2-25-3153/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Konsultant

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3153

Tsiviilasi

Omega Laen AS avaldus Ü. T. pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja Omega Laen AS (registrikood

11691792), esindaja Julia Mai Rinne

Võlgnik Ü. T. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post

XXX

Pankrotihaldur Martin Krupp, e-post XXX

Ärakuulamine

04.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Ü. T. (isikukood XXX) pankrot 11.06.2025 kell 13.00.

2. Nimetada Ü. T. pankrotihalduriks Martin Krupp.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.07.2025 kell 11.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Kohustada võlgnikku Ü. T. andma võlgniku vanne 03.07.2025 kell 11.00 Harju

Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Algatada Ü. T. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Martin Krupi tasuks 2 196 eurot (käibemaksuga), mis

maksta 1500 euro ulatuses võlausaldaja Omega Laen AS-i poolt 22.04.2025 kohtu

deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Tasu tuleb välja maksta Saneerimismenetluse

OÜ arvelduskontole nr xxxx.

13. Ülejäänud usaldusisiku kindlaksmääratud tasu mõista välja pankrotivara arvelt.

14. Võlgnikul on õigus esitada oma seisukoht avaldaja 21.05.2025 menetluskulude

nimekirjale hiljemalt 30.06.2025.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FIMS § 18 lg 10). FIMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade

või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Omega Laen AS esitas 27.02.2025 kohtule avalduse Ü. T. pankroti väljakuulutamise nõudes.

Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku Ü. T. vastu kahest jõustunud

kohtulahendist: 1) Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (jõustunud

16.12.2024), millest tulenevalt mõistis kohus võlgnikult Ü. T.-lt Omega Laen AS-i kasuks välja

põhivõlgnevuse 125 000 eurot, intressi 5000,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29

882,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot, ning 2) Harju Maakohtu

06.01.2025 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx (jõustunud 31.01.2025), millest tulenevalt

mõistis kohus võlgnikult Ü. T.-lt Omega Laen AS-i kasuks välja menetluskulud 9676,50 eurot,

millest 2700 eurot kuuluvad Ü. T. poolt hüvitamisele solidaarselt A OÜ-ga ja OÜ-ga TB K,

ning sissenõutavaks muutunud viivised 79,81 eurot.

2. Kohus võttis 10.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ning määras võlgnikule tähtaja

avaldusele seisukoha esitamiseks.

3. Kohus kohustas 21.04.2025 määrusega avaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiit. Avaldaja tasus deposiidi 22.04.2025.

4. Kohus nimetas 23.04.2025 määrusega usaldusisikuks Martin Krupi ning määras tähtajad.

5. Võlgnik esitas 12.05.2025 vastuse kohtumäärusele, milles muuhulgas palub avaldust mitte

menetlusse võtta või menetlus lõpetada, et kohtutäitur saaks täitemenetluse nr xxxx läbi viia.

Samas dokumendis märkis võlgnik, et juhul, kui asi peaks jõudma pankrotimenetluseni, palub ta

tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

6. Martin Krupp esitas 14.05.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Aruande ning vara- ja võlanimekirja kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku

Xxxx AS arvelduskontol kajastub alates 2020. aastast mitmeid laekumisi kontole kui ka kontolt

väljamakseid võlgniku endale kuulunud äriühingutega seonduvalt, ülekantavad summad jäävad

1000–7500 euro vahele. Laekumisi selgitusega „laen“ on ka eraisikutelt P. P. ja S.. T.-lt, kokku

üle 9000 euro. 2021. aastal on kontol vaid 3 laekumist ning alates 2023. aastast kanded

puuduvad. Tehingud puuduvad ka LHV Pank AS-i (alates 2020), Coop Pank AS-i (alates 2020),

SEB Pank AS-i (viimased 3 aastat) ja Luminor Bank AS-i (viimati 2020) arvelduskontodel.

Võlgniku Xxxx AS arveldukontode jääk on kokku 0,61 eurot ja Xxxx AS arvelduskonto jääk on

8,88 eurot. Ülejäänud pankade arvelduskontodel on jääk 0 eurot. Võlgniku nimel ühtegi

väärtpaberikontot avatud ei ole. Võlgnikul puuduvad sõidukid, väikelaevad, jetid ja kinnisvara.

Varasemalt on võlgnikule kuulunud järgmised kinnisasjad:

1) xxxx mõtteline osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, registriosa nr xxxx

asukohaga Xxxx, elamumaa 100%. Kinnistu on 21.06.2016. a asjaõiguslepingu alusel

võõrandatud D. A.;

2) kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga XXX-i, maatulundusmaa 100%. Kinnistu on

04.05.2020. a asjaõiguslepingu alusel võõrandatud S. T.-le (võlgniku ema)

müügihinnaga 3000 eurot;

3) kinnistu registriosa xxxx asukohaga Xxxx, elamumaa 100%, kinnistu nimi Xxxx.

Kinnistu on 19.10.2016. a kinnistamisavalduse alusel võõrandatud K. T.;

4) kinnistu registriosa nr xxxx asukohaga Xxxx, maatulundusmaa 100%. Kinnistu oli

võlgnikul abikaasa A. P. ühisomandis ning on 21.09.2015. a kinnistamisavalduse alusel

võõrandatud OÜ-le L (registrikood xxxx);

5) Kinnistu registriosa nr xxxx asukohaga Xxxx, maatulundusmaa 100%. Kinnistu oli

võlgnikul abikaasaga ühisomandis ning on 21.09.2015. a kinnistamisavalduse alusel

võõrandatud OÜ-le L (registrikood xxxx);

6) xxxx mõtteline osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, kinnistu registriosa nr

xxxx, asukohaga Xxxx, elamumaa 100% . Kinnistu on 10.09.2013. a

kinnistamisavalduse alusel võõrandatud O. O.;

7) xxxx mõtteline osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxxx, kinnistu registriosa nr xxxx

asukohaga Xxxx, elamumaa 100%. Kinnistu on 04.07.2016. a asjaõiguslepingu alusel

võõrandatud V. P. (P.);

8) kinnistu registriosa nr xxxx asukohaga Xxxx, elamumaa 100%. Kinnistu on 14.05.2020.

a kinnistamisavalduse alusel võõrandatud T. V. ja T. V.. Kinnistu müügihinnaks oli 99

000 eurot;

9) kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, elamumaa 100%. Kinnistu oli võlgnikul

ühisomandis abikaasaga ning on 04.05.2020. a kinnistamisavalduse alusel võõrandatud

ainuomandisse võlgniku abikaasale A. P.. Kinnistu võõrandati ühisvara jagamise

kokkuleppe ja asjaõiguslepingu alusel;

10) kinnistu registriosa nr xxxx asukohaga Xxxx. Võlgnikule kuulus ühisomandisse

abikaasaga ½ kaasomandi osa kinnistust ning on 28.07.2022. a kinnistamisavalduse

alusel võõrandatud ½ kaasomandisse ainuomanikuna A. P.. Avalduse alusel A. P.

kohustub ühisvara jagamisel tasuma Ü. T.-le hüvitist 66 525 eurot, millise summa loeb

Ü. T. endale tasutuks kui notari kontole hoiustatud 66 525 eurot on tasutud kohtutäitur R.

S. ametialasele kontole. Lisaks on Ü. T.-l õigus nõuda OÜ-lt D tagasi O OÜ-lt saadud

laen ning A. P. loovutab oma nõudeõiguse Ü. T.-le.

Eeltoodud võõrandatud vara väärtus on kokku 168 525 eurot. Võlgnikul on kehtivad seosed

järgmiste äriühingutega:

1) A OÜ (registrikood xxxx), kus võlgnik on asutaja, juhatuse liige, osanik ja tegelik

kasusaaja. Osaühing on registreeritud 19.12.2008. Osaühingu suhtes algatati

pankrotimenetlus ning 06.05.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx lõpetati OÜ

(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;

2) T OÜ (registrikood xxxx), kus võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osaühing on

registreeritud 03.06.1998. Osaühingul on seisuga 07.05.2025 maksuvõlg. Võlgnikule

kuulub 50.99% osalusest ning tema osalusele on seatud keelumärge kohtutäitur E. V.

kasuks. Eeldatav osaluse väärtus on 3259 eurot.

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 265 850 eurot ja teadaolev vara

puudub. Võlgniku suhtes on 3 lõpetatud täitemenetlust, 13 peatatud täitemenetlust ning 15

käimasolevat täitemenetlust. Võlgnik töökohta ei oma, tema arvelduskontod on arestitud ning

laekumised puuduvad. Võlgnikul on Xxxx pensionifondis 55+ 20 831,834 osakut väärtusega 30

051,17 eurot. Kohtutäitur on kindlaks teinud, et käesoleval hetkel ei ole võimalik võlgniku

suhtes toimuvas täitemenetluses vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning

täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kohtutuste täitmiseks. Lisaks nähtub

kohtutäituri teatisest, et võlgnik on viimase 5 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnistut, sh oma

lähikondsetele (ema, abikaasa). Võlausaldaja Omega Laen AS on 04.05.2022 esitanud hagi Ü.

T. ja võlgniku endise abikaasa A. P.i vastu nõudega tunnistada kehtetuks kostjate vahel

04.05.2022 sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping. Hagi on menetluses

tsiviilasjana nr xxxx. Samuti on Omega Laen AS esitanud Harju Maakohtusse 04.05.2022

hagiavalduse A. P.i, Xxxx AS-i, OÜ K ja S. T. vastu ülalnimetatud ühisvara jagamise järgselt

muude tehingute tegemiseks. Hagi on menetluses tsiviilasjana nr xxxx.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu

finantskäitumine. Kuna võlgnik on vara võõrandanud või kinkinud, kuid ei ole tasunud

võlausaldajatele nende nõudeid, võib tegemist olla ka tahtliku maksejõuetuse põhjustamisega.

Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Samas puudub võlgnikul

vara, mille arvelt saab pankrotimenetlust läbi viia.

7. Võlgnik Ü. T. esitas 19.05.2025 määruskaebuse Harju Maakohtu 23.04.2025 määrusele,

millega kohus määras usaldusisiku. Kohus edastas määruskaebuse 27.05.2025 Tallinna

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu

23.04.2025 määruse muutmata.

8. 04.06.2025 istungil jäi avaldaja maksejõuetusavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankroti

väljakuulutamisele vastu. Pankroti väljakuulutamise korral palus võlgnik algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik selgitas, et ta tegeleb tõlketööga, mida osutab

praegu S. T. juhitava äriühingu kaudu. Võlgniku nägemine on väga halb, kuid praegu suudab ta

erialast tööd teha.

9. Võlgnik esitas 04.06.2025 istungil avalduse asja menetleva kohtuniku taandamiseks, mille

kohus jättis istungil rahuldamata ja edastas lahendamiseks Harju Maakohtu esimehele. Harju

Maakohtu esimees jättis 09.06.2025 määrusega taandamisavalduse rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

10. Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

11. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

12. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

13. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi

eelduslikult vähemalt 265 850 euro ulatuses. Võlgnikul puudub deklareeritud sissetulek ning

talle kuuluvale OÜ T osale on seatud keelumärge täiteasjas, mis ei ole algatatud avaldaja nõude

täitmiseks. Muu märkimisväärne vara võlgnikul puudub.

14. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlausaldaja nõue tuleneb kahest jõustunud

kohtulahendist tsiviilasjas nr xxxx. Harju Maakohtu 05.07.2024. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr

xxxx tulenevalt mõisteti võlgnikult Ü. T.-lt Omega Laen AS-i kasuks välja põhivõlg 125 000

eurot, intress 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020–05.07.2024 eest 29 882,63 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot. Nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni

punkti 3 kohaselt vastutab võlgnik nende nõuete osas solidaarselt A OÜ ja OÜ-ga T vastavalt

samas tsiviilasjas 17.02.2022 tehtud tagaseljaotsusele (dtl 7–21). Samas tsiviilasjas 06.01.2025

tehtud määrusega on võlgnikult solidaarselt A OÜ-ga ja OÜ-ga T välja mõistetud avaldaja

menetluskulud 9676,50 eurot.

15. Kohtutäitur M. K. on täiteasjas nr xxxx väljastanud 18.02.2025 teatise, mille kohaselt on

kohtutäitur kindlaks teinud, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole võimalik vara

puudumise tõttu nõuet rahuldada ning võlgnikul ei jätku raha kohustuste täitmiseks (dtl 31)

(PankrS § 10 lg 2 p 2). Lisaks nähtub ülalnimetatud kohtutäituri teatisest, et võlgnik on viimase

5 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnistut, sh oma lähikondsetele (ema, abikaasa), mis viitab ka

PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud aluste olemasolule.

16. Võlgnik on 12.05.2025 esitatud seisukohas vaielnud võlausaldaja nõudele vastu põhjusel, et

täitemenetlus täiteasjas nr xxxx pole alanud, kuna täitmisteadet ei ole võlgnikule kätte

toimetatud. Võlgnik on 08.05.2025 esitanud kohtutäiturile ka kaebuse (dtl 404–406). Samuti on

võlgnik vaielnud vastu usaldusisiku määramisele.

17. Kohus leiab, et võlgniku esitatud vastuväited ei anna alust järeldamaks, et võlausaldajal ei

ole võlgniku vastu nõuet ja/või et võlausaldaja nõue oleks vaieldav, mis välistaks selle nõude

alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele

täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1). Olukorras, kus võlausaldajal on oma nõude osas

olemas jõustunud kohtuotsus, ei saa kohus lugeda seda nõuet ebaselgeks/vaidlusaluseks.

18. Kohtule arusaadavalt ei ole võlgnik vaidlustanud nõude olemasolu, vaid menetluslikke

toiminguid. Küsimus sellest, kas võlgnikule toimetati täitmisteade täitemenetluses kätte, ei

mõjuta praeguses asjas antavat hinnangut võlgniku maksejõuetuse ja avaldaja nõude olemasiolu

kohta. Liiatigi ei ole vaidlust selle üle, et hiljemalt praeguse menetluse käigus on võlgnik saanud

teadlikuks tema suhtes toimuvast täitemenetlusest. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et

kohtutäitur on täitmistoimingute tulemusel tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

avaldaja nõuet täita. Seda kinnitab ka usaldusisiku aruanne.

19. PankrS § 31 lg 2 kohaselt jätab kohus füüsilise isiku pankroti välja kuulutamata olenemata

füüsilisest isiku võlgniku maksejõuetusest, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus.

Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku

nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise

kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 1 kohaselt otsustab kohus usaldusisiku nimetamise PankrS §

15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti.

Usaldusisiku nimetamise 23.04.2025 määrusega on võlgnik vaidlustanud ja vastav määrus on

jõustunud, kuna ringkonnakohus jättis võlgniku määruskaebuse rahuldamata.

Võlgnik on viidanud, et avaldaja nõue tema vastu on tagatud hüpoteegiga, kuid avaldaja on välja

toonud, et täitemenetluses ebaõnnestus kinnisasja, millele on laenu tagatiseks hüpoteek seatud,

enampakkumine hinnaga 80 000 eurot. Sellest järeldub, et ka kinnistu müügist saadavast rahast

ei õnnestu avaldaja nõuet täies ulatuses rahuldada ning nõue ei ole pandiga täielikult tagatud

(PankrS § 15 lg 3 p 2).

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid.

20. Eeltoodud põhjustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Martin Krupp andis

nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks

Martin Krupi (PankrS § 31 lg 6).

21. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

22. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Võlgnikul tuleb enne üldkoosolekut esitada ka vastus usaldusisiku teabepäringule, millele

vastamise tähtajaks määras kohus 04.06.2025 istungil 18.06.2025.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

23. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

24. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

25. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3.

Avaldaja vaidleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastu (FIMS § 45 lg

1 teine lause). Avaldaja arvates esinevad praegusel juhul FIMS § 45 lg 3 p-des 2, 4 ja 5

nimetatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja viitab aruandest

nähtuvale, et võlgnik on viimase viie aasta jooksul võõrandanud neli kinnistut, sh oma

lähikondsetele, võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu

finantskäitumine ning võlgnik võib olla oma maksejõuetuse põhjustanud tahtlikult. Lisaks leiab

avaldaja, et võlgnik ei ole oma varalise seisu kohta esitanud õigeid andmeid, arvestades, et

aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, samas kui võlgnik on avaldajaga peetud

teistes kohtuvaidlustes kasutanud esindajat ning viibis usaldusisiku aruande koostamise ajal

välismaal. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta töötab (tegeleb tõlketööga), kuigi tema nägemine

on väga halb, ja saab ka töötasu. Võlgnikule tehtud väljamakseid pole maksuandmete tõendi

kohaselt aga mitme aasta jooksul deklareeritud, viimati deklareeritud väljamakse on 2022. aasta

veebruarist (dtl 360). Võlgnik teenib küll sissetulekut, kuid ei ole seda deklareerinud, mis võib

viidata mh maksude tasumise vältimisele.

Kohtu hinnangul ei välista eeltoodud asjaolud siiski võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnik on kohtule kinnitanud töötasu saamist ning talle on määratud

tähtaeg usaldusisiku teabepäringule vastamiseks. Kohus ei ole praeguse seisuga tuvastanud, et

võlgnik oleks esitanud võlanimekirjas tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta või

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid FIMS-is võlgnikule sätestatud kohustusi.

Samuti ei nähtu, et võlgnik oleks viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Aruandes viidatud kinnisvaratehingud on tehtud enam kui kolm aastat enne usaldusisiku

nimetamist, v.a kinnistut registriosa nr xxxx puudutav tehing. Kinnistu registriosa nr xxxx

müügitehing oli tasuline ja nimetatud kinnistu osas toimus juba 2018. aastast sundtäitmine,

mistõttu selle arvelt ei olnud vähemalt avaldajal võimalik oma nõudeid rahuldada (dtl 248–249).

Ka tulu deklareerimata jätmine ei ole selline asjaolu, mis välistaks võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus kohustustest

vabaneda, eeldusel, et võlgnik täidab nõuetekohaselt oma kohustusi. Kohus algatab seega

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

26. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

27. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

28. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

29. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

30. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

31. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

32. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

33. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1800 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on

esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 120

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 1800 eurot (15 tundi × 120 eurot), koos käibemaksuga 2196 eurot (PankrS §

23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu

maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

34. Võlausaldaja tasus 22.04.2025 kohtu deposiiti 1500 eurot. Kohus määrab, et usaldusisiku

kindlaksmääratud tasust (2196 eurost) tuleb usaldusisikule välja maksta 1500 eurot võlausaldaja

poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. See on kooskõlas PankrS § 31 lg 6 kolmanda

lause ja PankrS § 146 lõikega 11, millest tuleneb, et ajutine haldur/usaldusisik peavad saama

oma tasu katteks väljamakse kohe pankrotimääruse alusel. Ülejäänud usaldusisiku tasu 696

eurot (2196-1500) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2,

lg 2).

35. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja

kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas

3-2-1-23-13, p 11).

36. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Võlausaldaja

menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega tähendaks seda, et

võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks edasi – kohus peab võlausaldaja menetluskulude

nimekirja võlgnikule kätte toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab,

et olulisem on võlgniku pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks

vajalikke toiminguid tegema hakata. Kohus edastab võlgnikule käesoleva määrusega avaldaja

menetluskulude nimekirja (21.05.2025 menetlusdokument) ja määrab tähtaja sellele seisukoha

esitamiseks – hiljemalt 30.06.2025.

Kohtu selgitused võlgnikule

37. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

38. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohus selgitab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast ka juhul, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

39. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark kohtunik