Legislator Case Law & Legislation
3-25-1282/19 AI generated

3-25-1282/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1282/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lasnamäe Linnaosa Valitsus (hankija/vastustaja) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris (Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289225)

Legislator headnote

AI generated

3-25-1282/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Lasnamäe Linnaosa Valitsus (hankija/vastustaja) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris (Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289225)

Keywords

AI generated
transport sector measures campaign expenses meeting the threshold common flat-rate scheme for farmers antitrust leniency programme bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025 Tallinn

Haldusasja number

3-25-1282

Haldusasi

Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 kaebus

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T 24-

1/25/25 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuse

vaidlustusasjas nr 72-25/289225 tühistamiseks

Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Läänemere 36 kaebus

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T 24-

1/25/24 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuse

vaidlustusasjas nr 73-25/289226 tühistamiseks

Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 OÜ kaebus Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 14.03.2025 korralduse nr T 24 1/25/26 ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

16.04.2025

otsuse

vaidlustusasjas nr 74 25/289201 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – Varuosaabi OÜ

Kaebaja II – OÜ PVParkla Linnamäe 87

Kaebaja III – OÜ PVParkla Läänemere 36

Kaebaja IV – PVParkla Paasiku 1 OÜ

Kaebajate volitatud esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristina

Brandt-Kure

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 27.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.06.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus (hankija/vastustaja) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris

kontsessioonilepingu sõlmimiseks parkimisteenuse korraldamiseks riigihanke „Rahu tee T9

1(9)

(Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289225)

kontsessiooniteate ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Lepingu esemeks on

kontsessiooni andja poolt tasu eest Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a) kinnisasja osa (registri number

27127501, katastritunnus (78401:101:0333) pinnaga 7447,05 m2 (valitseja Lasnamäe Linnaosa

Valitsus) kasutusse andmine kontsessionäärile valvega avaliku tasulise parkimisteenuse

osutamiseks koos kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega. Kontsessioonilepingu eeldatav

kestus on 48 kuud.

2. Lasnamäe Linnaosa Valitsus avaldas 13.01.2025 riigihangete registris kontsessioonilepingu

sõlmimiseks parkimisteenuse korraldamiseks riigihanke „Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a)

kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289226) kontsessiooniteate

ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Lepingu esemeks on kontsessiooni andja

poolt tasu eest Rahu tee T9 (Läänemere tee 36a) kinnisasja osa (registri number 27127501,

katastritunnus (78401:101:0333) pinnaga 6703,62 m2 (valitseja Lasnamäe Linnaosa Valitsus)

kasutusse andmine kontsessionäärile valvega avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos

kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega. Kontsessioonilepingu eeldatav kestus on 48 kuud.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus avaldas 13.01.2025 riigihangete registris kontsessioonilepingu

sõlmimiseks parkimisteenuse korraldamiseks riigihanke „Paasiku tn 1 kasutusse andmine

parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289201) kontsessiooniteate ning tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Lepingu esemeks on kontsessiooni andja poolt tasu

eest Paasiku tn 1 kinnisasja osa (registri number 360701, katastritunnus 78403:306:0070) pinnaga

7221,11 m2 (valitseja Lasnamäe Linnaosa Valitsus) kasutusse andmine kontsessionäärile valvega

avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega.

Kontsessioonilepingu eeldatav kestus on 48 kuud

4. Lasnamäe linnaosa vanem otsustas 11.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/10 tunnistada hankes

nr 289226 ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Läänemere 36 ühispakkumuse uueks

edukaks pakkumuseks, sest see sai pakkumuste hindamiskriteeriumite kohaselt hindamisel kõige

rohkem väärtuspunkte ning oli seega majanduslikult soodsaim pakkumus.

5. Lasnamäe linnaosa vanem otsustas 11.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/13 tunnistas hankija

hankes nr 289201 ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja PVParkla Paasiku 1 OÜ ühispakkumuse uueks

edukaks pakkumuseks, sest see sai pakkumuste hindamiskriteeriumite kohaselt hindamisel kõige

rohkem väärtuspunkte ning oli seega majanduslikult soodsaim pakkumus.

6. Lasnamäe linnaosa vanem otsustas 26.02.2025 korraldusega nr T-24-1/25/18 jätta kõrvaldamata

ühispakkujad Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 (p 1.1), kvalifitseerida ühispakkujad

Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 (p 2.1), tunnistada Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla

Linnamäe 87 esitatud pakkumus vastavaks (p 4.1.) ning tunnistada edukaks hankes nr 289225

ühispakkujate Varuosaabi OÜ ja OÜ PVParkla Linnamäe 87 esitatud pakkumuse, mis sai

pakkumuste hindamiskriteeriumide kohaselt hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte ja oli seega

majanduslikult soodsaim pakkumus (p 5).

7. Hankija tunnistas 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/25 kehtetuks riigihanke „Rahu tee T9

(Linnamäe tee 87a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289225)

riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 ja riigihanke alusdokumendi p 7.2 alusel, kuna

kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on suurem kui 20% ning

tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu

sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. RHS § 23 lg 5 sätestab, et kui kontsessioonilepingu

maksumus on kontsessioonilepingu sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav

maksumus, loetakse kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu

maksumus (korralduse p 1). Samas korralduses tunnistas hankija kehtetuks 26.02.2025 korralduse

nr T-24-1/25/18 (korralduse p 2).

2(9)

8. Hankija tunnistas 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/24 kehtetuks riigihanke „Rahu tee T9

(Läänemere tee 36a) kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289226)

RHS § 73 lg 3 p 6 ja riigihanke alusdokumendi p 7.2 alusel (korralduse p 1). Sama korraldusega

tunnistas hankija kehtetuks 11.02.2025 korralduse nr T 24 1/25/10 (korralduse p 2.5).

9. Hankija tunnistas 14.03.2025 korraldusega nr T-24-1/25/26 kehtetuks riigihanke „Paasiku tn 1

kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 289201) RHS § 73 lg 3 p 6 ja

riigihanke alusdokumendi p 7.2 alusel (korralduse p 1). Sama korraldusega tunnistas hankija

kehtetuks 11.02.2025 korralduse nr T-24-1/25/13 (korralduse p 2.5).

10. Kaebajad I ja II esitasid 19.03.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija 14.03.2025 korralduse nr T-24-1/25/25 kehtetuks tunnistamiseks.

11. VAKO jättis 16.04.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 72-25/289225 kaebajate I ja II vaidlustuse

rahuldamata.

12. Kaebajad I ja III esitasid 19.03.2025 VAKO-le vaidlustuse hankija 14.03.2025 korralduse nr

T-24-1/25/24 kehtetuks tunnistamiseks.

13. VAKO jättis 16.04.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 73-25/289226 kaebajate I ja III

vaidlustused rahuldamata.

14. Kaebajad I ja IV esitasid 19.03.2025 VAKO-le vaidlustuse hankija 14.03.2025 korralduse nr

T-24-1/25/26 kehtetuks tunnistamiseks.

15. VAKO jättis 16.04.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 74-25/289201 kaebajate I ja IV

vaidlustused rahuldamata.

16. VAKO otsustes toodud põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised : a) riigihangete registri

andmetel on hankija kontsessiooni tulenevate kontsessioonilepingute eeldatavateks maksumusteks

100 000 eurot. Hankijale kaebaja poolt nelja aasta kohta makstav tasu lähtuvalt esitatud

pakkumustest on sellest üle 20% kõrgem. Kuna pakkumuste maksumused on üle 20% suuremad

eeldatavast maksumusest tuleb välja selgitada kontsessioonilepingu maksumus; b) RHS § 23 lg 2

p-st 3 ja RHS § 26 lg-st 2 tulenevalt tuleb kontsessioonilepingu maksumuses arvesse võtta kogu

kontsessionääri tulu, sealhulgas tulu lõpptarbijatelt. RHS ei näe ette, et teenuse osutamise kulud ja

hankijale makstav tasu tuleks kontsessioonilepingu maksumusest maha arvata. Maksumuse

kindlaks tegemisel tuleb lähtuda parkla vähemalt 80%-lisest täituvusest, sest see on tõenäoline.

Lähtuda tuleb parkla tasust ühe koha kohta, mis on 40 eurot. Sõltumata sellest, kas summa on

käibemaksuga või ilma, siis mõlemal juhul ületavad kontsessioonilepingute maksumused

riigihanke piirmära (300 000 eurot) ja õige on otsustes tehtud järeldus, et oleks pidanud

kohaldama teisi menetlusreegleid; c) lihthankemenetluse korra p 6.1 kohaselt sai läbi rääkida vaid

punktides 6.1.1 ja 6.1.2 sätestatud asjaolude (parkla tehniline lahendus ja pakkumuse maksumus)

üle. Selleks, et RHS § 23 lg-st 5 ei peaks lähtuma, tuleks pakkumuste maksumusi oluliselt

alandada. Seega nõustub VAKO hankijaga, et juba esitatud pakkumuste põhjal on ilmne, et hinna

alandamine läbirääkimiste tulemisel ei kõrvalda üle 20% ulatuvat erinevust eeldatava maksumuse

ja pakkumuste maksumuste vahel; d) käesoleval juhul on tegemist hankija veaga kontsessiooni

eeldatava maksumuse ja sellest tuleneva menetluskorra kindlaksmääramisel. Selle vea

parandamise ainsaks võimaluseks on kontsessiooni menetluste kehtetuks tunnistamine.

17. Kaebajad esitasid 28.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

14.03.2025 korralduste nr T-24-1/25/24, T-24-1/25/25 ja T-24-1/25/26 ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 16.04.2025 otsuste vaidlustusasjades nr 72-25/289225, 73 25/289226 ja 74

25/289201 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(9)

Kaebajate seisukoht

18. Kaebajate seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

18.1 Menetluste kehtetuks tunnistamise vajadust RHS § 73 lg 3 p 6 tähenduses ei esinenud ning

hangete eesmärgid on jätkuvalt saavutatavad.

18.2 Hankija poolt RHS refereerimine ei saa tuua käesoleval juhul kaasa hangete kehtetuks

tunnistamist. RHS § 23 lg-l 5 on tähendus üksnes olukorras, kus kontsessioonilepingu eeldatava

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on 20% või suurem ning tegelikust maksumusest

lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu sõlmimisel erinevaid

menetlusreegleid. Kuna kontsessioonilepingu tegelik maksumus ei too käesoleval juhul kaasa

teistsuguseid menetlusreegleid, sest ka tegelik maksumus jäi alla riigihanke piirmäära (RHS § 14

lg 2 p 3), siis ei esinenud ka tegelikku vajadust riigihankeid kehtetuks tunnistada. Pelgalt

maksumuste 20%-line või suurem erinevus ei too automaatselt kaasa hanke kehtetuks tunnistamise

põhjendatud vajadust. Kui kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse

vahe on väiksem kui 20%, siis RHS § 23 lg 5 õiguslikud tagajärjed ei kohaldu.

18.3 Nii hankija kui VAKO on kontsessioonilepingu maksumuse arvestanud vääralt. Mõlemad

lähtuvad eeldusest, et teenuse osutamise kulud ja hankijale makstav tasu ei tuleks

kontsessioonilepingu maksumusest maha arvata, st arvestavad kontsessioonilepingu maksumust

pelgalt pakkuja tulu pinnalt. Arvestamata on jäetud RHS § 26 lg-s 1 sätestatud asjaolu, et

kontsessioonilepingu eeldatav maksumus tuleb arvestada hankija enda poolt riigihanke

alusdokumentides sätestatud objektiivse meetodi alusel. Ka RHS § 125 lg 2 kohaselt määrab

hankija riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra. Seda hankija ka tegi

alusdokumentide p-s 2.2, mille kohaselt on kontsessioonilepingu eeldatav maksumus määratud

selle alusel, mis on parkimisteenuse korraldamisest saadav tulu ning mis on teenuse osutaja

lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel. Puudub igasugune põhjus, miks RHS § 23

lg 5 alusel kontsessioonilepingu tegelikku maksumust ei peaks samade põhimõtete alusel

arvutama. RHAD p 2.2 on selge ning näeb üheselt ette, et kontsessioonilepingu maksumuse

määramisel ei saa lähtuda pelgalt võimalikust tulust, vaid tuleb arvesse võtta ka kontsessionääri

kohustuste kulu.

18.4 Sätte eiramise tõttu on nii VAKO kui ka hankija jätnud kontsessioonilepingu maksumuse

leidmisel arvestamata kontsessionääri kohustuste tegeliku kulu parkimisplatsi haldamisel. Esiteks

kaebajate poolt hankijale makstav nn üüritasu on ilmselgelt pakkuja lepinguliste kohustuste kulu

parkimisplatsi haldamisel, mis tuleb alusdokumentide punkti 2.2 silmas pidades kontsessionääri

kogutulist maha arvestada. Samuti tuleb maha arvestada pakkuja igakuised kulud objekti kohta,

mis lepingu kohta on ca 1430 eurot. Hankija ei ole kulude suurusele vastu vaielnud, vaid ei ole

neid lihtsalt arvestanud. RHS § 23 lg 1 kohaselt tuleb kõik eeldatavad maksumused ja eeldatavad

kogumaksumused arvestada käibemaksuta. See omakorda teeb hanke tegelikuks maksumuseks

hankija ja VAKO prognooside järgi, kes mõlemad lähtusid 80% täitumusest hanke nr 289201

puhul 63 684,75 eurot, hanke nr 289226 puhul -3684,75 eurot ja hanke nr 289225 puhul 36261,80

eurot.

18.5 RHS § 26 lg 1 põhineb Euroopa Nõukogu ja Parlamendi 26.02.2014 direktiivil nr

2014/23/EL kontsessioonilepingu sõlmimise kohta. Ka direktiiv sätestab, et kontsessioonilepingu

eeldatavat maksumust arvutatakse hanke alusdokumentides täpsustatud objektiivse meetodi abil.

Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et hankija peab hindama

kontsessionääri käibemaksuta väljendatud kogukäivet lepingu kestuse ajal, võttes arvesse

kontsessionäärile teenuse kasutajate makstud teenustasusid ning kontsessionääri ja/või avaliku

sektori hankija panust ja kantud kulusid (EKo C-486/21, p 84).

4(9)

18.6 Hankija rikkus lihtmenetluse korda, sest läbirääkimis ei peetud. RHAD p 6.1 sätestas

läbirääkimiste korra. Sõltumata sellest, et RHAD p 6.1 ja 6.2.2 järgi oli hankijal võimalik

läbirääkimisi pidada ka pakkumuste maksumuste osas, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et

hankija seda käesoleval juhul ei teinud. Hankija on ise kinnitanud, et läbirääkimised olid

võimalikud, kuid ta loobus neist. Seega on hankija omaks võtnud, et rikkus enda poolt kehtestatud

lihtmenetluse korda. Hankija on läbirääkimistest loobunud ka vääratel kaalutlustel, kuna on

kontsessiooni maksumuse leidmisel lähtunud ebaõigest metoodikast.

18.7 Hankija otsused ei ole kaalutletud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalutlused ei

tohi olla meelevaldsed. Otsustest ei nähtu, kuidas on hankija arvestanud pakkujate huvidega.

Vastustaja seisukoht

19. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

19.1 Kaebajad eksivad hanke eeldatava maksumuse reeglite tõlgendamisel. Riigihanke oleks

saanud jätta kehtetuks tunnistamata üksnes juhul, kui hankija küll eksis eeldatava maksumuse

määramisel, kuid hange on korraldatud õige menetlusliigi alusel. Antud juhul oleks hankija saanud

riigihanked kehtetuks tunnistamata jätta juhul, kui hankija oleks lihthanke asemel teinud

riigihanke ning eeldanud et lepingu maksumus on 290 000 eurot, millest pakkuja oleks pakkunud

kõrgema maksumuse. Kuna kaebaja pakkumused ületasid menetlusliigi piirmäära, siis ei olnud

hankijal muud võimalust kui tunnistada riigihanked kehtetuks.

19.2 RHAD -is on hankija ette näinud, et kontsessioonilepingu maksumuse arvestamisel võetakse

arvesse kogu käive. RHAD ega RHS § 26 ei näe ette, et teenuse osutamise kulud või hankijale

makstav tasu tuleks kontsessioonilepingu maksumusest maha arvata. Seisukohta, et VAKO ja

vastustaja on kontsessioonilepingu maksumuse määranud õigesti, toetavad ka näiteks Rootsi

riikliku hankeameti juhised. Euroopa Kohtu otsuse C-486/21 punktide 79, 80 ja 84 koosmõjus

lugemisel on ilmne, et kohus on lugenud kontsessiooni maksumuse hulka ka hankija panuse, mitte

arvestanud sellest maha kontsessionääri investeeringuid, nagu väidab kaebaja. Seega on alusetu

kaebaja väide, et kontsessioonilepingu puhul peaks hindamisel, kas menetlusliigi piirmäär on

saavutatud, arvama maha kaebaja investeeringud ning kohaldama seetõttu riigihanke piirmäära

asemel lihthanke piirmäära.

19.3 Hankijal ei olnud kohustust pidada läbirääkimisi. Hankija loobus läbirääkimistest, kuna

esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne, et hinna alandamine läbirääkimiste tulemusena ei kõrvalda

üle 20% ulatuvat erinevust eeldatava maksumuse ja pakkumuse maksumuse vahel. Vastustaja

hindas konservatiivselt, kui palju B kategooria sõiduautosid võiks parklasse parkima mahtuda ning

jõudis järeldusele, et kontsessioonilepingu maksumus koos kasutajatelt saadava tasuga ületab igal

juhul riigihanke piirmäära. Ka olukorras, kus kaebaja maksaks hankijale vähem, aga

lõppkasutajate tasudest teeniks riigihanke maksumust ületava summa oleks tegemist

menetlusreeglite olulise rikkumisega. Kaebaja soovitud viisil pakkumuste maksumuste üle läbi

rääkimine oleks toonud kaasa menetlusreeglitega manipuleerimise.

19.4 Hankija otsused on kaalutletud ja põhjendatud. Vastustajal sisuliselt puudus kaalutlusõigus

selles osas, kas tunnistada menetlus kehtetuks või mitte, kuna pakkumused ületasid menetlusliigi

piirmäära oluliselt ning eksimust hanke eeldatava maksumuse määramisel ei olnud võimalik

kõrvaldada muul viisil kui hankeid kehtetuks tunnistades. VAKO on õigesti leidnud, et praegusel

juhul on tegemist hankija veaga kontsessiooni eeldatava maksumuse ja sellest tuleneva

menetluskorra kindlaks määramisel. Selle vea parandamise ainsaks võimaluseks on hangete

kehtetuks tunnistamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5(9)

21. RHS § 4 p 14 kohaselt on kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus riigihanke menetlus,

millega sõlmitakse kontsessioonileping. RHS § 16 lg 1 kohaselt kohaldab avaliku sektori hankija

teenuse kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda

(lihthankemenetlus), kui kontsessioonilepingu maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või

ületab seda, kuid on väiksem, kui riigihanke piirmäär. Kontsessioonilepingu riigihanke piirmäär

on 60 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 2) ning riigihanke piirmäär 300 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 3).

22. Sellest, millise piirmäära sisse jääb hankelepingu eeldatav maksumus sõltub, milliseid

menetlusreegleid peab hankija järgima. Kontsessioonilepingute üldandmete kohaselt on lepingute

esemeks kontsessiooni andja poolt tasu eest Rahu tee T9 (Linnamäe tee 87a), Rahu tee T9

(Läänemere tee 36a) ja Paasiku tn 1 kinnisasjade osade (valitseja Lasnamäe linnaosa Valitsus)

kasutusse andmine kontsessionäärile valvega avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos

kolmandatelt isikutelt tasu saamise õigusega. Pakkujad tegid menetluses pakkumused, millist tasu

nad on hankijale nimetatud parklate opereerimise eest maksma. Sisuliselt on te

23. Riigihangete registrisse kantud andmete ja hanke alusdokumentide (RHAD) kohaselt on

hankija kontsessiooni tulemusel sõlmitavate kontsessioonilepingute eeldatavaks maksumuseks 100

000 eurot, st hankija poolt määratud hanke eeldatav maksumus ei ületa riigihanke piirmäära.

Seega sai hankija riigihangete registrisse kantud andmete ja RHAD kohaselt lähtuda RHS § 16 lg

1 alusel lihthankemenetluse korrast. Seda hankija hankeid välja kuulutades tegigi.

24. Hankija tunnistas vaidlusaluste korraldustega kontsessiooni menetlused RHS § 73 lg 3 p 6 ja

RHAD p 7.2 alusel kehtetuks põhjusel, et peale pakkumuste esitamist selgus, et

kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on suurem, kui 20%

ning tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu

sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Kaebajad aga leiavad, et hankija ei ole eksinud

kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse määramisel ning hankija poolt valitud menetlusliik

oli õige.

25. Seega ongi poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja on õigesti arvutanud

kontsessioonilepingute eeldatavad maksumused. Vastusest nimetatud küsimusele sõltub, kas

hankija eksis menetluse liigi valikul, st hankija oleks lihtmenetluste asemel pidanud läbi viima

teise menetluse, sest kontsessioonilepingute eeldatavad maksumused on võrdsed riigihanke

piirmääraga või ületavad seda. Kui vastustaja on menetluse liigi valikul eksinud, siis on

vaidlusalused otsused õiguspärased. Kui vastustaja on asjaolusid hinnates jõudnud aga ebaõigele

järeldusele kontsessioonilepingute maksumuse määramisel, siis oli kontsessiooni menetluste

kehtetuks tunnistamine õigusvastane ja esitatud kaebused tuleks rahuldada.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et: a) hankes viitenumbriga 289225 on kaebajate poolt hankijale

pakkumuse kohaselt makstav tasu kokku 292 800 eurot; b) hankes viitenumbriga 289226 on

kaebajate poolt hankijale pakkumuse kohaselt makstav tasu kokku 312 000 eurot; c) hankes

viitenumbriga 289201 on kaebajate poolt hankijale pakkumuse kohaselt makstav tasu kokku 300

000 eurot. Tulenevalt RHAD p-st 9.1 tuli pakkumused esitada käibemaksuta.

27. RHS § 23 lg 1 sätestab, et kõik RHS-is nimetatud eeldatavad maksumused ja eeldatavad

kogumaksumused, maksumused ja kogumaksumused ning eelnevate aluseks olevad tasud ja

maksed arvestatakse käibemaksuta. Sama sätte lg 2 sätestab, mida hankija riigihanke eeldatava

maksumuse hulka peab arvestama. Nimetatud regulatsioonist teeb erandi RHS § 26, mille lg 1

sätestab, et hankija arvestab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse riigihanke

alusdokumentides sätestatud objektiivse meetodi alusel, lg 2 sätestab loetelu asjaoludest, mida

tuleb kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel silmas pidada. Nimetatud loetelu on

lahtine. Seega, kui üldjuhul määratakse riigihanke eeldatav maksumus selle täitmisel eeldatavalt

makstava kogusumma alusel, siis kontsessioonilepingu puhul määratakse see reeglina

kontsessioonilepingu alusel osutatavate tööde või teenuste kogukäibe ning nende osutamiseks

6(9)

vajalike asjade maksumuse järgi. Kuivõrd kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramist

ei reguleeri RHS § 23 lg 1, siis on VAKO viide nimetatud sättele asjasse puutumatu. Samuti ei ole

tähendust VAKO viitel RHS § 26 lg-le 2, kuna nagu kohus märkis, siis on loetelu lahtine.

28. Kuivõrd riigihanke eeldatava maksumuse määramine on hankija kohustus, siis tuleb riigihanke

eeldatava maksumuse põhjendatuse sisulisel kontrollimisel hinnata eelkõige seda, millistest

tegelikest asjaoludest hankija riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtus. Kaebajate

arusaam sellest, millistest asjaoludest hankija oleks pidanud riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lähtuma, kuid seda ei teinud, ei ole hankija tahte sisustamisel määrav ning seda ei saa

kohus käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtta.

29. Praegusel juhul on hankija sätestanud RHAD p-des 2.2, et kontsessioonilepingu eeldatav

maksumus on määratud selle alusel, mis on parkimisteenuse korraldamisest saadav võimalik tulu

ning mis on teenuse osutaja lepinguliste kohustuste kulu parkimisplatsi haldamisel. Seega on

hankija näinud RHAD-is ette, et kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse määramisel

võetakse arvesse nii kaebajatele parklateenuste kasutamise eest laekuvat tulu kui ka kaebate poolt

teenuse osutamisega seotud kulusid. RHAD-ist tuleneb, et mõlemaid aspekte võetakse küll

arvesse, kuid sättest ei tulene, et hankelepingu eeldatavaks maksumuseks on tulude ja kulude

vahe, ehk kaebajate kasum.

30. Hankija on oma 25.03.2025 vastustes VAKO-le selgitanud, et lähtus kontsessioonilepingute

eeldatavate maksumuste määramisel kaebajatega varasemalt sõlmitud kontsessioonilepingu

maksumusest ega osanud eeldada, et uute lepingute sõlmimisel tõuseb maksumus üle 80 protsendi.

Hankija on kirjalikes vastustes VAKO-le selgelt välja toonud, et arvestas lepingute eeldatava

maksumuse määramisel kaebajatele tegelikelt kasutajatelt laekuvate tasude summade prognoosist,

arvestamata seejuures teenitavast tulust maha kulusid, mida kaebajad seoses lepingute täitmisega

kannavad. Hankija tõi välja kõigi kolme lepingu alusel teenitavate tulude prognoosid, lähtudes

eeldusest, et parkimistasu ühes kuus on B-kategooria sõidukil Lasnamäe linnaosas 40 eurot kuus,

arvestades seejuures, et kaebajate pakkumuste maksumusi silmas pidades oli parklate täituvus

kaebajate prognooside kohaselt ilmselt 80%, sest muidu ei oleks pakkujad suutnud parklaid

kasumlikult opereerida. Hankija selgitas, et 80% täituvuse korral ületab kontsessioonilepingute

alusel tõenäoliselt teenitav kogusumma riigihanke piirmäära. Kui parkla täituvus oleks vaid 50%

nelja aasta jooksul, siis ei suudaks pakkuja teenida summat, mida ta on valmis hankijale maksma,

st kaebajad ei saanud lähtuda väiksema täituvuse prognoosist.

31. Seega järeldub RHAD p 2.2 sõnastusest ning hankija poolt valdustus- ja kohtumenetluses

avaldatust, et hankija eeldas, et eeldatav kogusumma ühe kontsessioonilepingu kohta, mida

kaebajatel on võimalik teenuste tegelikelt kasutajatelt saada, jääb allapoole riigihanke piirmäära

ning nimetatud asjaolu arvestades määras hankija kontsessioonilepingute eeldatavad maksumused,

milleks oli 100 000 eurot. Hankija selgitustest nähtub, et hankija ei arvestanud

kontsessioonilepingute tegelike maksumuste määramisel kaebajate tegeliku kasumiga, vaid

summeeritult parklate kasutajatelt tõenäoliselt laekuvate tasudega. Seega ei ole

kontsessioonilepingute maksumused võrdsustatavad kaebajate tegelike kasumitega, nagu leiavad

kaebajad. Tegelik kasum sõltub kaebajate poolt teenitavast tegelikust tulust ning kaebajate poolt

hankijale makstavatest tasudest. Tegelikkuses ilmnes, et kaebajate poolt teenuse kasutajatelt

tõenäoliselt laekuvad summad ületavad lihthanke piirmäära ja kaebajad olid valmis maksma

hankijale enam, kui hankija eeldas. Hankija ei osanud seda aga lepingute eeldatavate maksumuste

määramisel arvesada. Isegi kui hankija ei teadnud kaebajatele teenuse tegelikelt kasutajatelt

prognoositavalt laekuvate summade suurust, on hankija õigesti eeldanud, et arvestades kaebajate

pakkumuste maksumusi, ületavad need ilmselgelt lihthanke piirmäära. Seega on ilmselge, et

hankija on teinud kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel vea.

32. Hankija on ka selgitanud, et kontsessioonilepingute eeldatavate maksumuste arvutamisel ei

samastanud ta lepingu maksumust võimalike pakkumuste maksumuste summadega. Nimetatust

7(9)

tulenevalt ei oma tähtsust kaebaja väide, mille kohaselt jäi tema pakkumuse maksumus menetluses

289225 allapoole riigihanke piirmäära, ning nimetatud menetluse kehtetuks tunnistamine ei ole

seetõttu põhjendatud.

33. Eelnevast järelduvalt ei ole hanke eeldatava maksumuse määramisel tähendust kaebaja poolt

kaebuse punktis 2.3.6 toodud arvestustel, milles kaebaja toob välja parklate opereerimisest

teenitava tegeliku tulu parklate täituvust arvestades. Vastustaja on nii kohtumenetluses kui ka

vaidlustusmenetluses üheselt selgitanud, et ta nimetatud metoodikast kontsessioon eeldatavate

maksumuste määramisel ei lähtunud. Hankija on selgitanud, et lähtus hangete eeldatava

maksumuse määramisel kaebaja poolt lepingute alusel teenitavast kogutulust, mida hankija on

mõistnud selliselt, et see ei ole kaebajate poolt teenitav kasum, vaid kaebajate poolt lõpptarbijatelt

saadav kogusumma. Nimetatust tulenevalt on hankija kontsessioonilepingute hangete eeldatavate

maksumuste määramisel eksinud. Kohtul ei ole kahtlust, et hankija ei lähtunud

kontsessioonilepingute eeldatavate maksumuste määratlemisel reeglitest, millest hankija oleks

kaebajate arvates pidanud lähtuma. Seega on ebaõige kaebajate käsitlus, mille kohaselt tuleks

vaidlusaluste kontsessioonilepingute eeldatava maksumuse arvutamisel lähtuda kaebajate poolt

teenuse osutamisel teenitavast tegelikust kasumist.

34. RHS § 23 lg 5 sätestab, et kui kontsessioonilepingu maksumus on kontsessioonilepingu

sõlmimise ajal vähemalt 20 protsenti suurem kui selle eeldatav maksumus, loetakse

kontsessioonilepingu eeldatavaks maksumuseks kontsessioonilepingu maksumus. Säte kohustab

hankijat enne kontsessioonilepingu sõlmimist kontrollima, ega kontsessioonilepingu eeldatava

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahel ei ole liiga suurt erinevust, mis võinuks tingida

riigihanke korraldamisel vale menetlusliigi valiku. Sättel on tähendus olukorras, kus

kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe on 20% või suurem ning

tegelikust maksumusest lähtudes oleks hankija pidanud kohaldama kontsessioonilepingu

sõlmimisel erinevaid menetlusreegleid. Sätte sisustamisel omab tähendust kontsessioonilepingu

eeldatava maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe. Arvestades hankija ja kaebaja enda poolt

esitatud arvestusi, on iga kontsessioonilepingu puhul kaebajale teenuse lõpptarbijate poolt makstav

tasu iga lepingu puhul suurem kui 20 % eeldatavast maksumusest, mistõttu tuli

kontsessioonilepingute eeldatavaks maksumuseks lugeda nende tegelikud maksumused, mis iga

lepingu puhul ületasid lihthanke piirmäära. Seega oleks hankija pidanud lepingute sõlmimiseks

korraldama riigihanke.

35. RHAD p-s 6.1 on sätestatud, et hankijal on vajadusel õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi

parkla tehniliste lahenduste (p 6.2.1) ja pakkumuste maksumuste (p 6.2.2) üle. Kohus nõustub

vastustajaga, et juba esitatud pakkumuste põhjal oli ilmne, et hinna alandamine 20% võrra ei oleks

kõrvaldanud üle 20% ulatuvat erinevust tegeliku maksumuse ja eeldatava maksumuse vahel.

Hankija hindas konservatiivselt, kui palju B-kategooria sõiduautosid võiks parklasse parkima

mahtuda ning jõudis järeldusele, et iga kontsessioonilepingu maksumus ületab igal juhul

riigihanke piirmäära. Olukorras, kus kaebajad maksaksid hankijale vähem aga lõppkasutajate

tasudest teeniksid riigihanke piirmäära ületava summa, oleks ikkagi tegemist menetlusreeglite

rikkumisega. Läbirääkimistel oleks olnud sisu juhul, kui hankija oleks samastanud eeldatava

maksumuse pakkumuste maksumusega. Selliselt ei ole hankija aga eeldatavat maksumust

sisustanud. Sellises olukorras ei saa hankijale ette heita, et ta ei kasutanud RHAD p-s 6.1

sätestatud võimalust pidada pakkujatega läbirääkimisi.

36. RHS § 73 lg 3 p 6 sätestab kaks alternatiivset õiguslikku alust hankemenetluse lõppemiseks

hankija otsusega. Teise alternatiivi kohaselt lõpeb riigihange selle kehtetuks tunnistamisega

hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. RHAD p 7.2 sätestab loetelu

asjaoludest, milliste esinemisel võib hankija omal algatusel lihthankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Käesoleval juhul oli tegemist hankija veaga kontsessioonilepingute eeldatava

8(9)

maksumuse ja sellest tuleneva menetluskorra kindlaks määramisel. Sellise vea parandamise

ainsaks võimaluseks on kontsessiooni menetluste kehtetuks tunnistamine.

37. Eeltoodust tulenevalt on hankija 14.03.2025 otsused, millega tunnistati kontsessioonilepingute

sõlmimise menetlused viitenumbritega 289225, 289226 ja 289201 kehtetuks, põhjendatud ja

õiguspärased. Nimetatust tulenevalt puuduvad alused ka VAKO 16.05.2025 otsuste

vaidlustusasjades nr 72-25/289225, 73-25/289226 ja 74-25/289201 tühistamiseks. Kaebused

jäävad rahuldamata.

MENETLUSKULUD

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebused jäävad rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

9(9)