2-24-123816/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-123816

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. J. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1023,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema

(e-post XXX)

Kostja: S. J. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses

ja registris XXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S. J. vastu hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S. J.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 697,42 eurot.

3. Välja mõista S. J.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o

697,42 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Ülejäänud osas (s.o sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis 110,41 eurot ja edasine viivis

määras 24% aastas) jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 68,11% ulatuses S. J. kanda ja 31,89% Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada

osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista S. J.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 381,42 eurot

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 847,34 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamist ei

ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kätte toimetatuks

vastuväite esitamisega 06.07.2024. Võlgnik S. J. esitas 06.07.2024 nõudele vastuväite.

01.08.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus andis pooltele 28.08.2024 tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud ajaks

pooled kompromissi ei sõlminud.

3. Kohus kohustas 23.09.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendavalt riigilõivu.

4. Hageja esitas 23.10.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja S. J. vastu põhivõlgnevuse 704,48

euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 110,41 euro ning

edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 300 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 507 euro ning

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja S. J.

28.04.2023 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (soetatud

ese Samsung Galaxy Fold4 256GB). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma

vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

27.02.2024 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus

märgitud aadressile.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

2

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostjal maksehäireid

ei esinenud ja kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

5. 13.11.2024 jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta.

6. 13.12.2024 kõrvaldas hageja puudused, sh esitas nõude aluseks oleva õige lepingu nr XXX

ja esitas alternatiivse nõude VÕS § 108 lg 1 alusel, s.o juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja palus kostjalt välja mõista

sissenõutavaks põhiosa summas 697,42 eurot kõik osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (dtl 98-174).

17.12.2024 esitas hageja kostja konto väljavõtte andmed (dtl 175-182).

7. Pärnu Maakohus võttis 30.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.12.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

e-posti teel. Kostja on kättesaamist kinnitanud 14.01.2025.

Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 29.01.2025. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (29.01.2025) vastust hagile ei esitanud.

8. 08.04.2025 kirjaga teatas kohus, et kohus ei pea kohus põhjendatuks asjas tagaseljaotsust

teha (TsMS § 407) ja lahendab asja sisuliselt, lähtudes lihtmenetluse reeglitest. Kohus andis

hagejale tähtaja konto väljavõtete esitamiseks muus formaadis, kui 17.12.2024 lisana esitatud.

Samuti teatas kohus kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.

9. 24.04.2025 esitas kostja taotluse vastamistähtaja pikendamiseks kuni 06.05.2025, kuna

soovib esitada kohtule konto väljavõtte perioodi 29.04.2023–05.12.2023, millega saab ta

tõendada, et on tasunud järelmaksulepingu katteks 1256,78 eurot (dtl 471–474).

06.05.2025 esitas kostja taotluse täiendava vastamise tähtaja pikendamiseks seoses sellega, et

LHV Pank saatis kostjale tema suletud pangakonto väljavõtte krüpteerituna, mida ta avada ei

saa, kuna kostja ID-kaart ei toimi ega ava panga poolt saadetud dokumenti ning tal tuleb

pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole uue ID-kaardi taotlemiseks (dtl 487-488).

07.05.2025 esitas hageja seisukoha tähtaja pikendamise osas ning palus jätta kostja taotluse

rahuldamata (dtl 490-493).

08.05.2025 kirjaga kohus uuendas menetluse ja rahuldas kostja taotluse, määras kostjale uue

tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 30.05.2025. Kohus andis hagejale tähtaja kostja poolt

esitatud seisukoha ja tõendite kohta seisukoha esitamiseks hiljemalt 06.06.2025 ning teatas

kohtulahendi tegemise aja.

10. 30.05.2025 esitas kostja oma seisukoha ja tõendid oma konto väljavõtte kohta.

Kostja toob oma seisukohas välja, et on sõlminud järelmaksulepingu 28.04.2023 summas

1609 eurot ning tegi sissemaksu summas 200 eurot. Järelmaksuleping jäi summale 1409

eurot. Perioodil 01.05.2023 kuni 05.12.2023 tasus kostja järelmaksu summas 476,74 eurot,

lisaks on kostja tasunud 24.05.2023 järelmaksulepingu katteks 409 eurot. Swedbank AS-ist on

kostja 05.12.2023 tasunud järelmaksulepingu katteks 117,42 eurot. Kokku on kostja tasunud

järelmaksulepingu katteks 1203,16 eurot. Tegelikult on Kostja tasunud järelmaksulepingu

katteks 1256,78 eurot. Kostjal on jäänud tasumata 405,84 eurot. Tasumata summas palub

kostja sõlmida kompromissilepingu ning tasuda võlgnevuse summa 405,84 osamaksetena 100

eurot kuus. Kostja selgitas, et järelmaksuga võetud toode SAMSUNG GALAXY FOLD4

256GB telefon oli võetud kasutusse ettevõttele SV Konsult OÜ. Kostja on ettevõtte SV

Konsult OÜ juhatuse liige ning see tõttu oli vormistatud järelmaksuleping juhatuse liige S. J.

nimele. Esitatud lisades nähtub, et mõned järelmaksu maksed on teostatud ettevõtte SV

Konsult OÜ kontolt (dtl 497-510).

3

05.06.2025 esitas hageja oma arvamuse kostja poolt esitatud seisukohale. Hageja leiab, et

kostja poolt esitatud lisa 4, s.o maksekorraldus 24.05.2023 summas 409 eurot, ei ole mitte

kuidagi seotud Inbank järelmaksulepinguga XXX. Kostja pidi tasuma maksed Inbangale,

mida kostja ka osaliselt on teinud, ja need maksed nähtuvad hageja 13.12.2024 vastuse lisas

nr 3. Kostja vastuse lisas nr 4 olev maksekorraldus on saajaks Tele2 Eesti. Kokkuvõtlikult

leiab hageja, et nimetatud maksekorraldus (24.05.2023 summas 409 eurot) ja makse ei ole

seotud lepinguga XXX ning ei saa lugeda käesoleva nõude katteks, kuna lepinguga on ette

nähtud maksete teostamise kord, saaja jne. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde

ning leiab et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele (dtl 512-517).

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, hinnates tsiviilasjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.

12. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud

enda ärakuulamist.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

13. Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS

vahel 28.04.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel andis krediidiandja kostjale

krediiti summas 1609 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada krediit osamaksetena

(kokku 36 osamakset) ajavahemikul 05.06.2023 kuni 05.05.2024 (dtl 39, 103-105).

AS Inbank Finance loovutas 29.02.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 35, 62) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS

saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud

aadressile (dtl 35, 62) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et

Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.

Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale

kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

14. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu

tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 23.09.2024 puuduste kõrvaldamise

määruses (dtl 28-31).

15. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 28.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

15,31% aastas (kolmekordne määr 45,93%). Tarbijakrediidilepingu nr XXX kohaselt oli

4

intressimäär 0% aastas ja krediidi kulukuse määr 0,00% aastas. Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.

16. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtule esitatud hagiavaldusest ja lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll

tarbijakrediidilepingu nr XXX osas oli ebapiisav.

Krediidiandja on krediidilepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt laenutaotluses

avaldatule (dtl 63), maksehäireregistri andmetele (dtl 64) ja kostja konto väljavõttele, mis on

genereeritud süsteemi poolt (dtl 175-181, 201-467).

Esmalt peab kohus oluliseks välja tuua, et hagiavalduses märgib hageja, et esitab tõendina

maksehäireregistri väljavõtte (lisa 6.2 – dtl 64). Nimetatud lisa 6.2 pealkirjaks on

„krediidianalüüs“, kus on välja toodud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringuid Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Samuti nähtub lisast 6.2, et kostja ei ole laenu- ja

järelmaksulepingu puhul maksetähtaegadest kinni pidanud, tagasimaksed pole laekunud ning

ülevaade kostjale saadetud e-posti ja SMS-i teel saadetud võlgnevuste ülevaadetest.

Nimetatud lisa ei tõenda neid asjaolusid, mida hageja on hagiavalduses esile toonud. Hageja

ei ole seega kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid

kostjal maksehäired. Sellest tulenevalt ei ole tuvastatav, et krediidiandja on kostja kohta enne

lepingu sõlmimist maksehäireid kontrollinud.

Teiseks ei nõustu kohus hageja väitega, et hageja on kogunud ja hinnanud kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ning kontrollinud kostja majandusliku seisu ja hinnanud

piisavalt kostja krediidivõimelisust. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte ja

selgitanud, et tehingute analüüs oli automaatne, seda tegi süsteem (dtl 175-181). Nimetatud

tõendist nähtuvad üksnes andmed kostja sissetuleku kohta. 08.04.2025 andis kohus hagejale

tähtaja esitada konto väljavõtted muus formaadis kui 17.12.2024 kirja lisana esitatud. Hageja

esitas 17.04.2025 kostja konto väljavõtte perioodi 12.08.2022 kuni 13.03.2023 kohta (dtl 201-

467), mis on masintöödeldud pdf.-failina 267 lehel. Nimetatud tõendis sisalduvad andmed on

raskesti loetavad ja analüüsitavad. Kohus peab oluliseks sedagi, et tegelikkuses ei ole hageja

selgitanud, milliseid andmeid krediidiandja kostja pangakonto väljavõttest oluliseks pidas ja

arvesse võttis, sh seda, mida konkreetselt krediidiandja tuvastas ja millised mõjutatavaid

asjaolusid hindas. Nimetatud tõendist nähtub näiteks, et 01.03.2023 kuni 13.03.2023 tasus

kostja lepingu nr 13800133 katteks 222,83 eurot, lisaks tasus teenuseid 229,52 eurot

(sideteenused Elisa Eesti AS-ile ja STV ning Sindi Vesi OÜ-le). Seega oli kostjal kohustusi

vähemalt 452,35 eurot. Hagiavalduses selgitas hageja, et arvestas kostja igakuisteks

kohustusteks 200 eurot (kuigi kostja ise avaldas kohustuste suurusena 0). Sellest tulenevalt

nähtub konto väljavõttest, et kostja kohustused olid lepingu sõlmimise ajal oluliselt suuremad

kui 200 eurot. Lisaks nähtub, et toidupoodides (sh 1 makse riidepoes ja 2 makset apteegis)

kulus kostjal keskmiselt 481,66 eurot, samuti tegi ülekandeid kolmandatele isikutele summas

220 eurot, sularaha võttis välja 200 eurot. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

krediidiandja kogutud andmeid piisavalt analüüsinud ja krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse võtnud.

Kohtu hinnangul on krediidiandja analüüs olnud pealiskaudne ja pole tuginetud esitatud

faktidele. Pelgalt sissetuleku tuvastamine ei näita, et võlgnik on krediidivõimeline.

5

Krediidiandja ei ole välja selgitanud võlgniku tegelikke igakuiseid kulusid ega ka tuvastanud

seda pangakonto väljavõttest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija

krediidivõimelisuse kohta. Krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud

adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja ei

kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

17. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 0% aastas. Krediidiandja ja kostja on

kokku leppinud väiksemas intressimääras, kui tuleneb VÕS § 94. Seega rakendub poolt vahel

kokkulepitud intressimäär 0%.

Kohtule esitatud andmetest järelduvalt muid tasusid VÕS § 4034 lg 7 mõttes käsitletavaid

tasudes kokkulepitud ei ole (dtl 104-160).

18. Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes, juhuks kui kohus

leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Sellisel juhul

poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub mõista kostjalt

välja sissenõutavaks põhiosa summas 697,42 eurot.

18.1.

Hagiavalduse kohaselt jäi kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse

kolme järjestikuse tagasimaksega (05.12.2023, 05.01.2024, 05.02.2024) (dtl 101). Sellest

tulenevalt andis krediidiandja kostjale vastavalt 06.02.2024 teatega täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024 (dtl 35, 101). Kuna kostja ei täitnud kohustusi

täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 27.02.2024 teatega üles (dtl 35, 60) ja

loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade (dtl 62).

VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv, kuna kostja ei olnud

viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Nimelt tuli lepingu kohaselt kostjal

tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 05.06.2023 kuni 05.05.2024. Osamakse koosnes

üksnes põhiosast. Hageja esitatud lepingu laekumiste arvestusest nähtuvalt on kostja

05.12.2023 tasunud 117,42 eurot (dtl 174). Seega ei olnud kostja 05.12.2023 tagasimaksega

viivituses nagu hageja on puuduste kõrvaldamise vastuse punktis 3.1 on märkinud (s.o

05.12.2023, 05.01.2024 ja 05.02.2024) (dtl 101). Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega viivituses, ei olnud hagejal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigus lepingut

üles öelda. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu ülesütlemine tühine.

18.2.

Hageja on esitanud ümberarvutused (dtl 98-174) ja selgitas, et lepingu alusel sai kostja

krediiti summas 1609 eurot (dtl 105-106). Kostja tegi 28.04.2023 sissemakse 200 eurot.

Kostja pidi tagastama igakuiselt 5. kuupäeval osamaksega 117,42 eurot kuus perioodi

05.06.2023–05.05.2024 jooksul. Kostjalt toimus makseid summas 911,58 eurot, mida hageja

6

arvestab kõik põhiosa katteks. Seega on kostjal muutunud sissenõutavaks summas 697,42

(1609 – 911,58).

Kostja on leidnud, et tegelikult on ta lepingu katteks tasunud 1256,78 eurot (dtl 497-498).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja tasus 28.04.2023 sissemakse 200 eurot, 06.06.2023

lepingu katteks 117,42 eurot, 13.07.2023 tasus 117,42 eurot, 06.09.2023 tasus 240,96 ja

06.10.2023 tasus 118,36 eurot, 05.12.2023 tasus 117,42 eurot (dtl 173-174, 506, 509). Seega

kokku on kostja teinud tagasimakseid 911,58 eurot.

Kostja väidab, et 24.05.2024 tasus 490 eurot (dtl 507). Hageja leiab, et kostja poolt esitatud

maksekorraldus ei ole mitte kuidagi seotud Inbank järelmaksulepinguga XXX, kuna

maksesaajaks oli Tele2 Eesti. Järelmaksuleping oli sõlmitud kostja ja Inbank AS vahel (dtl

512-515).

Kohus nõustub hagejaga ja leiab samuti, et kostja poolt 25.04.2023 tehtud makset makse

Tele2 Eesti AS-ile ei ole võimalik seostada järelmaksulepinguga nr XXX. Kostja poolt on

varasemad maksed teostatud Inbank AS-ile, nagu leping ette nägi, mistõttu on täiesti

arusaamatu, miks pidanuks kostja osalisi täitmisi tegema teisele äriühingule, s.o Tele2 Eesti

AS-ile.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul on põhjendatud põhinõue summas 697,42 eurot.

18.3.

Käesolevalt poolte vahel sõlmitud leping lõppes 05.05.2024. Kuna kostjal on tasumata

697,42 eurot, viimase osamakse pidi kostja tasuma 05.05.2024, kuna kostja ei ole tasunud

kogu võetud laenu, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist (VÕS § 82 lg 7).

Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud raha maksmise kohustust. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku summas 697,42

eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest ning viivise põhivõlgnevuselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

19. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 01.03.2024 (25 eurot),

11.03.2024 (5 eurot) ja 01.04.2024 (5 eurot). Lisaks on tekkinud muud makse viivitusega

seotud kulud 5 eurot (st nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning

võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl 67–87, 111-172).

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine (vt otsuse p 18.1)

ja hageja ei ole esitanud sissenõudekulude nõuet VÕS § 1132 lg 1 alusel.

Kohus märgib, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas VÕS § 1132 lg 1 alusel ei oleks ka

õigustatud, sest hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (VÕS §

1132 lg 1).

Seega jätab kohus sissenõudekulude nõude summas 40 eurot rahuldamata.

Menetluskulud

20. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

7

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on

1023,97 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (697,42 eurot ehk 68,11%). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 68,11% ulatuses kostja kanda ja 31,89% ulatuses

hageja kanda.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1521 eurot (9h x 169 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 516-517). Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on

käibemaksukohuslane.

Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 1521

eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud hagi

esitamiseks täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning kohtule dokumentide esitamisele 3 tundi. 12.12.2024 vastuse koostamine ja

ümberarvestuste tegemine 1,5 tundi, 17.04.2025 vastuse koostamine 1 tund, 06.05.2025

vastuse koostamine koos menetluskulude nimekirjaga 1 tund ja 08.05.2025 kohtunõudega

tutvumine, kostja 30.05.2025 vastuse ja tõenditega tutvumine, analüüs, maksekorralduste

kontrollimine maksetega ja seisukoha koostamine 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja

tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus hindab hagi esitamiseks põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid,

läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide

sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund, 12.12.2024 vastuse koostamiseks 0,5 tundi ja

08.05.2025 hageja seisukoha esitamise koostamiseks 0,5 tund. Kohus ei pea põhjendatuks

17.04.2025 vastuse koostamist ajakuluga 1 tund, kuna kohus ei küsinud hagejalt põhjendatud

vastust, vaid palus esitada konto väljavõtted teises formaadis. Samuti ei pea kohus

põhjendatuks 06.05.2025 vastuse koostamist ajakuluga 1 tund. Kohus ei küsinud hagejalt

seisukohta kostja taotlusele, pealegi jättis hageja taotluse rahuldamata. Seega põhjendatuks

ajakuluks on 2 tundi (1+0,5+0,5).

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 560 eurot (300+20+240). Kostjal tuleb hagejale

hüvitada 381,42 eurot (68,11% 560-st).

23. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8

24. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

25. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik

9