2-23-11264/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11264

Tsiviilasi

Menetlustoiming

D. G. hagi M. G. vastu kinkelepingu tühistamiseks ja

ühisvara jagamiseks

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D. G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Riho Viik

Kostja M. G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sofja Pevzner-Belošitski

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada D. G., M. G. ja T. T. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas

sõnastuses:

1. D. G. ja M. G. elavad ning kasutavad ühise elukohana korteriomandit

aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx), mille omanik on T. T..

2. T. T. ja D. G. on kokku leppinud isikliku kasutusõiguse seadmises ja

asjaõiguslepingu sõlmimises ning paluvad kanda korteriomandile aadressil

Xxxx (registriosa nr xxxx) D. G. kasuks isiklik kasutusõigus punktis 2.3.

nimetatud tingimustel korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav

asjaõiguslepinguna.

2.1.

T. T. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi

kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav puudutatud isiku nõusolekuna kande

tegemiseks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses.

2.2.

D. G. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi

kasutamiseks.

2.3.

Kasutusõigus kehtib eluaegselt ning selle alusel on D. G.-l õigus

nimetatud eluruumis elada ja kasutada seda kogu oma elu vältel. Kasutusõiguse

teostamine on tasuta. D. G.-l kohustub katma korteri kasutamisega seotud

kõrvalkulud temale langevas osas, sealhulgas kommunaalteenuste maksed

(elekter, vesi, küte jms). Kõrvalkulud jaotatakse proportsionaalselt korteris

elavate isikute vahel.

3. D. G. ja M. G. kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on pooled

lõplikult, täielikult ja igakülgselt reguleerinud kõik oma varalised ja

mittevaralised õigused ja kohustused, mis tulenevad või võivad tulevikus

tuleneda asjaoludest, mis olid aluseks tsiviilasjale nr 2-23-11264, sealhulgas

hageja nõudest kinkelepingust taganemise ja ühisvara jagamise osas.

4. D. G. ja M. G. kinnitavad, et ei oma üksteise vastu mingeid täiendavaid

nõudeid, sh tulenevalt varasemast kooselust, varasuhetest, vara valdamisest või

kasutamisest, tehtud kulutustest, võimalikest võlgadest, kingitustest ega

muudest kohustustest, mis on seotud vaidlusaluse korteri, muude varade või

isiklike suhetega.

5. D. G. edastab määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-11264 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Tagastada D. G.-le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 430 eurot.

Riigilõiv tagastada samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud

D. G. (hageja) hagi M. G. (kostja) vastu kinkelepingu tühistamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. märtsil 2022 notari juures

abieluvaralepingu ja ühisomandis oleva vara jagamise lepingu ning asjaõiguslepingu. Hageja

tugineb sellele, et 17. märtsi 2022 tehinguga kinkis sisuliselt kogu oma ühisvara osa kostjale

ilma samaväärset vastusooritust saamata. Kuna kostja on olnud hageja ja tema lähedase suhtes

jämedalt tänamatu taganes hageja kinkelepingust ning soovib ühisvara jagada võrdselt.

10. juunil 2025 saabus kohtule kompromissi projekt, mida kohus pooltega ning T. T.ga 11.

juuni 2025 istungil arutas. Lepingut täiendati ning kohtule esitati järgneva sisuga

kompromiss:

1. D. G. ja M. G. elavad ning kasutavad ühise elukohana korteriomandit aadressil

Xxxx (registriosa nr xxxx), mille omanik on T. T..

2. T. T. ja D. G.

on kokkuleppinud isikliku kasutusõiguse seadmises ja

asjaõiguslepingu sõlmimises ning paluvad kanda korteriomandile aadressil Xxxx

(registriosa nr xxxx) D. G. kasuks isiklik kasutusõigus punktis 2.3. nimetatud

tingimustel korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav asjaõiguslepinguna.

2.1. T. T. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks.

Eeltoodu on käsitletav puudutatud isiku nõusolekuna kande tegemiseks

kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses.

2.2. D. G. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks.

2.3. Kasutusõigus kehtib eluaegselt ning selle alusel on D. G.-l õigus nimetatud

eluruumis elada ja kasutada seda kogu oma elu vältel. Kasutusõiguse teostamine on

tasuta. D. G.-l kohustub katma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud temale

langevas osas, sealhulgas kommunaalteenuste maksed (elekter, vesi, küte jms).

Kõrvalkulud jaotatakse proportsionaalselt korteris elavate isikute vahel.

3. D. G. ja M. G. kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on pooled

lõplikult, täielikult ja igakülgselt reguleerinud kõik oma varalised ja mittevaralised

õigused ja kohustused, mis tulenevad või võivad tulevikus tuleneda asjaoludest, mis

olid aluseks tsiviilasjale nr 2-23-11264, sealhulgas hageja nõudest kinkelepingust

taganemise ja ühisvara jagamise osas.

4. D. G. ja M. G. kinnitavad, et ei oma üksteise vastu mingeid täiendavaid nõudeid,

sh tulenevalt varasemast kooselust, varasuhetest, vara valdamisest või kasutamisest,

tehtud kulutustest, võimalikest võlgadest, kingitustest ega muudest kohustustest, mis

on seotud vaidlusaluse korteri, muude varade või isiklike suhetega.

5. D. G. edastab määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.“

Kohus selgitas pooltele ja T. T.le kompromissi tagajärgi. Pooled avaldasid, et soovivad

loobuda kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse

esitamise õiguse

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Lähtudes poolte kokkuleppest ja TsMS § 168 lg-st 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu

tagastamiseks.

Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Vastavalt hageja

taotlusele tuleb riigilõiv 430 eurot tagastada.

Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva

määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik