3-25-1821/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

4. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1821

Haldusasi

E.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.05.2025

e-kirjale, millega anti talle võimalus esitada tõendeid ja

seisukohti Eesti kodaniku passi väljastamise menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – E.L

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 05.06.2025 E.L-i (edaspidi kaebaja) 04.06.2025 Harju

Maakohtule edastatud kaebus, kust nähtus soov vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) 2025. aasta mais tehtud otsust, millega lükati tagasi tema taotlus sünnijärgse

Eesti kodakondsuse tuvastamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

2. Kohus jättis 06.06.2025 määrusega kaebuse ja selles esitatud riigi õigusabi taotluse

käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest alates. Lisaks

allkirjastatud kaebuse esitamisele ning riigilõivu tasumisele tuli kaebajal esitada kohtule ka

haldusakt, mille vaidlustamiseks ta kohtusse pöördus.

3. Kaebaja vastas käiguta jätmise määrusele 09.06.2025 e-kirja ja selle manustega. Ühe

manusena oli vastusele lisatud PPA 28.05.2025 e-kiri1 (edaspidi PPA vastus), millest nähtub,

et tema taotluse menetlus alles kestab. E-kirjas teavitati kaebajat, et kodakondsusesse

kuulumise tuvastamine eeldab isaduse ametlikku tuvastamist (vanemate ühine avaldus;

kohtuotsus) ning ainuüksi ema ütlustel põhinev dokument selleks ei sobi. PPA andis kaebajale

tähtaja (23.06.2025), mille jooksul on tal võimalik esitada täiendavaid dokumente, mis

kinnitaks isaduse ametlikku tuvastamist.

Kaebuse tagastamine

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkt 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kaebaja vastusest nähtub, et ta esitas taotluse Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse

väljaandmist ning see menetlus ei ole lõppenud. Menetlus on faasis, kus PPA selgitas

kaebajale, et olemasolevad dokumendid ei ole piisavad sünnijärgse kodakondsuse

tõendamiseks ning andis kaebajale võimaluse täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks

(HMS § 40). Seega ei ole PPA vastus haldusakt, mida saaks halduskohtus vaidlustada. PPA

28.05.2025 kiri (s.o õiguse olla ära kuulatud tagamine) ei ole ka selline menetlustoiming, mis

saaks eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks

kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Sel põhjusel ei ole täidetud ka HKMS

§ 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks.

6. Kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (Riigikohtu 16.11.2011

otsus nr 3-3-1-65-11, punkt 15). Kaebuse esitamise hetkel ja ka täna ei ole PPA kaebaja

taotluse alusel otsust teinud. Üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste (sh

PPA) tegevust oma eelotsustega, vaid hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast

seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (Riigikohtu 25.10.2017

määrus nr 3-17-749, punkt 11). Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on kaebusega kohtusse

pöördunud ennatlikult ning praeguses menetlusstaadiumis puudub tal Eesti kodakondsusesse

kuulumise tuvastamisest keelduva otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Seega tagastab kohus

kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

7. Seoses PPA 28.05.2025 e-kirjaga peab kohus vajalikuks selgitada, et sellest ei saa välja

lugeda, et PPA igal juhul kaebaja taotluse rahuldamisest keeldub. PPA selgitas, et

olemasolevad tõendid ei ole piisavad ning andis võimaluse täiendavate tõendite ja

seisukohtade esitamiseks. Kuna PPA vastuses anti kaebajale tähtaeg 23.06.2025, siis saab

eeldada, et PPA annab haldusakti pärast 23.06.2025, s.o pärast kaebuse esitamist. Sellest

tulenevalt tuleks kaebajal esitada kaebuses sisalduvad väited ja põhjendused, samuti kõik

varem PPA-le esitamata tõendid kodakondsusesse kuulumisest, haldusmenetluse raames

haldusorganile ehk PPA-le. PPA vastusest nähtub, et kaebajale esitatud tähtaeg on

23.06.2025, määruse tegemisest on sinnani veel aega. Kui PPA peaks tulevikus andma

keelduva haldusakti, on seda võimalik vaidlustada, esitades 30 päeva jooksul kaebuse

Tallinna Halduskohtule (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2).

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 45.

8. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108

lg 4). Kaebuselt tasutud riigilõivu kohus vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 ei tagasta, kui

kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

10. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse

füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis

või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu

Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik /…/. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes

juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

12. Kaebaja sõnul puudub tal alaline elukoht, kuid ajutiselt viibib ta Ühendkuningriigis2.

Ajavahemikul 16.07–22.08.2025 viibib ta Ameerikas. Seega ei ela kaebaja Euroopa Liidu

liikmesriigis3 ning ta ei ole ka mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Kaebaja on

Ameerika Ühendriikide kodanik4, kes praegu elab Ühendkuningriigis. Eelnevast tulenevalt ei

ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 6 lg 11 kohaselt lubatud. Kohtule teadaolevalt ei

saa riigi õigusabi andmise kohustust tuleneda ka rahvusvahelistest kohustustest.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Dtl 36.

3 Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31.01.2020.

4 Dtl 57.