remontida ja hooldada vanu.

Arhiivimaterjalidele toetudes määrati tunnistajale soodustingimustel vanaduspension.

44.1.3. Kaebaja tuli tööle 26.11.1991. Ida- Viru Teedevalitsusse ja töötas seal kuni asutuse

likvideerimiseni 01.04.2003.a. meistri, teemeistri ja töödejuhataja ametikohtadel Sillamäe

tööpiirkonnas. Tunnistaja töötas algselt Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehitusvalitsuses

teemeistrina, hiljem töödejuhatajana ja teemeistrina. Asutuste juhatajaid oli aegade jooksul

erinevaid ja tunnistaja ametikoha nimetus sai kirja nii nagu juhatajale parasjagu meeldis.

44.1.4. Kaebaja tööülesanded olid samad mis tunnistajal Iisaku piirkonnas. Tööpäevad

möödusid objektidel s.t. väljas. Seoses välitöödega maksti ka iga kuu väliraha. Ettevõtete

7(12)

3-24-1867

tegevussuundadeks oli teede ehitus ja remont. Töödeks olid teekattesse tekkinud aukude

parandamine asfaldiga, pindamistööd killustiku ja bituumeniga, vanade truupide

väljavahetamine uute vastu, sildade värvimine, bussi ootekodade ehitamine, kraavide

kaevamine teetrassi äärtesse, vajaminevate mehhanismide (buldooserid, ekskavaatorid, rullid,

autod, bituumeniveokid, asfaldilaoturid jne.) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö

organiseerimine objektidel. Ehitusobjektidel kõik tööd kuni objekti valmimiseni (teetrassi

mahamärkimine, muldkeha valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude valmistamine,

teemärkide ja signaalpostide paigaldamine, teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või

asfaldist) jms.

44.1.5. Tunnistaja töötas Iisaku teemeistri piirkonnas, kaebaja aga Sillamäe teepiirkonnas. Nad

suhtlesid enamasti telefoni teel, ka Tammikus (peakontoris) planeerimiskoosolekutel, mille oli

määranud ettevõtte juhataja. Tööülesanded olid neil samad, ülevaate tegemistest said nad

koosolekutel, päevast päeva nad ei suhelnud ega kohtunud. Kokku oli viis teepiirkonda, kõigil

toimusid objektidel sarnased tööd. Ehitades uusi teid, tuli kokku puutuda pidevalt

montaažitöödega.

44.1.6. Kaebaja töötas täistööajaga ja täitis kõiki eespool kirjeldatud tööülesandeid täistööajaga.

Temale allus kogu Sillamäe jaoskond, kuni 20 inimest. Nendeks olid autojuhid, teehöövlijuhid,

traktoristid, rullijuhid, masinoperaatorid, teetöölised ja tehnik. Kontoritöö oli väljaspool

tööaega. Kulus 2-3 minutit tööliste objektitele saatmiseks siis ise järgi. Töö objektidel toimus

lageda taeva all.

44.1.7. Kuna tee ehitamine on rajatise ehitamine, siis oli kaebaja töö seotud hoonete või rajatiste

ehitamise, rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise või remondiga. Sillamäe

teepiirkonnas oli kokku 22 teed ja 4 silda. Palju neist uuteks ehitati, tunnistajal ülevaade

puudub.

44.1.8. Abiteemeistri ülesanded olid samad mis teemeistritel. AS-sis Talter määrati kõigile

piirkonna juhtidele ametinimetuseks meister. Kaebajal olid samad tööülesanded nelja

teepiirkonna meistriga, kes tegelesid sõna otseses mõistes kõikide teehoolduse töödega.

44.2. Tunnistaja U.F ütlustest (dtl 106; dtl 186-190) nähtub kokkuvõtlikult, et:

44.2.1. 01.11.1990 moodustati Ida –Viru Teedevalitsus, mis oli Kohtla-Järve TREV-i

õigusjärglane. Teedevalitsuse tegevusvaldkonda kuulus: 1) riigimaanteede hoiu korraldamine

teehoiukava ja kinnitatud eelarve alusel; 2) riigimaanteede ja muu teedevalitsuse valdusse antud

riigivara haldamine; 3) tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; 4) järelevalve

korraldamine riigimaanteede hoiul ja tingimuste loomisel ohutuks liiklemiseks; 5) karjääride

haldamine ja mineraalmaterjalide kaevandamine.

44.2.2. U.F töötas alates 01.11.1990 kuni 01.04.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses Iisaku

piirkonnas alguses meistri ja hiljem teemeistrina. P.I-d tunneb ta alates ajast, mil kaebaja asus

tööle Ida - Viru Teedevalitsusse Sillamäe piirkonda.

44.2.3. Nendel aastatel, kui tunnistaja U.F töötas Ida-Viru Teedevalitsuses, tegid

teedevalitsused riigieelarvest saadud vahenditega lisaks maanteehoiule (suve- ja talihooldetööd)

teedel remonttöid ja teede taastusremonte. Teede remontimisel lähtuti eesmärgist tagada teede

säilimine ja parandada sõiduolusid. Teemeistri ja meistri töökohustuste hulka kuulus

ehitustööde (teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele,

pindamistööd, truupide remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja materjali vedu

karjääridest jne) juhtimine ehitusobjektil. Igapäevaselt tuli objektil ehitustegevust organiseerida

ja juhtida, töötajate ja tehnika tegevust suunata ja koordineerida. Samuti tuli tagada ehitusplatsil

ohutustegevus ning jälgida ja tagada ehituskvaliteeti.

8(12)

3-24-1867

44.2.4. 2000. aastal otsustati maanteehoiuorganisatsiooni ümberkorraldamisega eesmärgil

lahutada tellija ja töövõtja funktsioonid, rakendada maanteehooldel rohkem eraettevõtteid ning

tõhustada riigiasutuste haldussuutlikust. Teehoole anti ettevõtja teha ning korraldada ja

teedevalitsused korraldati ümber riiklikuks järelevalve asutuseks, kes kavandas ja tellis töid.

01.04 2003 korraldati ümber Maanteeameti hallatavad riigiasutused. Maanteehoiu

haldusreformi käigus Ida-Viru ja Lääne–Viru Teedevalitsused ühinesid ja moodustati

regionaalne Viru Teedevalitsus. Tegevuspiirkonnaks sai Lääne-ja Ida-Viru maakond. Ida-Viru

Teedevalitsusest sai Viru Teedevalitsuse Ida-Viru osakond.

44.2.5. Alates 01.04.2003 sai riigihanke tulemusena teehooldetööde tegijaks Ida-Viru

maakonnas AS Talter. Tunnistaja U.F jätkas tööd Viru Teedevalitsuses ja kaebaja tööandjaks

sai AS Talter ning töökohaks Vaivara piirkond (endine Sillamäe jaoskond). Kaebaja

töökohustused, mida varasemalt tegi Ida-Viru Teedevalitsuses, jäid peamiselt samaks, kuna

tema jätkas teehoiutööde tegemist AS-s Talter. Kaebaja ametinimetust ei tunnistaja tea, aga

tema teadis teda kui Sillamäe piirkonna teemeistrit. Kokku puutusid nad tavaliselt kuu lõpus

dokumentide esitamisel, nõupidamistel, teemeistripäevadel.

44.2.6. Kaebaja töötas tunnistaja sõnul täistööajaga ning tema tööülesanded olid seotud pigem

meistri või teemeistri ülesannetele vastavate ülesannetega. Kaebaja tegelike tööülesandeid

tunnistaja ei tea kuid tema teada jäid tema töökohustusteks AS-is Talter samad ülesanded, mis

teedevalitsuses.

44.2.7. Alluvatega seonduvalt selgitab tunnistaja, et Sillamäe piirkonnas olid tema teada tööl

lisaks kaebajale tehnik, teehöövlijuht, autojuhid, traktorist, töölised. Tööde tegemist korraldas

kaebaja. Kuna ta oli tööde eest vastutav, siis tuli olla remondiobjektidel (truupide ehitus,

kruusateede remont, kraavide kaevamine, materjalide vastuvõtmine objektil, korduspindamine,

asfaltkatete remont nii käsitsi kui ka mehhaniseeritult jne. Dokumentide vormistamisega tegeles

Sillamäel tehnik.

44.2.8. Kaebaja tööde hulka kuulus truupide ehitamine, kruusateede remont, katete ehitus

kruusateedele, asfaltkatete remont, korduspindamine ja võib-olla veel midagi. Kas ja mil määral

erinesid abitöömeistri ülesanded teemeistri ülesannetest, tunnistaja vastata ei oska.

44.3. Tunnistaja Q.A ütlustest (dtl 182) nähtub järgnev:

44.3.1. Tunnistaja Q.A töötas perioodil 26.11.1991 – 01.04.2003 Ida – Viru Teedevalitsuses;

01.04.2003 - 28.12.2009 AS-is Talter ja 28.12.2009 -17.01.2011 Lemminkäinen Eesti AS-is.

44.3.2. Kaebaja on tema teada alati olnud tööjuht (meister või teemeister) ja alalise

ametikohaga. Tema vastutusalad tööandjate muutumisel jäid samaks. Tema juhtis ja tegi töid

Sillamäe jaoskonnas. Q.A töötas teemeistrina Jõhvi jaoskonnas ning tema vastutusalasse

kuulusid igasugused teede korrashoiu remondi- ja ehitustööd, samuti talvine hooldus. Igaüks

vastutas oma territooriumi eest. Tunnistaja tööülesanded hõlmasid umbes 150 km teid.

Kaebajaga kohtus ta koosolekutel, kus arutati iga lõigu tööd ja esitati iga kuu alguses töötajatele

tööajaarvestus. Kui arvuti ilmus, tööajaarvestust enam ei esitatud. Kaebaja tegeles aprillist

novembrini löökaukude remondiga. Sillamäe lõigul kuumutati aukude remondiks mõeldud

bituumenit. Asfaltkatte ja kruusateede pinnatöötluseks toodi spetsiaalsetes konteinerites

bituumenemulsioon. Samuti vahetati tee all olevad raudbetoontorud uute plasttorude vastu. Töid

tehti ka siltide ja suunaviitade, põrkeraudade, bussiootepaviljonide vahetamise ja remondi ning

uute signaalpostide paigaldamisega. Samuti täideti ja profileeriti kruusateed ja teepeenrad

purustatud kruusaga. Paljudel kruusateedel tehti pinnatöötlusi. Pinnatöötlus toimub

bituumenemulsiooni ja killustiku paigaldamisega. Tööde teostamise ajal oli töödejuhataja alati

remondiplatsil. Oli vaja kontrollida tehnoloogia järgimist ja ajutiste ohutusmärkide õiget

paigaldamist. Kõik tööd tehti õues. Iga lõik tõi ise teede remondiks ja ehitamiseks vajalikud

materjalid. Igal aastal toimus drenaažitorude hooajaline puhastus ja kraavide remont.

9(12)

3-24-1867

44.3.3. Sillamäe lõigul asus garaaž 7 seadmeühikule, meistri kabinet ja killustiku, liiva ja kruusa

ladu. Sillamäe lõigul oli 22 teed (ehitusrajatist), iga objekt numbri all. 1 on Tallinn-Narva

maantee number (34 km), 91, 13149, 13109, 13145, 13144, 13141, 13143, 13106, 13199,

13198, 13138, 13148, 1389, 13139, 13197, 13142, 13140, 13105, 13146, 13210, 13147. Samuti

oli jaoskonnas mitu silda.

44.3.4. Brigadir vastutas tööde teostamise ja inimeste eest. Meister samuti, aga ka tegeles

tööprotsessi korraldamise, materjalide tarnimise üle läbirääkimiste pidamise ja seadmete

parandamisega. Meister ja brigadir olid objektidel 100% tööajast ja töö ei olnud ajaliselt

normeeritud.

44.4. Tunnistaja C.V on andnud järgmised ütlused (dtl 167):

44.5. C.V töötas koos kaebajaga Ida – Viru Teedevalitsuses. Ajavahemikul 26.11.1991 kuni

31.12.2001 oli Ida – Viru Teedevalitsus riigiasutus, mis kuni 1991. aastani kandis nime Kohtla–

Järve Teede Remondi ja Ehituse valitsus. U.F töötas personaliinsenerina ja vormistas kaebaja

tööle.

44.5.1. Töö hõlmas kõiki teede korrashoiuga seotud remondi- ja ehitustöid. Remondid olid

suuremahulised ja keskmise raskusega. Paljud tööd olid seotud ohtlike materjalidega (bituumen,

asfalt ja bituumenemulsioon). Kaebaja töötas alati töödejuhatajana ja oli alaline tööde teostaja.

Nende töö hõlmas lisatööliste palkamist ja koolituspäevade korraldamist. U.F ei süvenenud töö

tehnilistesse üksikasjadesse, kuid ametijuhendid koostati koos Ida-Viru Teedevalitsuse

juhtkonnaga. Viiel jaoskonnal olid töödejuhatajad samade ametijuhenditega.

44.5.2. Aprillist oktoobrini oli see peamine aeg, mil parandati asfaltkattega teedel auke.

Pinnaseid teid parandati igal aastal pärast talveperioodi. Tööülesanneteks oli ka siltide ja

signaalpostide remont ja paigaldus. Drenaažitorude vahetamine ja puhastamine. Oli teelõike,

kus paigaldati asfalt. Pinnasteedel tehti pinnatöötlust. Kaevati uusi kraave.

44.5.3. Sillamäe jaoskonnas töötasid traktoristid, autojuhid ja teetöölised (15-17 inimest).

Objektil oli garaaž, kus pargiti tehnikat, mahutis köeti bituumeni, oli veel puistematerjalide

ladu. Kontor oli garaaži kõrval asuv kütteta ruum. Mingil hetkel paigaldati elektriradiaatorid.

Tööjuhataja sõitis kogu aeg objektidel (teedel) ringi. Tööjuhataja oli alati ka remondiplatsil.

Tööjuhatajad asendasid üksteist pühade ajal, seega töö kahekordistus. Kogu töö tehti pakase,

vihma ja kuumusega. Igal objektil - teel (ehituskonstruktsioonil) olid oma numbrid ja nimed.

Igal jaoskonnal oli ligikaudu 150–180 km teid.

44.5.4. Pensioniosakonnal on nimekiri ametitest, mida peetakse sooduskutseteks: 11140

Asfalditööline; 11141 Asfaldikeetja; 11200 Bituumenitööline; 13511 Gudranatorijuht; 23419

Ehitus- ja montaažitööline meister; 24441 Tööjuhtaja. Need on kõik tööde liigid, mis on seotud

meistrimeeste ja teemeistrite tööga. Ida-Viru Teedevalitsusest said sooduspensioni 3 meistrit.

44.5.5. Teemeistri töö on palju raskem, kahjulikum ja ohtlikum kui mõnedel elamute ja

tööstushoonete ehituse meistritel. Sooduspensioni saavad viimistlusmeistrid, torulukksepad ja

haljastusmeistrid, kes töötavad graafiku alusel ja soojades ruumides. Teemeister, brigadir ja

töölised pidid lahendama kõiki teedel esinevaid probleeme ööpäevaringselt. Kui mobiiltelefone

polnud, läks töödejuhataja või brigadir töölistele kodust järele ja viis nad töökohale. Niipea kui

telefonid ilmusid, pidid töötajad kogu aeg ühenduses olema. Vahetustega tööd ei olnud.

45. Asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste pinnalt võib minu hinnangul

kokkuvõtlikult järeldada, et:

45.1. Kaebaja töötas ajavahemikul 26.11.1991 kuni 17.01.2011 s.o kokku 19 aastat, 1 kuu ja 22

päeva täistööajaga Ida-Virumaal Sillamäe piirkonnas teehoiu valdkonnas ning tema

ametinimetusteks olid erinevatel ajavahemikel „meister“; „abiteemeister“ ning „teede hoolde

10(12)

3-24-1867

meister“ kuid sisuliselt jäid tema tööülesanded kogu töötamise perioodi vältel samaks sh ka

perioodil, mil tema ametinimetuseks oli abiteemeister (vt ka tööleping nr 29 (dtl 66-69) p 22).

45.2. Tööpiirkonnaks oli Sillamäe piirkond, kus oli vähemalt 22 teed (sh Tallinn- Narva

põhimaantee) ja 4 silda. Alluvaid oli kaebajal 15-20 inimese ringis (traktoristid, autojuhid,

teetöölised).

45.3. Tööd, mida kaebaja oma meeskonnaga tegi hõlmasid teede hooldust ja remonti sh

teekattesse tekkinud aukude parandamine asfaldiga, pindamistööd killustiku ja bituumeniga,

vanade truupide väljavahetamine uute vastu, sildade värvimine, bussi ootekodade ehitamine,

kraavide kaevamine jne. Ehitusobjektidel tuli teha kõik tööd kuni objekti valmimiseni (teetrassi

mahamärkimine, muldkeha valmistamine, truupide ehitamine, mahasõitude valmistamine,

teemärkide ja signaalpostide paigaldamine, teekatte ehitamine kas purustatud kruusast või

asfaldist).

45.4. Kaebaja ülesandeks oli ka vajaminevate mehhanismide (buldooserid, ekskavaatorid, rullid,

autod, bituumeniveokid, asfaldilaoturid jne.) tellimine vastavalt vajadusele ja nende töö

organiseerimine objektidel. Teemeistri ja meistri töökohustuste hulka kuulus ehitustööde

(teede taastusremont, kruusateede remont, katete ehitus kruusateedele, pindamistööd, truupide

remont, kraavide kaevamine, karjääride haldamine ja materjali vedu karjääridest jne) juhtimine

ehitusobjektil. Igapäevaselt tuli objektil ehitustegevust organiseerida ja juhtida, töötajate ja

tehnika tegevust suunata ja koordineerida. Samuti tuli tagada ehitusplatsil ohutustegevus ning

jälgida ja tagada ehituskvaliteet.

45.5. Töö toimus reeglina välitingimustes ning aastaringselt.

46. Asjas esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kaebaja

täitis Ida-Viru Teedevalitsuses meistrina töötades tööülesandeid, mis vastavad loetelu nr 2 osa

XVII erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister). Tunnistajate poolt antud kaebaja

tööülesannete kirjeldused kinnitavad, et kaebaja tegevus oli nimetatud ajavahemikul otseselt

seotud erinevate tee-ehitusobjektide ehitamisega, samuti selle raames montaažitööde (nt

teepiiride ja liiklusmärkide montaaž ja uute paigaldamine, truupide ja side- ning

kanalisatsioonitrasside rajamine jms) tegemisega.

47. Eelnimetatud loetelu nr 2 osa XVII pealkirjast nähtuvalt peab selles nimekirja osas

nimetatud erialakoodides kajastatud ameti- ja töökohtadele omased tööülesanded seonduma

ehitamise, remondi või muu vastava valdkonnaga seotud tegevusega. Varasemas kohtupraktikas

(vt Tartu Halduskohtu lahend 3-33-1207) on kohus leidnud, ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole

sellele vastu vaielnud, et kuigi XVII osa pealkirjas ei ole eraldi selgesõnaliselt nimetatud

hooldamist/hooldust ei oma see iseenesest määravat tähendust, sest ka hooldetööde tegemisega

võib kaasneda suuremal või vähemal määral ehitamisele ja remontimisele omaste tööülesannete

täitmine.

48. Loen seega kogutud tõendite põhjal tõendatuks kaebaja töötamise ajavahemikul 26.11.1991-

31.03.2003 Ida-Viru Teedevalitsuses ning perioodil 01.04.2003 – 17.01.2011 AS-is Talter

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi. Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2024 otsuse nr

E13943-1 ja 24.05.2024 vaideotsus nr 5.2-3/8124-7 tuleb seega tühistada ja kaebus tervikuna

rahuldada.

Menetluskulud

49. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109

11(12)

3-24-1867

lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

50. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt

menetluskuludena õigusabikulud 3175 eurot. Kohtule esitatud arvetest (dtl 210-211) nähtuvalt

on õigusabiteenuste maht kokku 19 töötundi (ühe töötunni maksusumus 140 eurot + käibemaks)

ja see hõlmab kaebuse koostamist ja esitamist (3 h), muude menetlusdokumentide koostamist ja

esitamist (6 h) ning tunnistajate ütluste analüüsi ja lõppseisukohade koostamist (10 h).

Arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust ning menetluskulude väljamõistmise kohtupraktikat

sarnastes vaidlustes, peab põhjendatuks Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista kaebaja

menetluskuludena kulu õigusabile kokku 1500 eurot, mis vastab ligikaudu 9 töötunnile. Kaebaja

poolt menetluskuluna märgitud riigilõiv on kaebajale varasemalt tagastatud.

Isikute nimede asendamine lahendis

51. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

12(12)