3-23-2238/105 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2238

Haldusasi

X kaebus Audru Vallavalitsuse 08.10.2014 ehitusloa nr

1412219/00164 kehtetuse tuvastamiseks, alternatiivselt

ehitusloa

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

kohustamiseks tunnistada ehitusluba kehtetuks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X, esindaja Piret Tõnnus-Saks

Vastustaja Pärnu linn, esindajad linnasekretär Taavi

Käärid ja Eva Kruuse

Kolmas isik Y, esindajad v.adv Merli Mäesalu ja v.adv

Siret Saks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada X, Pärnu linna ja Y vahel haldusasjas nr 3-23-2238 sõlmitud kompromiss

järgmiste tingimustega:

1. Kaebaja, vastustaja ja kolmas isik (Pooled) on kokku leppinud, et kolmas isik muudab

ehitusloa nr 1412219/00164 ehitusprojekti ja on koostanud vastavas osas

ehitusprojekti muudatuse (edaspidi muudatusprojekt, Lisa 1) vastavalt majandus- ja

taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ §-le 12, mis on esitatud Pärnu

linnale kinnitamiseks enne kompromisslepingu sõlmimist. Lisas 1 esitatud

muudatusprojekt on kompromissi lahutamatuks osaks järgnevate näitajate osas:

1.1. Hoone suletud netopinda vähendatakse 16,5 m2 võrra, hoone suletud netopind on

106 m2 ja brutopind on 132,7 m2.

1.2. Hoone katusekalle on 15’.

1.3. Hoone +-0.00 on +2.80 kõrgusmärgil (EH2000).

1.4. Hoone ümber on maapinna kõrgus +2.30 kõrgusmärgil (EH2000).

1.5. Kinnistu vertikaalplaneerimine on lahendatud astmeliselt. Olemasoleva maapinna

kõrgus on ca 3–4 meetri kaugusel hoone põhja ja lääne külgedest +1.35 kuni +1.60,

maapind hoone juures +2.30. Hoone ümbruse maapinna lahendus on ühe astmega,

mille laius on 1,5 m (+2.30 kõrgusmärk), seejärel maapind langeb ca 80–90 cm.

Languse kalle lahendada võimalikult vähimal maa-alal, jõudes kõrgusmärgini +1.35

3-23-2238

kuni +1.50 (olemasolev maapind) max 3,5 meetrit hoone lääne poolsest küljest (s.o

Männi kinnistu poolne külg), põhjapoolsest küljest langus lahendatud trepiga. Lõuna-

ja idapoolses küljes on laskumine laugem. Orienteeruv laskumine on toodud Lisas 1

(vt joonist AS-4-02 Asendiplaan).

1.6. Kaebaja kinnistu poolses osas on sadevee äravool katuselt lahendatud drenaažiga

jõe suunas.

1.7. Paadisillani viiv laudis on maapinnaga üldjoontes samal kõrgusel.

1.8. Parkimiskohad hoone idaküljel (3 kohta).

1.9. Hoone läänepoolsest välisseinast kaugemale ehitisi ei rajata, ehitusloa saanud

ehitusprojektist on muudatusprojektiga eemaldatud nii abihoone kui ka terrass alates

hoone läänepoolsest seinast.

1.10. hoone kanalisatsioon on lahendatud lokaalse biopuhasti baasil.

2. Vastustaja kinnitab, et ta on ehitusloa saanud ehitusprojekti seoses muudatusprojektiga

üle vaadanud ja kinnitab, et muudatused on kooskõlas kehtiva ehitusloa aluseks oleva

ehitusprojektiga, on õiguspärased ja vastavad ehitusseadustikus (EhS) toodud nõuetele

ning nende jaoks ei ole EhS § 46 lg 1 p 1 alusel kehtivat ehitusluba vaja kehtetuks

tunnistada ega taotleda uut ehitusluba.

3. Kolmas isik kinnitab, et muudatusprojektiga on ehitusloa saanud ehitusprojekti

muudetud üksnes punktides 1.1 kuni 1.10 nimetatud näitajate osas, muus osas

ehitusprojekti lahendust muudetud ei ole, sh ei muudeta käesoleva muudatusprojekti

raames kinnistu sihtotstarvet ega hoone kasutamise otstarvet. Kinnistu sihtotstarve on

üldkasutatav maa, hoone kasutusotstarve on 12749 – Muu erihoone, mis kuulub

alaliiki 12700 – Muud mitteelamud, mida on võimalik muuta vaid seaduses sätestatud

(detailplaneeringu) menetluses.

4. Pooled on kokku leppinud, et vastustaja kohustub kandma kaebaja menetluskulud

summas 2000 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest X arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Swedbank. Ülejäänud osas jäävad Poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Alates kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest

loetakse kaebuses esitatud nõuded kaebuses esitatud alustel lõppenuks (HKMS § 155

lg 6, § 43).

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud käesoleva kompromissi sõlmimise, kinnitamise

ja asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest (HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 152 lg 1 p 3)

ning ei pea kinnitamiseks ega menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist

vajalikuks.

7. Kui Tallinna Ringkonnakohus ei kinnita mingil põhjusel kompromissi käesolevas

kompromisslepingus toodud tingimustel, teevad Pooled ühiselt kõik endast oleneva, et

muuta kompromisslepingut viisil, et kohus saaks selle kinnitada. Kui Tallinna

Ringkonnakohus mis tahes põhjusel kompromisslepingut siiski ei kinnita, ei järgne

Pooltele kompromissieelsetest läbirääkimistest ja käesoleva kompromissilepingu

punktidest mingeid õiguslikke tagajärgi.

II. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2238 ja

lõpetada haldusasja menetlus.

III. Tagastada Tiina Joale riigilõiv 50 eurot.

2(4)

3-23-2238

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõuetega Audru Vallavalitsuse 08.10.2014 ehitusloa nr 1412219/00164

kehtetuse tuvastamiseks, alternatiivselt tuvastamiseks, et ehitusluba on õigusvastane,

ning vastustaja kohustamiseks tunnistama ehitusluba kehtetuks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2024 otsusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning lõpetas asjas menetluse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja

ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõuetes. Muus osas jättis halduskohus

kaebuse rahuldamata. Kohus mõistis menetluskulu katteks kaebajalt välja vastustaja

kasuks 29,30 eurot ja kolmanda isiku kasuks 9680 eurot ning ülejäänud osas jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. X esitas Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

paludes see tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada, vajadusel

ennistades kaebetähtaja.

4. Menetlusosalised esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 10.06.2025 kompromissi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (HKMS § 154 lg 2).

6. HKMS § 155 lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui

kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi

kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt

juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme

kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg

6). See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist

enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg

1 p 2).

7. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste 10.06.2025 kokkuleppe kinnitamata jätmiseks

ei ole põhjust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi

ning kokkulepe on täidetav. Menetlusosalised on allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et

nad mõistavad selle kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

8. HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi

sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kokku, et kaebaja menetluskulud jäävad

2000 euro ulatuses vastustaja kanda ja ülejäänud osas jäävad menetluskulud nende endi

kanda.

3(4)

3-23-2238

9. HKMS § 104 lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas

on kaebaja tasunud kaebuse, apellatsioonkaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluste pealt

riigilõivu kokku 100 eurot. Seega tuleb kaebajale tagastada riigilõiv 50 eurot.

10. Eelneva põhjal ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab

ringkonnakohus menetlusosaliste 10.06.2025 kompromissi, tühistab Tallinna Halduskohtu

24.04.2024 otsuse ja lõpetab haldusasja menetluse.

11. Kompromissis viidatud Lisa 1 (ehitusloa nr 1412219/00164 ehitusprojekti muudatus) tuleb

kompromissi p-i 1 tingimusi arvestades kinnitada käesoleva määruse lisana.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)