2-25-109085/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-109085

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova;

Kostja K.V., Läti kodanik, sünd. 13.08.2000, Eesti

isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-25-109085.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K.V.-lt 499,60 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 15.04.2025 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 21.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.V.

(kostja) vastu rahalises nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust

#88271878326 tulenev põhivõlgnevus 315,96 eurot, intress 41,72 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 43,93 eurot, samuti lisanduv viivis. Nõue tuleneb

kostja ja ESTO AS 04.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #88271878326,

mille järgi kostja kasutusse krediidiliini summas 4000 eurot, intressiga 40,6 % ja

krediidi kulukuse määraga 49,08 %, kogukulu 5453,01 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna asja

lahendamine ei allu Tartu Maakohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus

ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).

5. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, seega tuleb vaidluse kohtualluvus

määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus). Hagiavalduses esitatud

asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I

määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.

6. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi

võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi

kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks,

et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja

kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus

isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse

elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku

tahet oma elukohta muuta.

8. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur on Pärnu Maakohtule vastanud 08.04.2025, et Politsei-ja Piirivalveameti

andmebaasis puudub informatsioon kostja elukoha ja kontaktandmete kohta.

9. Hagiavalduses märgitud aadress Uus tn 4-6, Varstu alevik, Rõuge vald, Võru

maakond on rahvastikuregistri järgi kehtetu alates 04.09.2024. Rahvastikuregistri

andmetel on aadress kehtinud lühiajaliselt, perioodil 18.06.2024-04.09.2024.

Rohkem andmeid kostja võimaliku elukoha kohta rahvastikuregistris ei ole.

Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis kinnisvara. Rahvastikuregistri

andmetel on kostja Lätis sündinud Läti kodanik, kelle emakeel on läti keel. Isiku

kirje olek on „arhiivis“. Kostjal puudub kehtiv elamisluba, Eesti ametiasutuste

väljastatud kehtivaid dokumente kostjal ei ole. Tema ainus teadaolev dokument on

välisriigi (Läti) pass. Kostjal ei ole Eestis lähedasi. Maksu- ja Tolliameti andmete

järgi ei ole kostja Eestis kunagi maksustatavat tulu teeninud.

10. Kohus on saatnud kostja teadaolevatele e-postiaadressidele kirja, milles küsinud

kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha

andmed või alternatiivselt kirjalik nõusolek vaidluse lahendamiseks Tartu

Maakohtus. Kostja ei ole Tartu Maakohtule vastanud.

11. Kohtul ei ole seega õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht. Asjaolud

viitavad sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud tahet Eestisse elama asuda, vaid kostja

on viibinud siin lühiajaliselt. Seega ei allu vaidluse lahendamine uuesti sõnastatud

Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele ning kohus jätab hagi

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule,

kellele see allub (TsMS § 75 lg 2).

12. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

13. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist esitada

kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik