2-25-6190/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-6190

Tsiviilasi

S. G. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S. G. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja: Andrus Post (e-post:

XXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn; tel 501 1556; e-

post XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku S. G. (isikukood XXX) pankrot 11.06.2025 kell 15.00 ja

algatada S. G. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada S. G. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Andrus

Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn; tel 501 1556; e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.07.2025 kell 10.00 Kuninga tn 22

asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 5.

4. Kohustada võlgnikku S. G. ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 15.07.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (Kuninga tn 22, saal nr 5).

Võlgniku ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada hiljemalt 11.06.2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. S. G. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri

poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja

ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Jätta menetluskulud võlgniku S. G. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1186 eurot, millele lisandub

käibemaks 260,92 eurot, kokku 1446,92 eurot.

14. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks

194,92 eurot, riigi vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo

arvelduskontole nr XXX. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 366 eurot, sh käibemaks,

mõista välja pankrotivara arvelt.

15. Võlgnik S. G. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

17. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. S. G. (avaldaja/võlgnik) esitas 23.04.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik vallaline, temal on osaline töövõime ja avalduse esitamise ajal ta ei tööta.

Tema igakuiseks netosissetulekuks on töövõimetoetus 350 eurot ja ema toetab 100 – 200 euroga

2 (6)

kuus ning igakuised väljaminekud on kokku 460 eurot. Võlgniku suhtes on käimas neli

täitemenetlust ning võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja, mille

kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele 19 293,60 eurot, millele lisanduvad intressid ja

viivised pankroti väljakuulutaise seisuga. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 05.05.2025 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule

kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise

ning peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 30.05.2025 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 19

242,65 eurot. Kõik nõudes on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on avatud 4

täitetoimikut. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 360 eurot kuus ja kuni juunini 2025

saadav töötuskindlustushüvitis ca 250 eurot kuus. Mõlemad summad laekuvad võlgniku Revolut

kontole. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik

maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste

tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on ebamõistlik ja tegelikku maksevõimet ületavate laenude võtmine

igapäevaseks tarbimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Maksejõuetuse

süvenemisele on kaasa aidanud 2024 juunis töösuhte lõppemine ning töövõime osalisest

vähenemisest tulenev suutmatus käia tööl ja teenida vahendeid kohustuste tasumiseks. Võlgnik

muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024 aasta alguses, kui võlausaldajad ütlesid lepingud üles ning

hakkasid esitama maksekäsu kiirmenetluse avaldusi kohtusse. Maksejõuetuse põhjus PankrS

mõistes on muu asjaolu. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud

andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg

2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. S. G. on maksejõuetusavalduses taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku S. G.

maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse

algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

6. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.

Võlgniku sissetulekud puuduvad (lisaks töövõimetoetusele). Võlgnikul puudub vara, mille arvelt

saaks võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 242,65 eurot ning

võlgniku suhtes on käimas täitemenetlused. Kohus loeb tuvastatuks, et S. G. on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus

3 (6)

võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab

pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi

tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui

kohus ei otsusta teisiti.

8. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja

ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku S. G. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus määrab võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja.

10. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

13. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka

usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3

kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

4 (6)

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne

esitada hiljemalt 11.06.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

14. Kohtu selgitused:

 Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

 Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

 Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

 Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

15. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad

sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab

kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

16. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

17. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

18. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

5 (6)

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

19. Usaldusisik on teatanud, et S. G. suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5

tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1890 eurot, millele

lisandub käibemaks 22%, ehk 415,80 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses

vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja

müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas määras ja selle osalist hüvitamist riigi

vahenditest. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 1446,92 eurot (sh käibemaks 260,92

eurot), millest 1080,92 (sh käibemaks 194,92 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 366 eurot (sh

käibemaks 66 eurot) mõista välja võlgnikult.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1446,92 eurot, sh käibemaks.

21. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse

§171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on

tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on

kuupalga alammääraks 886 eurot.

22. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

23. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 13,5 tunni eest (pooltunde 27 x 33

eurot) 891 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku

tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.

24. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot,

millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu

tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik

6 (6)