3-23-2106/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2106

Haldusasi

Carboni Trade OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

25.08.2023 ettekirjutuse nr 3-1/670-2 õigusvastasuse

tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Carboni Trade OÜ (registrikood 12333801),

volitatud esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada vastustajale 10.11.2023 topelt esitatud vastus kaebusele (avaldamiseks

kaebajale) ning lisad 2, 4, 6, 7, 8, 9 (digitaalse kohtutoimiku lehed 300-382).

2. Võtta vastustaja 10.06.2025 menetlusdokument asja materjalide juurde.

3. Kuulutada menetlus kinniseks vastustaja 25.04.2025 menetlusdokumendi punktide

2.10 (osaliselt), 2.11 (osaliselt), 2.12 (osaliselt), 2.18 (osaliselt), 2.19 ja 2.20 (osaliselt) ning

allmärkuste nr 3 (osaliselt), 4, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 osas.

4. Kohaldada kaebajale ja tema esindajale juurdepääsupiirangut käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 loetletud menetlusdokumendi punktide ja allmärkuste osas.

5. Jätta kaebus rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-23-2106

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 30.05.2023 ettekirjutusega nr 3-1/463-1 võimaliku

kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite

päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks Carboni Trade OÜ kontol olevale

varale 581 337,95 USD ja 46,32 eurot käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

2. RAB kehtestas 28.06.2023 ettekirjutusega nr 3-1/541-2 Carboni Trade OÜ kontol olevale

varale 581 337,95 USD ja 46,32 eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 57 lg 3 p 1 alusel võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva

vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude

tuvastamiseks käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.

3. RAB esitas 15.08.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse vara käsutamise piiramiseks loa

saamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrusega nr 3-23-1813 rahuldati RAB-i taotlus ja anti

luba Carboni Trade OÜ, AS-s SEB Pank arvelduskontol nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva

vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse

tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 28.08.2024. Carboni Trade

OÜ on esitanud Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrusele nr 3-23-1813 määruskaebuse.

5. RAB tegi 25.08.2023 AS-le SEB Pank ettekirjutuse nr 3-1/670-2 vara käsutuspiirangu

kehtestamiseks mitte kauemaks kui üheks aastaks.

6. Carboni Trade OÜ esitas 25.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 25.08.2023

ettekirjutuse nr 3-1/670-2 tühistamisnõudes.

7. Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 määrusega võeti kaebus menetlusse.

8. Carboni Trade OÜ

esitas

27.09.2024

taotluse minna tühistamisnõudelt üle

jätkutuvastusnõudele ning kaebuse muudatuse, paludes menetlusse võtta kahju hüvitamise

nõue. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kahju summas 2000 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et RAB-i vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane.

9.1. Raha legaalne päritolu on tõendatud RAB-le esitatud lepingutega ning pangakonto

väljavõtetega, mis on RAB-l olemas ja millest nähtub, kes ja mille eest summad üle kandis.

Seejuures on kaebaja selgitanud, kuidas õiguslikud suhted raha üle kandnud isikuga (st

Rawfert S.A.L) tekkisid, milles need seisnesid ja kuidas toimus osutatud teenuste eest

arveldamine. Vara omanik on ettevõtja, kelle konto see on. Seni ei ole RAB motiveerinud

mitte üheski kaebajale esitatud dokumendis, miks nad on seisukohal, et omanik ei ole Carboni

2(15)

3-23-2106

Trade OÜ. RAB on lihtsalt üha uusi ja uusi küsimusi esitanud, kuid ei ole väljendanud mitte

kuidagi, mida täpsemalt veel tõendama peaks. Kaebaja on pandud seisu, kus ta ei oska end

enam kaitsta, ta ei tea, mida temalt oodatakse, sest kõik, mida normaalne inimene sellises

olukorras võiks edastada ja selgitada, on juba tehtud ja ebanormaalseid asju ei oska kaebaja

omal initsiatiivil selgitada.

9.2. Kogu RAB-i poolt läbi viidav haldusmenetlus tundub pigem kiusamisena ehk riigivõimu

omavolina (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 teine lõik).

9.3. C.M ühe äriühingu poolt teisele tema hallatavale äriühingule 2015. a raha ülekandmine ei

kvalifitseeru süüteoks (vrdl KarS § 394). Rahapesu eeldab mingit eelkuritegu, mis arvestades

rahade kaebajale laekumise aega (hiljemalt 2012. a olid need raha üle kandnud Danley

Consortium Corp kontole laekunud) oleks igal juhul aegunud.

9.4. Seda, kellelt ja miks on raha saadud, on korduvalt RAB-le selgitatud ja edastatud ka

lepingud. Seejuures ei ole tegemist ühekordselt laekunud suure summaga, vaid alates aastast

2006 kehtiva agendilepingu alusel teenuse osutamisest kontole kogunenud teenustasude

summaga kuni aastani 2012, ehk siis praeguseks on rahade laekumisest möödunud üle 11

aasta. Kaebaja jääb haldusasjas nr 3-23-1813 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuses toodud seisukohtade juurde.

9.5. Ei saa eeldada, et kui kasutati offshore ühingut, siis see toob automaatselt kaasa rahapesu

kahtluse. Äritegevuses on offshore firmasid kasutanud ka nt Estonian Air (pankrotis). Vahel

asutati offshore piirkonnas ühinguid ka siis, kui tegemist on kahe riigi enda või kahe riigi

ettevõtjate ühisettevõttega. Sellisel juhul võis sooviks olla vältida olukorda, kus nt tulumaks

laekuks kindlasse riiki (riikide asutatud ühingute puhul andnuks see ühele riigile finantseelise)

või kus vaidlused lahendatakse emba-kumba riigi õiguse alusel (kuigi kasutatakse ka

kokkuleppel allutamist kolmanda riigi õiguskorrale vms) ning vastav jurisdiktsioon pakub

selget ning lihtsat süsteemi. Eeliseid ja ajendeid on väga erinevaid. Enamasti ei käidud

isiklikult kunagi vastavas piirkonnas (kas siis Briti Neitsisaartel, Uus-Meremaal, Marshalli

saartel vms) äriühingut asutamas. Selle jaoks pakutakse siiani juriidilise abi korras ühingute

asutamise teenust. Seda sama teenust saab kasutada ka Eestis nt osaühingu asutamiseks või

enamasti nimetatakse seda juriidiliselt ebakorrektselt osaühingu ostmiseks (mida

asjaõigusseadus (AÕS) § 6 lg 2 ei võimalda). Ka Eesti ühingute puhul on ühingud enamasti

juba asutatud ning võõrandatakse vaid osalus. Ei saa välistada, et kui osaluse võõrandaja ei

soovi maksukohustusi täita, siis ta vormistab selle kinkelepinguna, kuid osaluse omandaja

jaoks ei ole see oluline ning enamasti selle eest ikka mingis vormis tasutakse. Kuid tegemist

ei ole rahapesuga. See seletab ka asjaolu, miks nt P.R esineb tuhandete ühingute esindajana –

ei saa välistada, et ka selle sama AS-i Estonian Air Offshore tütarühingu esindaja oli samuti

mõni isik, kes on sadade või tuhandete äriühingute direktoriks. Praktikas andsid kohalikud

ametlikud direktorid tegelikule kasusaajale üldvolituse (Danley direktorite üldvolikirjad on

haldustoimikus). Suuremad teenusepakkujad kasutasidki professionaalseid direktoreid. See,

kui mõni neist ka väidetavalt kodutuks muutus, ei muuda õigussuhteid tühiseks ja ei tähenda

tingimata, et ühingud ise tegeleksid rahapesuga. Vastupidine järeldus on meelevaldne.

9.6. Isegi, kui mingile registrile on esitatud valeandmeid, siis selle üle saab otsustada selle

riigi õiguse kohaselt, mille registrile neid andmeid esitati ning ka rikkumist menetleda just

selle riigi õiguse kohaselt. Ka ei ole RAB näidanud, et Danley asukohariigis olnuks selline

tegevus seadusevastane ja tulnuks nt tegelikud kasusaajad äriregistris avaldada.

9.7. RAB-i poolt 25.08.2023 esitatud taotluse ettekirjutuse põhistuste punktis 26 jm toodud

jutt on täiesti mõttetu. Ka siis, kui mõni Eesti advokaat osutuks rahapesuga seotuks, ei

muudaks see kõikide ühingute, kus ta on juhatuse liige või prokurist, tegevust rahapesuks.

Samuti ei ole abi sellest, kui RAB sealsamas punktis 18 viitab avalikele allikatele, kus

3(15)

3-23-2106

räägitakse variisikutest. Variisik ei erine kuidagi selle sama advokaadi teenusest, kus ollakse

kellegi eest äriühingu juhatusest, vormistatakse üldvolitus ja teostatakse samal ajal ka

osalusest tulenevaid õigusi kliendi korraldusel.

9.8. OÜ Carbon Trade juhatuse liige ja osanik C.M on RAB-le põhjalikult selgitanud, miks

oli tol ajal ja on tegelikult siiani väliskaubanduse puhul vaja kasutada välisriigis asutatud

ühingut (vt 10.08.2023 selgitused, esimene vastus). RAB-le 25.08.2023 edastatud vastustes

selgitatakse mh kontakte J.Saga ning ka seda, miks valiti OÜ Carboni Trade osaluse

omandamise viisiks kinkelepingu sõlmimine. 25.08.2023 kirjas RAB-le selgitati ka A.B, G.H

ja D.I suhteid, tausta jms (vt ka kaebaja 27.09.2024 menetlusdokumendi lisad 2-7).

9.9. RAB-i 25.08.2023 taotluse nr 3-1/670-1 punktis 25 käsitletakse A.B poolt enda isiklikult

kontolt tehtud ülekandeid. Küsimus ei ole isegi selles, kas see on lubatud või keelatud

tegevus, vaid selles, kas RAB-i ametnik peab seda majanduslikult mõistlikuks. Paraku ei tea

seda, kes ja mis korras arve tasub, kunagi täpselt ette. Ka võlaõigusseadus (VÕS) kasutab nt

kolmanda isiku kasuks sõlmitava lepingu instituuti. Äris on pigem tavaline, et rahalised

kohustused võib täita ka kolmandale isikule (kui nii on kokku lepitud). Kui pelgalt selle tõttu

hakata omandiõigust piirama või kitsendavalt tõlgendama, et tehingu täitis kolmas isik, siis

oleks tegemist ebaproportsionaalse omandiõiguse riivega.

9.10.

Kaebaja palub kohtul analüüsida RAB-i ja kaebaja teavet ning tõendeid ja küsida

uurimispõhimõtet rakendades kaebajalt infot juurde osas, mis aitaks tegevust, kuid ka suhteid

jms selgitada.

9.11.

Ka Danley omanik on RAB-le teada ning C.M on Eesti pankades alati jaatanud enda

kasusaavaks omanikuks olemist. 2024. a märtsist on C.M ka Danley ainuke direktor ning

aktsiate omanik (vt kaebaja 27.09.2024 menetlusdokumendi lisad 8-13).

9.12.

Lisaks on Ukrainas alates 2024. a kohustus enda osalused välismaistes juriidilistes

isikutes Ukraina Maksuametile deklareerida. Deklareerimise kohustus pidi algselt hakkama

kehtima 2022. a, kuid kuna siis alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, siis lükkus

deklareerimiskohustus edasi. Andmed tuli siiski deklareerida varasema seisuga (vt kaebaja

27.09.2024 menetlusdokumendi lisad 14-15). Lisaks 14 olevas digikonteineris olevad

dokumendid laadisid kaebaja lepinguline esindaja ja tema kolleeg vandeadvokaat M.S kaebaja

juhatuse liikmelt saadud digivõtme ja parooliga isiklikult Ukraina Maksuameti keskkonnast

alla. RAB-le on kogu taust teada, kuid seda tõlgendatakse meelevaldselt.

9.13.

RahaPTS § 57 lg-d 1, 3 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et nendes sätestatud tähtaeg

kokku ei ületaks 1 aastat (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-20-664, p-d 11 ja 19).

Praegusel juhul lõppes 1-aastane piirang ühe aasta täitumisel alates 30.05.2024, mitte

28.08.2024.

9.14.

RAB-i 25.08.2023 ettekirjutuse alusel on õigusvastaselt kaebaja vara kasutus- ja

käsutusõigust piiratud ning talle on sellega tekitatud varaline kahju 2000 eurot. Varalise kahju

sissenõutavus on sõltuvuses haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest. Vaidlustatud haldusakti

alusel ei ole aasta jooksul olnud võimalik kasutus- ja käsutuspiirangu aluselt varalt teenida

isegi arvelduskonto omanikule makstavat intressi, rääkimata muudest võimalustest. Kuna AS

SEB Pank on lepingu lõpetanud, siis ei saa analoogia korras nende kohaldatavaid

intressimäärasid automaatselt rakendada ning kaaluda saab kas näiteks arvelduskonto intressi

või tuvastada minimaalne saamata jäänud tulu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2019

lahend nr 3-16-1048, p 17).

9.15.

RAB omistab suure kaalu D.I poolt oma isiklikult kontolt Rawfert Sal kohustuste

täitmiseks Danleyle raha ülekandmise faktile, mis peaks justkui viitama millelegi väga

kahtlasele ning sellele, et ilmselt ei ole Danleyle liikunud raha tegelik omanik sugugi Danley

4(15)

3-23-2106

ning Carboni Trade OÜ-le Danleylt liikunud raha tegelik omanik on seega justkui teadmata.

RAB-i seisukohast 04.10.2024 vastuses nr 1.2-1/70-7 punktides 2.6.-2.7. kumab läbi, et need

rahad, mis maksis Rawfert Sal otse, vahetult, ei peaks kahtluse all olema, sest Rawfert ja

Danley vahelistes suhetes ei kahelda. Siiski püstitatakse vandenõuteooria, et kuskil võib olla

toimunud maksupettus, kui äriühingule tasutakse eraisiku arvelt. Kui RAB-i arvates on need

asjaolud väga kahtlased, siis oleks RAB võinud päringutega pöörduda Rawfert Sal juhtkonna,

D.I kui ka nt Liibanoni asjakohaste ametkondade poole ning vastavad asjaolud välja selgitada.

Selle asemel öeldakse, et nii ei ole tavaks teha.

9.16.

Ärikirjavahetuses on suhteliselt tavaline, et kui pole kasutada sellist innovaatilist

digitaalset lahendust, nagu Eestis kasutatakse, siis dokumendi koostaja panebki enda nt pdf

vormingus koostatavale dokumendile rekvisiidid juurde ehk siis kleebibki pildina.

9.17.

Vaidlusaluse ettekirjutuse aluseks peab olema haldusorgani otsustus, milles jõutakse

veendumusele ja seda suudetakse ka kohtule veenvalt tõendada, et vara omanik või tegelik

kasusaaja ei ole teada ning toimunud on rahapesu (vt Riigikohtu lahend nr 3-22-1148;

RahaPTS § 4 lg 1). Praegusel juhul ei ole kaebaja seost kusagil näidatud. Pigem on välja

toodud kaebaja kokkupuutumine isikutega, kes on muudes suhetes olnud seotud rahapesu või

selle kahtlusega ning sellest on automaatselt tuletatud ka kaebaja mingil viisil rahapesus

osalemine. Kuna puudub analüüs ja seisukohad osas, mis kinnitaks, et a) on toimunud

rahapesu kuritegu; b) kaebajal on otsene või kaudne seos sellega; ning c) seetõttu on

majanduslikus mõttes tegelik omanik keegi teine, siis on juba eos välistatud kontole aastase

käsutuspiirangu seadmise ettekirjutuse tegemine. Seni on kõik RAB-i poolt välja toodud

argumendid lihtsalt otsitud seosed. Kaebaja on tõendanud oma tegevust ja selle seaduslikkust

nii selgituste kui ka dokumentaalsete tõenditega. Kaebaja on teinud seda sama ka Danley

osas.

9.18.

Otsus, mis osas vastustaja 25.04.2025 seisukohti kaebajale edastada ja näidata, on

kohtu pädevuses, mitte vastustaja pädevuses. Kaebaja ei tea, kas nendes seisukohtades on

midagi, mida peaks varjama, kuid seal võib samal ajal olla midagi sellist, mis aitaks kaebajal

oma õigusi efektiivsemalt kaitsta. Vastustaja on oma seisukohad alusetult osaliselt kinni

katnud. Riigikohtu lahendis nr 3-23-2858/48 kirjeldatud olukorda ei eksisteeri.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. RAB on vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisel järginud halduskohtu loa piire. RAB esitas

Tallinna Halduskohtule 15.08.2023 taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba Carboni

Trade OÜ AS-s SEB Pank kontol oleva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni

vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks.

Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määruse nr 3-23-1813 resolutsiooni punktis 1 on sätestatud,

et rahuldada RAB taotlus ja anda luba Carbon Trade OÜ AS-s SEB Pank arvelduskontol

asuva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara tegeliku omaniku

omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o kuni 28.08.2024.

RAB tegi 25.08.2023 ettekirjutuse nr 3-1/670-2, millega kohustas AS-i SEB Pank kehtestama

Carbon Trade OÜ suletud arvelduskontol oleva raha suhtes käsutuspiirangu kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui

üheks aastaks; ettekirjutus kuulub täitmisele 28.08.2023.

10.2. Vaidlusalune ettekirjutus on materiaalselt õiguspärane (RahaPTS § 55 , § 57 lg-d 6 ja

10). RahaPTS § 57 lg-st 1 tulenev RAB-i piirang on kahtlusepõhine, mida tuleb peamiselt

sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on

leida tehingutest või toimingutes ratsionaalsus. Kahtlus võib seisneda ühes eraldiseisvas või

mitmes asjaolus kogumis, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima. Seetõttu on RAB-il

5(15)

3-23-2106

vaja uurimiskohustuse täitmiseks aega ja RAB võib seada ettekirjutusega vara säilimise

tagamiseks käsutuspiirangu esmalt 30 kalendripäevaks.

10.3. RahaPTS § 57 lg 3 nimetatud vara legaalset päritolu, mistõttu on see oluliselt kitsam kui

rahapesu kahtlus. Käesoleva ajani ei ole RAB-l tõendeid vara legaalse päritolu kohta ning

jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja kontol olev vara võib olla ebaseaduslikku

päritolu.

10.4. Kaebaja on RAB-le esitanud omapoolsed tõendid ja selgitused, kuid jätkuvalt esineb

põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga. Kaebaja ei ole kaebusega koos

esitanud ühtegi tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks (vt RahaPTS § 57 lg 8). Seega on

kaebus tõendamata.

10.5. Kaebaja on teadlik, millised tema esitatud tõendid on RAB kohtule esitanud. RAB on

palunud haldusasjas nr 3-23-1813 kaebajale ja tema esindajale mitte avaldada ning piirata

juurdepääsu üksnes RAB-i enda dokumentidele. RAB-i dokumendid (30.05.2023 nr 3-1/463-

1 ja 28-.06.2023 nr 3-1/541-1), mis kajastavad ettekirjutuste tegemist põhitavaid faktilisi

asjaolusid ning kohtule 15.08.2023 krüpteeritult esitatud taotlus on kaebajale kättesaadavaks

tehtud versioonidena, kus juurdepääsupiiranguga info on kinni kaetud. Kaebaja ei ole

viidanud ühelegi tõendile, mis ta on RAB-le esitanud, kuid mis on väidetavalt käesoleva asja

lahendamiseks vajalik, aga jäänud RAB-i poolt esitamata.

10.6. Seni kogutud tõendid ega selgitused ei ole hajutanud RAB-i kahtlust vara võimaliku

kuritegeliku päritolu osas. Seega vaatamata tehtud toimingutele ja kogutud tõenditele on vara

legaalne päritolu ja omanik jätkuvalt ebaselge. Kaebaja on oma äritegevuse kohta RAB-le

selgitanud, et Danley on osutanud Liibanoni äriühingule Rawfert S.A.I agenditeenust, et

tagada Rawfert S.A.I huve Ukrainas kivifosfaadi ja väetiste turustamisel. Seejuures kaebaja

esitatud dokumentidest nähtub, et Danley omandistruktuur on mitu korda muudetud ja

äriühingut ümberregistreeritud jurisdiktsiooni, kuhu on registreeritud paljud reaalse

majandustegevuseta ettevõtted. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtub isikute allkirju, kelle

suhtes on avalikke viiteid rahapesujuhtumitele ja kelle näol on tegemist variisikutega. Lisaks

esindab kaebaja esitatud lepingu kohaselt Danelyt ka P.R, kes avalike allikate kohaselt on

samuti variisik ja seotud ülemaailmselt rahapesujuhtumitega, kuid kaebaja väitel ei olnud

nimetatud isik seotud kaebaja äriühingu tegevusega, vaid üksnes osutanud professionaalset

usaldusteenust (nominee) ja kaebaja nende tausta ei teadnud. Ärisuhete olemust ja väärtust

arvestades ei ole kaebaja sellekohased väited usutavad. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu, et P.R

allkirjastas Rawfert S.A.I ja Danley vahelise agendilepingu, mille alusel Rawfert (ja D.I)

Danleyle raha kandma hakkas. Seega on ebaõige kaebaja väide, et variisikud ei osalenud

Danley tehingutes. Samuti ei ole selge, miks kaebaja nimetatud lepingut ise ei allkirjastanud.

10.7. Kaebaja kontol oleva vara osas on RAB-l kahtlus, et tegemist on kuritegelikul teel

saadud varaga. Tegemist ei ole riikliku kiusuga. Mõistetavalt rahaliste vahendite käsutamise

piiramine riivab äriühingu tegevust intensiivselt, kuid praegusel juhul kaalub ettevõtjal lasuv

rahapesu kahtlus ja raha tegeliku omaniku väljaselgitamise vajadus üles äriühingu tegevuse

võimaliku takistamise.

10.8. Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 3-23-2858/48 RahapTS § 57 kohaldamist.

Riigikohus leidis, et konto omaniku tsiviilõiguslikus mõttes omandiõigus kontol olevale

varale ei sõltu sellest, kas kontole jõudnud vahendid on saadud seaduslikult või

ebaseaduslikult. Kontovara puhul on ennekõike oluline tegeliku kasusaaja kindlakstegemise

ebaõnnestumine.

10.9. RAB on läbivalt kõikides ettekirjutuste aluseks olevates faktilistes asjaoludes kui ka

kohtumenetluses selgitanud ja jääb jätkuvalt selle juurde, et kaebaja konto kaudu liigutati

tõenäoliselt ebaseaduslikult saadud vara ja varjatakse tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 4 ).

6(15)

3-23-2106

Kaebaja ei ole piiratud vara tegelik kasusaaja RahaPTS § 9 tähenduses. RAB viitab oma

30.05.2023 (p-des 1, 2, 12), 28.06.2023 (p-des 1, 2 ja 11) ning 25.08.2023 (p 2) faktilistes

asjaoludes märgitule.

10.10. RAB on vaidlusaluse ettekirjutuse aluseks olevates faktiliste asjaolude dokumentides

toonud üksikasjalikult välja, millist infot RAB on kogunud ja mida RAB-le on avaldatud.

Kuid vaatamata sellele ei ole õnnestunud välja selgitada, kes on kaebaja kontovara tegelik

kasusaaja (ehk majanduslikus mõttes omanik).

10.11. Halduskonfiskeerimise subsidiaarsuse põhimõte on täidetud, kuivõrd RAB on

pädevaid organeid kuriteo tunnuste esinemisest teavitanud (RahaPTS § 54 ld 3).

10.12. Kaebaja on viidanud, et C.M kasutas offshore äriühingut (ehk Danley) eesmärgiga

hoida oma äritegevuse raha turvalises kohas, s.o mitte Ukraina pangas, kust võib sellest rahast

lihtsalt ilma jääda. Kaebaja selgitused ja põhjendused, miks C.M hoiustas oma äritegevuse

raha Offshore ettevõtte Danley kontol, on pinnapealsed ja lakoonilised. Tuues elulisi

põhjendusi Offshore äriühingu omamiseks on kaebaja ehk välja toonud ka reaalse põhjuse

Danley eksisteerimiseks – „probleemide“ vältimine ja varalise seisu varjamine. Kuna

selgituste kohaselt oli argumendiks, et Ukraina pangas raha omamisega võib rahast lihtsalt

ilma jääda, ilmestab see võimalust, et Danley vara, kui see oleks olnud Ukraina pangas, oleks

võimaliku kriminaalmenetluse korras Ukraina võimude poolt arestitud. Ühtlasi ei oleks olnud

võimalik ka C.Mt antud äriühingu ja varaga siduda, kuna ettevõte oli vormiliselt variisikute

nimel. Seega ei ole kaebaja selgitused koos väljatoodud põhjendustega eluliselt usutavad.

10.13. Ühtlasi on kaebaja üritanud selgituste ja näidetega luua kujutluspildi, et Danley oleks

tegelenud aktiivselt äritegevusega ning offshore äriühingu, sh Danske pangakonto omamisel

olid pragmaatilised ja ärilised eesmärgid. RAB on varasemalt rõhutanud, et Danley Danske

panga kontol ei ole tavapäraseid äritegevusele omaseid kulusid, vaid piltlikult öeldes raha

tuleb ja raha läheb (seda kuniks 26.08.2010, mil tehti viimane suurem väljaminev kanne,

pärast mida jäi raha kontole seisma kuni kanti Carbon Trade OÜ kontole) ning kontol pole

isegi töötajatele, sh C.Mle aastate jooksul palka/dividende makstud. Ühtlasi on kaebaja

esindaja RAB-le 10.08.2023 selgitanud, et Danske Pank oli ainus, kus Danley arvelduskontot

omas, seega on Danley Danske (ja hiljem SEB) kontol nähtuv kogu nö äritegevus.

10.14. Kaebaja on oma vastustes rõhutanud, et Carboni Trade OÜ pole saanud kontol olevaid

vahendeid kasutada alates 2019. a seetõttu, et konto suleti, avamata konto sulgemise

põhjuseid. RAB-le teadaolevalt ei suutnud kaebaja aga pangale nende korduvate päringute

peale esitada ei Danley ja J.Sa vahelist investeeringute juhtimise kokkulepet ega ei suudeta

kõrvaldada panga kahtlust, et kontol toimuv võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega.

Pärast arvelduskonto sulgemist ei ole kaebaja üritanudki rahalisi vahendeid mujale kanda (vt

RahaPTS § 44). Kontol olevad vahendid üritati ära kanda alles 15. mai 2023, s.o kuu aega

pärast seda, kui prokuratuur esitas rahapesusüüdistuse Danske ekstöötajatele (sh Sle) ning sai

teatavaks, et kaebaja kontol olev vara ei kuulu kriminaalmenetluses arestimisele. See viitab, et

tegelikkuses oli Carbon Trade OÜ kasusaajal kontol oleva vara suhtes pigem leige huvi ning

sooviti ära oodata prokuratuuri süüdistus Danske ekstöötajatele.

10.15. Eraisiku konto, sh eraisiku vahendite kasutamine äriühingu äritegevuse eesmärgil ei

ole tavapärane praktika. Selline tegevus võib olla osa maksupettusest, milles üritatakse varjata

ettevõtte tegelikku finantsseisundit, kuna sellised tehingud ei kajastu ettevõtte rahavoos.

Ühtlasi võidakse läbi eraisiku konto tehtavate tehingutega hoida konkreetsed tehingud lahus

äriühingu kontol toimuvatest tehingutest, kuna sellised tehingud võivad olla ebaseaduslikel

eesmärkidel. Kaebaja on aga lakooniliselt põhjendanud, et D.I tegi need tehingud lihtsalt

seetõttu, et tema kontol olid need rahalised vahendid parasjagu olemas. Pole ka usutav väide,

et ettevõttel ei ole piisavalt likviidsust, et tasuda Danley’le enda kontolt, mitte teha seda läbi

7(15)

3-23-2106

osaniku D.I, kuna Rawfert on suure käibega ettevõte (ORBISe andmetel nt 2015 aasta käive

180 mln USD).

10.16. RAB ei kahtle Rawferti ning Danley vahelistes suhetes, vaid Rawferti ja eelkõige D.I

ning Danley vaheliste tehingute majanduslikus sisus, mida põhistab suuresti Danley kontol

toimuv. Ühtlasi on kaebaja esitanud kohtule Banque SBA S.A panga kinnistuskirja, mis ei

kinnita mitte midagi muud peale selle, et Rawfert on nende klient ehk sellisel kirjal ei ole

taaskord sisu, mis tõendaks piiratud vara legaalsust.

10.17. Kaebaja esitatud dokumendid ja Ukraina Maksuameti deklaratsioonid näitavad

ainuüksi seda, et C.M on end viimaks registreerinud Danley tegelikuks kasusaajaks, ent

selline käik ei tõenda käesoleval hetkel midagi, kuivõrd Danley konto tehingud tehti ajal, mil

Danley eesotsas olid variisikud ning tehingud ei omanud ega oma seost C.Mga. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid C.M majandusliku seisu osas ega ole kasutanud võimalust vastavat infot, sh

infot C.M tulude kohta Ukraina maksuametilt küsida. On kahtlane, et Danley ega ka kaebaja

ei ole kordagi tasunud C.Mle (ega ka ühelegi teisele töötajale) töötasu ega dividende, eriti

arvestades, et kontol olnud rahalised vahendid seisid seal üle kümne aasta, mille jooksul raha

väärtus inflatsiooni arvestades kahanes.

10.18. Samuti asjaolu, kuidas Danley rahad kaebajale kandis ja see kuidas kaebaja

„võõrandati“ Mle, on tõesti ainus viis rahade üle kandmiseks. Väide justnagu oli see niivõrd

pikk protseduur, et seda vältida tuli ettevõte kinkida. Ühelegi õigusaktile toetumata on

kaebaja väide täiesti paljasõnaline ja tuleb jätta tähelepanuta.

10.19. Lisa 5 (sertifikaadi tõlge) puhul on selgelt näha, et sinna on U.V allkiri kleebitud ning

kuivõrd pdf-failil (originaaldokument) on täpselt sama, identne allkiri, ei saa välistada, et ka

see on sinna kleebitud. Tegelikult kui RAB palub tõlget, siis soovib RAB ju ainult dokumendi

sisust aru saada. Nii saab RAB aru, et teine dokument on originaal, aga kaebaja on kenasti

tõlgetele ka allkirjad pildina alla kleepinud. Pole eluliselt usutav, et keegi sellist asja teeks.

10.20. Kaebaja esitatud lisa 2 (Rawfert kiri) ja lisa 3 puhul (mis on selle dokumendi tõlge) on

selgelt näha, et allkiri on faili pildina kleebitud. Viimane asjaolu viitab, et dokument võidi

luua selleks, et see esitada kohtule tõendiks. Ühtlasi kinnitab see dokument ise, et Danley-le

tõepoolest tasuti ka ettevõtte omaniku isiklikult kontolt, kuid mitte seda, et tegemist oli

seaduslikul teel saadud vahenditega.

10.21. Ebaharilik on asjaolu, eriti arvestades Rawfert kodulehte, kus on kirjas, et tegu on

suure ja väärika ettevõttega, mis on olnud Liibanonis ja mujal maailmas keemiaväetistega

kauplemise nurgakivi. Seega ei ole eluliselt usutav, et suur ettevõte maksab oma klientidele

eraisiku kontolt. Samuti on Rawfert koduleht vähese informatsiooniga ja lakooniline, mis

viitab sellele, et on võimalik, et koduleht võib olla loodud üksnes mulje loomiseks.

10.22. Samuti ei tõenda lisas 8 olev dokument oma sisult kuidagi vara päritolu ega legaalset

omandiõigust varale, see ütleb ainult, et alles nüüd 26.03.2024 pandi C ametlikult Danley

direktoriks ja sekretäriks (ehk see toimus juba RAB-i piirangu ajal). Tervikuna saab öelda, et

konkreetsed tõendid ei tõenda piiratud vara legaalset päritolu.

10.23. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Tuvastatud ei ole kahju tekkimine ja selle

suurus (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1634/24, p 33). RAB-i tegevus on olnud õiguspärane.

Lisaks esinevad ka RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise alused. Käesoleval juhul on

Tallinna Halduskohus andnud 24.08.2023 haldusasjas nr 3-23-1813 RAB-le loa, piirata

kaebaja kontol olev vara, kuna esineb kahtlus, et piiratud vara on seotud rahapesuga. Kohus

on hinnanud antud menetluses RAB-i esitatud tõendeid ja selgitusi, mistõttu pole põhjendatud

asuda teistsugusele seisukohale.

8(15)

3-23-2106

10.24. Haldusasjas nr 3-23-2106 ja 3-24-1717 on kaebaja põhiseisukohad sarnased. Tallinna

Halduskohus pidas 08.11.2024 määrusega nr 3-24-1717 põhjendatuks täies ulatuses

menetluskulud kaebaja kasuks välja mõista. Seega ei saa samaaegselt menetluskulusid täies

ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks käesolevas asjas.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas RAB on õiguspäraselt

kohustanud AS-i SEB Pank oma 25.08.2023 ettekirjutusega nr 3-1/670-2 kehtestama kaebaja

kontol olevale varale käsutuspiirangu kuni üheks aastaks.

13. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt ja

jagab menetluskulud (II).

I

Haldusmenetluse toimik

14. Kaebaja on taotlenud nõuda RAB-lt välja haldusmenetluse toimik.

15. Vastustaja vaidleb taotlusele vastu ning leiab järgmist. Praegusel juhul (aastane piirang)

ei pea kaebaja tõendama, et vara on saadud kuritegevuse tulemusena, vaid piisab põhjendatud

kahtluse olemasolust. RAB on kogunud piisavalt tõendeid, mis sellise kahtluse põhjendatust

kinnitavad. Ilmselgelt puudub RAB-l võimalus koguda tõendeid, mis on kaebaja valduses.

Seetõttu on kaebaja kohustuseks tõendada, et ta on vara seaduslik omanik. Seda on võimalik

teha ka ilma kõigi RAB-i esitatud faktiliste asjaolude ja kogutud tõenditega tutvumata.

Seetõttu ei ole haldustoimiku täies mahus kaebajale avaldamine põhjendatud ega saa rikkuda

tema õigusi. Omandiõiguse tõendamise võimalus ei sõltu sellest, kas kaebajale on teada,

millel põhinevad RAB-i kahtlused või milliseid tõendeid on RAB omalt poolt kogunud.

16. Tulenevalt HKMS § 122 lg 2 punktist 5 teeb kohus eelmenetluses eelkõige järgmised

toimingud: nõuab vastustajalt välja vaidlustatud haldusakti, kui seda ei ole kohtule esitatud,

ning haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid. Käesolevalt on

kohus nõudnud vastustajalt kaebusele vastuse esitamist ja kõiki vaidlusega seotud ja asja

lahendamiseks vajalikke dokumente (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 164). Vastustaja on

esitanud kohtule 10.11.2023 menetlusdokumendiga koos 11 lisa (dtl-d 206-227; 234-276).

Seejuures on lisad 2, 4, 6, 7, 8, 9 ja vastus kaebusele (avaldamiseks kaebajale) esitatud

korduvalt (dtl-d 300-382), mistõttu tagastab kohus need vastustajale (HKMS § 62 lg 2).

Vastustaja on 14.11.2023 esitanud kaebaja esitatud selgitused ja tõendid RAB-le

haldusmenetluses (dtl 388-769).

17. Kaebaja on esitanud 27.09.2024 kohtule haldusmenetluses RAB-le 25.08.2023 esitatud

selgitused koos tõenditega (dtl-d 804-846) ning 25.04.2025 esitanud menetluskulusid

puudutavad tõendid (dtl-d 993-1011). Võtta asja materjalide juurde kaebaja 25.04.2025

menetlusdokumendi lisad 1-3 (HKMS § 62 lg 2).

18. Eelnevast nähtub, et HKMS § 122 lg 2 punkti 5 kohaselt ei ole ilmtingimata vaja asja

juurde võtta haldusmenetluse toimik, kui vastustaja on esitanud kohtule asjas kogutud

tõendid, mis omavad vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohtul puudub kahtlus, et vastustaja on

jätnud esitamata tõendid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, arvestades menetlusosaliste

esitatud tõendite hulka. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidluse lahendamisel omavad tähtsust

tõendid, mis kummutaksid vastustaja põhjendatud kahtluse vara omandamisest kuritegelikul

teel. Samuti on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et kaebajal on võimalus esitada tõendid

9(15)

3-23-2106

omandiõiguse osas. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse haldusmenetluse

toimiku vastustajalt väljanõudmiseks rahuldamata, kuivõrd asja juurde on juba piisavalt

esitatud tõendeid (HKMS § 62 lg 2).

Menetluse kinniseks kuulutamine ja juurdepääsupiirang

19. Vastustaja on 25.04.2025 esitanud menetlusdokumendi, milles palub kaebajale mitte

avaldada menetlusdokumenti punkte 2.10 (osaliselt), 2.11 (osaliselt), 2.12 (osaliselt), 2.18

(osaliselt), 2.19 ja 2.20 (osaliselt) ning allmärkuseid nr 3 (osaliselt), 4, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11.

Vastustaja põhistab oma taotlust järgmiselt.

Esitatud menetlusdokument sisaldab viidatud osas juurdepääsupiiranguga teavet. RAB on

25.04.2025 menetlusdokumendi kinni kaetud osades lihtsustatult esitanud asjas olulisemad

järeldused, mis põhinevad ja nähtuvad allmärkustes tsiteeritud ning juba varem

menetlusdokumentides ja vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevatest faktilistes asjaoludes

viidatud faktidest. RAB-i 25.04.2025 menetlusdokumendis kinni kaetud ehk kohtule esitatud

menetlusdokumendi versioonis halli taustaga (kaebajale esitatud seisukoha versioonis

mustaks värvitud) märgitud teave sisaldab eeskätt infot, millele on Tallinna Halduskohus

25.03.2025 määrusega kaebajale ja tema esindajale juurdepääsu piiranud (vt kohtu 25.03.2025

määruse resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2). Käesoleval hetkel ei ole faktiline ega õiguslik olukord

võrreldes Tallinna Halduskohtu 25.03.2025 kohtumääruses nr 3-23-2106 tuvastatuga

muutunud, mistõttu RAB palub samadel alustel (HKMS § 79 lg 1, § 88 lg 2 ja RahaPTS § 55

lg 1 p-de 1-3) ja põhjendustel (vt ka RAB-i 10.11.2023 menetlusdokument) kohtul piirata

juurdepääsu RAB-i 25.04.2025 menetlusdokumendis kinni kaetud järgmiste punktide osas:

2.10 (osaliselt), 2.11, 2.12, 2.18, 2.19 ja 2.20 ning nende punktide allmärkused. RAB on kinni

kaetud punktides toonud Riigikohtu otsuses nr 3-23-2858 seisukohti arvestades lihtsustatud

kokkuvõtte käesolevas asja tuvastatud ja konkreetsetele faktilistele asjaoludele (millele kohus

on juba kohaldanud juurdepääsupiirangut) ja käesoleva haldusasjaga seotud teistele allikatele.

Varjatud teave on selline, mille kaebajale ja tema esindajale teatavaks tegemine võib seada

ohtu rahapesu tõkestamise, kuivõrd dokumentides sisalduva teabe põhjal saaks teha järeldusi,

millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-l koguda ja missuguse teabe alusel on

rahapesukahtlus loetud piisavaks või kuidas ja kellega on RAB teinud rahapesukahtluse

uurimiseks koostööd ning milline on menetlusmetoodika. Need põhjendused kaaluvad üles

kaebaja menetlusliku õiguse kõigi asjas esitatud dokumentidega tutvumise. Kaebajale on

kaitseõiguse tagamiseks teada piisavalt fakte ja asjaolusid, millele RAB on vaidlustatud

ettekirjutuses tuginenud. Kaebajal ei ole takistusi esitada tõendeid, mis tõendavad tema

seisukohti. Üheski rahapesu andmebüroosid käsitlevas õigusaktis ei ole ette nähtud ega

mainitud ühelgi juhul võimalust, et rahapesu andmebüroo edastaks informatsiooni

andmesubjektile.

20. Kohus võtab vastustaja 10.06.2025 menetlusdokumendi asja materjalide juurde, kuivõrd

see ei sisalda uusi asjaolusid ega tingi seetõttu menetluse venimist (HKMS § 79 lg 3, § 62 lg

1, § 51 lg 4).

21. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse,

haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 punkti 1 kohaselt kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Vastavalt RahaPTS § 55 lg-le 3 võib isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või

muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava

dokumendiga. RAB-l on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui: 1) see

10(15)

3-23-2106

takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; /…/ 3) see ohustaks tõe

väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

22. Vastustaja 25.04.2025 menetlusdokumendi punktides 2.10, 2.11, 2.12, 2.18, 2.19 ja 2.20

on kajastatud teave, mis on Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määruse resolutsiooni punktiga

1 ja 20.09.2024 määruse resolutsiooni punktiga 1 kuulutatud kinniseks (dtl-d 771 ja 788).

Seega on põhjendatud ka vastustaja 25.04.2025 menetlusdokument taotletud osas kinniseks

kuulutada. Eeltoodust tulenevalt tagamaks RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1 ja 3 nimetatud teabe

kaitse, tunnistab kohus menetluse kinniseks vastustaja 25.04.2025 menetlusdokumendi

punktide 2.10 (osaliselt), 2.11 (osaliselt), 2.12 (osaliselt), 2.18 (osaliselt), 2.19 ja 2.20

(osaliselt) ning allmärkuste nr 3 (osaliselt), 4, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 osas.

23. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.

Õiglase kaitseõiguse tagamiseks on menetlusosalisel vältimatult vajalik teada fakte ja

asjaolusid, millele haldusorgan oma otsust tehes tugines; kohtuotsus ei peaks põhinema

asjaoludel ja dokumentidel, millega menetlusosalisel ei ole olnud võimalik tutvuda ja mille

suhtes ta pole saanud oma seisukohta avaldada (vt nt ka Euroopa Kohtu otsus liidetud

kohtuasjades C-420/22 ja C-528/22, p 102 jj); menetlusosalise kaitstavaks huviks kohtuasja

lahendamisel ei saa siiski olla sellise teabe enda valdusse saamine, millele tal juurdepääsu olla

ei tohiks; vastupidine avaks tee kohtumenetluse ärakasutamiseks selle tegelikule eesmärgile

(isiku õiguste kaitse) mittevastavalt (kaitstud informatsiooni saamiseks) (Riigikohtu

halduskolleegiumi 23.05.2024 määrus nr 3-23-671/33, p 12). Kohus, tutvudes nimetatud

dokumendiga leiab, et juurdepääsupiirangu kohaldamine ei muuda kaebajal kaitseõiguse

teostamist võimatuks. Kohus järgib Tallinna Halduskohtu 25.03.2025 määruse nr 3-23-2106

põhjenduste punktides 9-14 toodud põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata. Sellest

järelduvalt kohaldab kohus kaebaja suhtes juurdepääsupiirangut vastustaja 25.04.2025

menetlusdokumendi punktide 2.10 (osaliselt), 2.11 (osaliselt), 2.12 (osaliselt), 2.18 (osaliselt),

2.19 ja 2.20 (osaliselt) ning allmärkuste nr 3 (osaliselt), 4, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 osas. Kohus

kohaldab viidatud teabe osas juurdepääsupiirangut ka kaebaja esindaja suhtes (HKMS § 88 lg

7).

Menetlusdokumentide tagastamine

24. Kohus tagastab vastustaja 10.11.2023 topelt esitatud vastuse kaebusele (avaldamiseks

kaebajale) ning lisad 2, 4, 6, 7, 8, 9 (dtl-d 300-382) (HKMS § 62 lg 2).

II

25. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54).

26. Vastavalt RahaPTS § 57 lg-le 6 kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vaidlusaluses

ettekirjutuses on märgitud, et RAB esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2023 taotluse nr 1.2-

1/75-1 loa saamiseks kaebaja AS-s SEB Pank suletud arvelduskontol /.../ oleva vara 581

337,95 USD ja 46,32 EUR käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või

vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks, mille Tallinna

Halduskohus rahuldas 24.08.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-1813 (dtl 153). Vaidlust ei

ole selles, et Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrus nr 3-23-1813 jõustus 24.08.2023 ning

ei ole ka määruskaebemenetluses tühistatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus

11(15)

3-23-2106

nr 3-23-1813 (jõustunud 12.12.2023))1. Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määruse nr 3-23-

1813 resolutsiooni punktis 2 on sätestatud, et rahuldada RAB taotlus ja anda luba Carbon

Trade OÜ (registrikood 12333801) AS-is SEB Pank arvelduskontol nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara

tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks, s.o

kuni 28.08.2024 (dtl 147).

27. Kohus nõustub vastustajaga, et RAB on järginud halduskohtu poolt 24.08.2023

määrusega nr 3-23-1813 antud loa piire. Vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsioonis on märgitud

järgmist: „Eeltoodule tuginedes kohustan AS-i SEB Pank kehtestama Carbon Trade OÜ

(12333801) suletud arvelduskontol nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx oleva 581 337,95 USD ja

46,32 EUR suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse

päritolu tõendamiseni, aga mitte kaugemaks kui üheks aastaks. Ettekirjutus kuulub täitmisele

28.08.2023.“ (dtl 153). RahaPTS § 57 lg 6 näeb ette eraldiseisva üheaastase tähtaja, mida

tuleb hakata arvestama vastava piirangu kehtestamisest (vt Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr

3-20-664, p 11). Tõlgendus, et RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel saab käsutuspiirangud

kehtestada kokku maksimaalselt üheks aastaks, muudaks RahaPTS § 57 lg 6 vähemasti

osaliselt sisutuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2024 määrus nr 3-24-1717, p 16). Seega

on järgitud loa piire.

28. RahaPTS § 57 lg 6 eeldused olid aastaseks piirangu kohaldamiseks täidetud. RahaPTS §

57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul mh RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel konto

omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Seega on väär kaebaja väide, et

vara omanik on ettevõtja, kelle konto see on. RahaPTS § 57 lg 8 on erinorm. Kaebaja viide

Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2025 määruse nr 3-22-1148 punktile 28 puudutab

krediidiasutuse ja konto omaniku vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, küll aga ei tõenda

omandiõigust kontol olevale varale.

29. „Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-

tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole

(enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel

olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused

varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud

rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahapTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara

säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) või terrorismi rahastamise

kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi

rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka

RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või

kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus nr

3-24-2644, p 10). Seega pidid vaidlusaluse ettekirjutuse ajal olema täidetud järgmised

eeldused: 1) esines kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga (kaebaja ei ole suutnud

tõendada vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1)); 2) piirang oli vajalik vara säilimise

tagamiseks ning 3) RAB-l ei olnud õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva

vara tegelikku kasusaajat.

30. Esmalt on hinnatud RahaPTS § 57 lg 6 eelduste täidetust loamenetluses. Nii on Tallinna

Ringkonnakohus oma 06.11.2023 määruse nr 3-23-1813 punktides 9 ja 10 leidnud järgmist:

„RAB tõi halduskohtule esitatud taotluses piisavalt esile asjaolud, mis annavad alust

kahtluseks, et puudutatud isiku AS-is SEB Pank kontol asuv raha võib olla kuritegelikku

päritolu. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma

käsutuspiiranguta. RAB on oma kahtlusi täiendavalt põhjendanud 29.09.2023 vastuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused endiselt

1 Avalikult kättesaadav elektrooniliselt internetiaadressilt www.riigiteataja.ee/kohtulahendid

12(15)

3-23-2106

täidetud. RAB on põhjendanud muu hulgas, miks ei ole puudutatud isiku seni esitatud

selgitused ja dokumendid kinnitanud vara legaalset päritolu või tõendanud selle tegelikku

omanikku või kasusaajat. Viimaseid ei tõenda määruskaebuses esitatud väited vaidlusaluse

vara omaniku ja päritolu kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega pidada ka

põhjendamatuks RAB-i täiendavate küsimuste esitamist puudutatud isikule. 10. RAB-i üheks

põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus

kontrollitakse saadud andmete olulistust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks

või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse

korral tarvitusele abinõud vara säilitamiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali

viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2-3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse

lõppastmes kriminaalmenetluses ja RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu

on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr

3-3-1-76-13, p 13). /.../ Seega ei laiene rahapesu koosseis rahapesusüüteo eelkuriteole, vaid

eeldab üksnes eelkuriteo kui teatud sündmuse aset leidmise fakti tuvastamist (Riigikohtu

12.10.2018 määrus nr1-17-5176, p 21). Eelneva tõttu ei saa nõustuda puudutatud isiku

väitega, et halduskohus ei oleks saanud RAB-i taotlust rahuldada, sest praegusel juhul ei oleks

kuritegu, mida uurida. RAB-i taotluses ja 29.09.2023 vastuses esile toodud asjaolude põhjal

on jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esineb

vajadus tagada selle säilitamine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule

tagastada.“

31. Kuigi loamenetluses otsustab halduskohus loa andmise kiirendatud korras, mistõttu

ajasurve tõttu on piiratud võimalus keskenduda õigus- ja faktiküsimustele. Siiski tuleb ka loa

andmisel hinnata, kas esineb põhjendatud kahtlus, et vara on saadud kuritegelikul teel. Alles

halduskonfiskeerimise otsustamisel tuleb hinnata, kas esineb mõjuv põhjus, miks ei saa vara

konfiskeerida kriminaalmenetluses, ning ka halduskonfiskeerimine ei ole RahaPTS §-s 57

sätestatud eeldusi silmas pidades ilmselgelt välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

lahend nr 3-32-2858/48, p 19.1).

32. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva vaidluse esemeks tuvastada, kas kaebaja vara,

millele käsutuspiirang seati, pärineb kuritegelikust tegevusest, kuivõrd viimane on

kriminaalmenetluse ülesanne (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10;

20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide, et raha

ülekandmine ei kvalifitseeru süüteoks, samuti väide, et arvestades rahade laekumise aega

oleks eelkuritegu igal juhul aegunud.

33. Arvestades, et halduskonfiskeerimise menetlus järgneb ajaliselt käsutuspiirangu

seadmisele, siis on ka halduskonfiskeerimise loamenetluses halduskohus leidnud, et kaebaja

vara puhul esineb jätkuvalt rahapesu kahtlus, mida ei ole ümber lükanud kaebaja selgitused

(vt Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määrus nr 3-24-1717 (jõustunud), p-d 17, 20.3, 28.2, 29,

29.1, 29.2, 29.5, 30 30.2).

34. Ka käesoleval juhul leiab kohus, et vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal esines

jätkuvalt kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga.

35. Vastustaja on faktilisi asjaolusid kajastavas 25.08.2024 dokumendis põhjalikult

selgitanud, miks esines põhjendatud kahtlus, et kaebaja varad on kuritegelikku päritolu (vt

25.0.2024 dokumendi punktid 5, 6, 8, 9, 13, 18, 19, 20, 21, 23, 25, 26, 27; dtl-d 174-181).

36. Kaebaja väidab, et on tõendanud vara legaalset päritolu lepingute ja pangakonto

väljavõtetega. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on esitanud vastustajale 10.08.2023 ühe

maksekorralduse Rawfert Offsore S.A.L makse teostamise kohta Danleyle (dtl 285) ja koos

kaebusega maksekorraldused, mis tõendavad D.I poolt teostatud makseid Danley’le (kaebuse

13(15)

3-23-2106

lisa 9; dtl-d 85-102 ja 104-106). Kaebaja on 10.08.2023 vastuses RAB-le selgitanud seoses

D.I isiklikult kontolt tehtud ülekannetega järgmist: „Meie poolt esitatud küsimusele vastates

selgitas härra D.I, et kuna komisjonitasude ülekandmine toimus tavaliselt mitme

fosforiidipartii järel pärast kasumi lõplikku fikseerimist ning Rawfert’i kontolt kasutati

vahendeid uue toorainepartii ostuks ja muude tehingute finantseerimiseks, siis kasutas ta

komisjonitasude maksmiseks ka isiklikku kontot, kus tavaliselt oli piisav summa

komisjonitasude maksmiseks Danley’le.“ (dtl-d 282-283). Esmalt ei ole usutav, et sedavõrd

suurte tehingute tegemisel ja pikaaegsel koostööl, kus lepinguliselt ei ole fikseeritud, et

makseid teostatakse ka ettevõtte tegeliku kasusaaja isiklikult kontolt, ei oleks äriühingu kontol

piisavalt rahalisi vahendeid lepingu täitmiseks. Eelnevast aga sõltumata, on siiski fakt, et

eraisiku kontolt laekuvate vahendite legaalne päritolu ei ole kontrollitav, kuivõrd sellele ei

kohaldu samasugused raamatupidamislikud või maksekorralduslikud nõuded, nagu

juriidilisele isikule. Seega ka juhul, kui esinebki majandustegevuses mingeid kultuurilisi

eripärasid, ei ole kaebaja tõendanud olulises ulatuses Carboni Trade OÜ kantud vara legaalset

päritolu. Seejuures nähtub kaebaja esitatud maksekorraldustest, et tegemist ei olnud paari

maksega, vaid regulaarsete toimingutega eraisiku isiklikult kontolt (vt kaebuse lisa 9; dtl 86

jj). Seejuures on kaebaja ka ise oma 10.08.2023 vastuses RAB-le viidanud ainult ühele

maksekorraldusele, kus makse teostajaks on Rawfert kui juriidiline isik (dtl 283). Sellest

johtuvalt on tõendamata ka C.M väide, et Danley kontole kantud rahaliste vahendite ainus

allikas oli Rawfert (vt kaebaja 01.11.2024 menetlusdokumendi p 15; dtl 901).

37. Põhjendatud kahtlusele vahendite kuritegelikust päritolust viitab ka asjaolu, et SEB Pank

ei ole pidanud kaebaja selgitusi piisavaks (vt kaebaja 01.11.2024 menetlusdokumendi p 23;

dtl 903). Seejuures kaebaja selgitus 10.08.2023 vastuses RAB-le, et Danske pank ei seadnud

kahtluse alla vara legaalset päritolu (dtl 282), ei ole väga usaldusväärne viide, arvestades

käimasolevat kriminaalmenetlust.

38. Kaebaja leiab, et RAB ei ole motiveerinud mitte üheski kaebajale esitatud dokumendis,

miks nad on seisukohal, et omanik ei ole Carboni Trade OÜ.

39. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluses ettekirjutuses selliseid põhjendusi kajastama ei

pea. Nimelt tuleneb RahaPTS § 55 lg-st 2, et RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses

tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või

terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks

tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Selliseks dokumendiks on vastustaja 25.08.2023

dokument nr 3-1/670-1, mis on ka kaebajale osaliselt nähtavaks tehtud (dtl 284). Nimetatud

25.08.2023 faktilisi asjaolusid kajastavas dokumendis on märgitud, millistelt juriidilistelt

isikutelt laekusid vahendid kaebaja kontole (vt punktid 2 ja 3; dtl-d 234-235). Samuti on

selgitatud, et kaebaja poolt perioodi 2006-2012 kohta esitatud dokumendid, mis puudutavad

Danley registrijärgse asukoha muutusi ning ümberstruktureerimist nähtub, et Danley-t esindab

mitmel juhul äriühing Multihold Ltd, kelle esindaja on P.R; viimane aga on variisik, kes on

seotud mitmete ülemaailmsete rahapesuskandaalidega (dtl 238).

40. Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et pelgalt asjaolu, et kasutatud on Offshore ühingut ei

saa mõista viisil, et sellega automaatselt kaasneks rahapesu kahtlus. Küll aga tuleb asjaolusid

vaadata kogumis ning seda on käesoleval juhul vastustaja ka teinud. Vastustaja ei ole

kaebajale ette heitnud üksnes Offshore kasutamist, vaid asjaolu, et kaebaja esitatud

dokumentides esineb isikute allkirju, kes on avalike allikate kohaselt seotud mitmete

rahapesujuhtumitega ning kelle näol on tegu variisikutega (vt RAB-i 25.08.2023 dokumendi p

26; dtl 240). Seejuures äratab kahtlust asjaolu, et igakordselt, kui Danley registrijärgne

asukoht vahetus, siis vahetus ka omandistruktuur ning registrijärgseteks direktoriteks on

olnud isikud, kes RAB-i väitel on avalike andmete põhjal seotud varifirmadega ning mitmed

14(15)

3-23-2106

direktorid on väidetavalt seotud ka rahapesuga (vt vastustaja 11.10.2023 menetlusdokumendi

p 2.57; dtl 219). Kaebaja vastus RAB-i küsimusele seoses viidatud variisikutega on

10.08.2023 vastuses olnud järgmine: „Küsimustes 4-6 mainitud isikud osutasid Danley

tegelikule kasusaajale nn nominee teenust. Nad ei osalenud Danley tegevuses mitte kuidagi

peale selle, et vastavalt USA, Briti Neitsisaarte, Uus-Meremaa ja Marshalli saarte registrites

olid nende nimele registreeritud Danley aktsiad ning nende töötajad osutasid ka direktori

teenust. Alati oli Danley registrijärgse direktori nimelt vormistatud Danley tegelikule

kasusaajale üldvolikiri, mille alusel kogu Danley äritegevust korraldas tegelik kasusaaja.

Mainitud äriühingud osutasid nominee teenuseid paljudele klientidele. Nad olidki

professionaalsed nominee/usaldusteenuse osutajad. Danley tegelik kasusaaja ei tea midagi

nende äriühingute teiste klientide majandustegevusest ega seotusest rahapesuga.“ (dtl 283).

Samas nähtub kaebaja esitatud tõendist, et lepinguid on allkirjastanud ka viidatud variisikud

(vt dtl-d 474-476).

41. Kaebaja leiab, et subsidiaarsuse põhimõtet pole järgitud. Kohtu hinnangul ei pea

RahaPTS § 57 lg 6 alusel loamenetluses ega ka haldustoiminguks luba saades ettekirjutust

tehes ära näitama, et järgitud on subsidiaarsuse põhimõtet. Riigikohus on nimetatud

põhimõtet käsitlenud halduskonfiskeerimise kontekstis ehk siis lahendades vaidlust, kas

käsutuspiiranguga vara on põhjendatud arvata riigi varade hulka RahaPTS § 57 lg 7 alusel (vt

Riigikohtud halduskolleegiumi 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858/48, p 19.1). Seetõttu jätab

kohus need väited tähelepanuta, sest need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Samuti puudutab

kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 vara riigi

omandisse kandmise taotlust. Käesolevalt on aga vaidlustatud ettekirjutust varale

käsutuspiirangu seadmiseks, mistõttu ei ole Riigikohtu lahend nr 3-20-664 asjakohane.

42. Asjakohane ei ole ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-22-1148, kuivõrd see

puudutab vaidlust, milliseid andmeid on RAB kohustatud andmesubjektile avaldama.

Sellesisulist vaidlust praeguses asjas ei lahendata. Nagu ka eelnevalt on kohus viidanud, siis

ekslik on kaebaja seisukoht justkui oleks RAB pidanud tuvastama, kas rahapesu kui kuritegu

on toime pandud. Sellist pädevust RAB-l ei ole. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemiseks pidi

esineme põhjendatud kahtlus, et vaidlusalune vara ei pärine legaalsest allikast. Sellised

põhjendatud kahtlused on vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud.

43. Kuivõrd vaidlusalune haldusakt on õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata kahju

hüvitamise nõue, kuivõrd kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks on haldusorgani

õigusvastane tegevus (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1).

44. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud

tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)