2-24-14266/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14266 Tsiviilasi R. R. hagiavaldus S.-M. R. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad Hageja: R. R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja: S.-M. R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja S. K. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Asja läbivaatamine 21.05.2025 istungil RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja, R. R. (isikukood XXX) ja kostja, S.-M. R. (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Muuta Harju Maakohtu 13.05.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21- 134421 määratud igakuise elatise tasumise kohustuse suurust selliselt, et R. R. (isikukood XXX) kohustub tasuma S.-M. R.le (isikukood XXX) igakuist elatist fikseeritud summana 200 eurot kuus alates 01.07.2025 kuni S.-M. R. täisealiseks saamiseni (XXX). 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-24-14266 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 20.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise vähendamise nõudes. 19.06.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord. Elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et käesoleval ajal käib laps lasteaias ning seega viibib laps hageja juures kohtumääruse kohaselt ühes kuus keskmiselt 9 ööpäeva, kui lisada arvutusse ka jõulud- ja aastavahetus, suvepuhkus ja isadepäev. Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Harju Maakohtu 13.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21- 134421 väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kohtule kuni 31.03.2025 119,50 eurot (baassumma) kuus ja alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (XXX). Määrata kohtuotsusega, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil lisades baassummale PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool kostja seaduslikule esindajale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5) ja vähendada elatise summat proportsionaalselt hagejaga veedetava aja võrra (käesoleval ajal 9 ööpäeva kuus; PKS § 101 lg 6). 2. Menetluse käigus on pooled jõudnud kompromissini. Pooled esitasid 10.06.2025 kohtule poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei 2 (3)

2-24-14266 ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei leppinud, poolte endi kanda. 8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)