2-25-3288/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

11.juuni 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-3288

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja AS SEB Pank maksejõuetusavaldus L.W

suhtes

Avaldaja/võlausaldaja AS SEB Pank,

registrikood

10004252, asukoht XXX, 10145, XXX, lepinguline esindaja

Janek Alvela, e-post XXX

Võlgnik L.W, isikukood XXX

Usaldusisik vandeadvokaat Kristjan Aava, e-post XXX

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS SEB Pank maksejõuetusavaldus võlgniku L.W pankroti

väljakuulutamiseks läbi vaatamata.

2. Vabastada usaldusisik Kristjan Aava L.W maksejõuetusavalduse menetluses tema

ülesannetest.

3. Jätta võlgniku 17.03.2025 esitatud vastuväide tähelepanuta.

4. Jätta menetluskulud AS SEB Pank kanda.

5. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks koos käibemaksuga 1 366,40 eurot (sh

käibemaks 246,40 eurot).

6. Tasuda deposiitkontolt usaldusisikule Kristjan Aava tasu tsiviilasjas nr 2-25-3288

summas 1366,40 eurot (sh käibemaks 246,40 eurot) Advokaadibüroo Palmits &

Partnerid OÜ arveldusarvele AS-s Swedbank EE662200221050114301, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

7. Tühistada käesoleva määruse jõustumisel 14.03.2025 määrusega kohaldatud

maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, millega keelati L.W-l ilma usaldusisiku

nõusolekuta vara käsutada.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise ja

maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise kohta.

Edasikaebamise kord

2-25-3288

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (FIMS § 18 lg 10).

ASJAOLUD

1. AS SEP Pank (avaldaja) esitas 03.03.2025 Pärnu Maakohtule avalduse L.W (võlgnik)

maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineb avaldaja

asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks

muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada

maksejõuetusavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kõik

pankrotihoiatused on võlgnik kätte saanud koos tsiviilasja nr 2-17-4313 (AS-i SEB Pank

eelmine avaldus L.W pankroti väljakuulutamiseks) materjalidega. Avaldaja nõue tuleneb

06.02.2015 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-14-6921, põhinõude suuruseks on 127 332,65 eurot ja

kõrvalnõueteks on riigilõiv 1300 eurot ja viivis 101 866, 12 eurot (8% aastas 10 aasta eest).

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse 03.03.2025 määrusega ning

toimetas võlgnikule kätte. Võlausaldaja on tasunud ettemakse usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks.

3. Võlgnik esitas 14.03.2025 enda seisukoha esitatud maksejõuetusavalduse osas.

Võlgnik märgib, et maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ei kuulu menetlemisele

Eesti Vabariigi kohtus. Avaldaja ei ole tõendanud, et maksejõuetusavaldusele lisatud

pankrotihoiatused on võlgnik kätte saanud. Isegi kui jaatada, et võlgnik on pankrotihoiatused

kätte saanud ts.asja nr 2-17-4313 materjalidega, siis viimase pankrotihoiatuse (02.02.2017)

esitamisest on möödunud üle 5 aasta, mis on vastuolu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

SEB nimetab oma põhinõude suuruseks 127332,65 eurot ja kõrvanõude suuruseks riigilõiv

1300 eurot, ja viivis 101866,12 eurot. SEB väidab, et nõude täitmise tähtaeg oli 10.06.2015.

Nimetatud väited ei tõenda SEB nõude suurust kõrvalnõuete osas. Puudub viivise arvestus.

Seega nõue ei ole osaliselt selge. SEB on esitanud tõendina tsiviilasjas nr 2-17-4313 Tallinna

Ringkonnakohtu 8.09.2017 määruse, kuid on jätnud esitama 01.12.2017 jõustunud Harju

Maakohtu 14.11.2017 määruse, millega kohus on otsustanud jätta AS SEB Pank avaldus L.W

pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Kohus on tuvastanud võlgniku põhihuvide

asukohaks Hispaania Kuningriigi. Võrreldes 2017 aastaga ei ole võlgniku elukorraldus

muutunud ning jätkuvalt on võlgniku põhihuvide asukohaks Hispaania Kuningriik. Võlgnikul

puudub nüüdseks Eesti Vabariigis umbes viimase 8 aasta jooksul vara, töökoht, elukoht ja

muud huvid. Lisaks ei ole võlgnik mitte ühegi äriühingu juhtorgani liige vähemalt 8 aastat.

Võlgniku põhihuvide kese on Hispaania Kuningriik juba 2015 aasta suvest, mil L.W läks

oma lastega R.L.W ja A. L.W elama Hispaaniasse ja lapsed läksid Hispaanias augustis 2015

seal asuvasse kooli õppima. See, et võlgniku põhihuvide kese on Hispaania Kuningriigis on

võlausaldajale ka varasemalt teada, kuna ta on esitanud Harju Maakohtu 06.02.2015 otsuse

tsiviilasjas nr 2-14-6921 täitmiseks Hispaaniasse. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik omas Eesti

Vabariigis ühte sissekirjutust, ei tulene, et võlgniku põhihuvide kese oleks Eesti Vabariigis.

Samaaegselt XXXa 2021 aastal kantud sissekirjutusega on võlgnikul ka sissekirjutus

Hispaania Kuningriigis oma elukoha aadressil. Rahvastikuregistris oma elukoha näitamine

Saaremaa vallas tulenes lihtsalt asjaolust, et oli soov osaleda kohalikel valimistel 2021 aastal,

kinnistu Saaremaa vallas ei kuulu võlgnikule ja ta ei ela seal. Laps R L.W (sündinud

01.06.1999) lõpetas Hispaanias kooli 2019 aastal, jätkas õpinguid eksternina Hispaanias, kuid

kahjuks 08.11.2022 suri. A L.W (sündinud 31.08.2008) läks 2015 aastal Hispaanias kooli

esimesse klassi (Eesti tähenduses). Perioodil 2015-2016 õppisid lapsed Malagas Mayfair

School Esteponas. Õppeaastatel 2016-2019 A L.W jätkas õppimist samas õppeasutuses ja

2019-2022 õppis teises haridusasutuses Laude San Pedro International Colleges Malagas ning

2-25-3288

2022-2024 õppis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi haridusasutuses asukohaga

Oxford. 2024 kuni käesoleva hetkeni õpib A L.W Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi haridusasutuses asukohaga Cambridge. Märtsist 2020 elab võlgnik

Hispaania Kuningriigis aadressil xxx. Sama eluruum on märgitud võlgniku elukohana

rahvastikuregistris. Võlgnikule on väljastatud Hispaania Kuningriigi isikutunnistus,

Hispaania Kuningriigi sotsiaalkindlustuse number, võlgnik on omanud töökohta Hispaanias

juba 2017 aastast ning võlgnik ei ole omanud Eesti Vabariigis sissetulekut juba aastaid.

Maksu- ja Tolliametist nähtub, et võlgnik ei ole omanud sissetulekuid Eesti Vabariigis

aastatel 2022-2025. Töötamise registris on võlgniku kohta viimane kanne 28.04.2017.

Võlgnikul puudub Eesti Vabariigis kehtiv tervisekindlustus, puudub perearst ja võlgnik ei käi

Eestis arsti juures. Võlgnik on saanud meditsiiniteenust Hispaanias, milleks tal on sõlmitud

kindlustusleping Hispaania kindlustusfirmaga Mapfre ning mida on viimati pikendatud

17.10.2024. Võlgniku Eestis asuvad arveldusarved on kõik arestitud ning võlgnik ei oma

enam juurdepääsu arvetele. Külastades Eesti Vabariigis oma sugulasi on võlgnik alati

alustanud lende suunaga Hispaaniast Eestisse, mitte aga vastupidi. Samuti on võlgnik

alustanud Malagast lende Londonisse oma poja juurde ja sealt tagasi. Võlgnik on seisukohal,

et kuna ta on alustanud lende üle maailma Hispaaniast (peamiselt Malagas) ja tagasi

pöördunud Hispaaniasse, siis on igati loogiline, et võlgnik naaseb oma elukoha riiki. Ei ole

eluliselt usutav, et võlgnik naaseks oma sõitudelt Hispaaniasse, kuid tema tegelik elukoht

oleks hoopiski Eesti. Võlgnik on pidevalt teinud oste Hispaanias, kuid mitte Eestis.

4.

14.03.2025 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Kristjan

Aava. Sama määrusega keelas kohus ilma usaldusisiku nõusolekuta võlgnikul vara käsutada

ning andis usaldusisikule tähtaja esitada hiljemalt 14.04.2025 kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekiri ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 17 lg-s 2 nimetatud hinnang. Sama

määrusega andis kohus võlausaldajale ja võlgnikule tähtajad soovi korral usaldusisiku

aruande ja tasu osas seisukohtade esitamiseks.

5.

17.03.2025 esitas võlgnik vastuväite 14.03.2025 määrusele või alternatiivselt

määruskaebuse. Võlgnik palub rahuldada vastuväide kohtu tegevusele ning tühistada Harju

Maakohtu 14.03.2025 kohtumäärus täies ulatuses, vastuväite rahuldamata jätmisel tühistada

Harju Maakohtu 14.03.2025 määruse punkti 2 ning teha uus määrus, millega jätta rakendatud

avalduse tagamise abinõu rakendamata.

6.

28.03.2025 esitas võlgnik täiendavad vastuväited ja tõendid. Võlgnik palub jätta AS

SEB Pank maksejõuetusavaldus L.W pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata, lõpetada

maksejõuetusmenetlus ning vabastada määratud usaldusisik, tühistada rakendatud

pankrotiavalduse tagamise abinõud.

7.

14.04.2025 esitas usaldusisik aruande koos varade ja võlgade nimekirjaga.

Usaldusisiku koostatud aruande kohaselt on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu

kogusummas 229 198,77 eurot. Tegemist on võlausaldaja AS SEB Pank nõudega. Rahalisi

vahendeid AS Swedbank kontol on -129,95 eurot, konto on suletud. AS LHV Pank ja AS

SEB Pank kontode jääk on 0,00 eurot. Võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile 2022-

2024.a tuludeklaratsioone. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku omandis käesoleval

ajal sõidukeid ei ole ning ei ole viimase viie aasta jooksul ka olnud. Elektroonilise

kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik ühegi kinnisasja omanikuks, samuti ei ole võlgniku

kasuks kinnisasju koormatud. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot, võlgnikule

kuulub xxx OÜ (registrikood xxx) 1 250,00 euro suurune osa, mis on ühisomandis võlgnikul

R.P. xxx OÜ poolt registrile esitatud 2023 majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul

majandustegevus puudub, samuti nähtub aruandest, et ühingu omakapital on 0,00 eurot.

Usaldusisiku hinnangul ei ole leidnud käesoleva aruande koostamisel kinnitamist, et

võlgnikul oleks Eestis vara või mistahes sissetulekuid. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on

võlgnik enda elukohana märkinud Hispaania Kuningriigi (alates 05.03.2025). Viimane

2-25-3288

elukoht Eestis, mille kehtivus Rahvastikuregistris oli kuni 04.03.2025, oli asukohaga XXX ,

XXX, XXX. Kõnealune kinnistu kuulub võlgniku abikaasale T L.W-le. Usaldusisikule ei ole

teada Eestis asuvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese

on Eestis. Võlgniku arveldusarved Eestis on suletud ning vaadeldavas perioodis nendel

tehingud puudusid, puuduvad andmed maksude deklareerimise kui ka tasumise kohta, lisaks

ei nähtu, et võlgnikule oleks makstud sotsiaal- või mistahes muid toetusi. Eelneva tõttu tuleks

usaldusisiku hinnangul käesoleva avalduse menetlus lõpetada ja asja menetleda võlgniku

peamises asukohas, milleks võlgniku vastuväidete kohaselt on Hispaania Kuningriik.

Vajadusel on võimalik Eestis algatada teisene maksejõuetusmenetlus. Võlausaldaja taotleb

avalduses pankroti väljakuulutamist. Võlgnik vaidleb avaldusele vastu ning ei ole esitanud

kohustustest vabastamise avaldust, seega puudub võimalus kuulutada välja pankrotti

raugemise olukorras. Usaldusisiku hinnangul on pankrotimenetluse jätkamine võimalik

üksnes deposiidi vastu ja kui deposiiti ei tasuta, palub usaldusisik lõpetada menetluse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Deposiidi suuruseks palub usaldusisik määrata 3

000,00 eurot, mis vastab kahekümnele töötunnile koos käibemaksuga.

8.

21.04.2025 esitas võlgnik vastuväite usaldusisiku aruandele. Võlgnik ei nõustu

usaldusisiku väitega, et tal on arvelduskontod kolmes Eesti Vabariigis tegutsevas

krediidiasutuses. Usaldusisiku esitatust nähtub, et üks konto on aastaid tagasi suletud.

Asjaolu, et isiku nimele on avatud kontod, ei tähenda, et kontodel toimuks rahalisi arveldusi.

Võlgnik ei ole arveldanud nimetatud arvelduskontode kaudu. Võlgnikule kuulub xxx OÜ

(registrikood xxxx) 1250,00 euro suurune osa ühisomandina koos teise isikuga, kuid sellel

ühingul puudub majandustegevus ja omakapital on null. Selle vara omand ei tekita võlgniku

puhul tema huvide keskmeks Eesti Vabariiki. Nimelt võlgnik pole nimetatud osalust soetanud

või siis osalust omandanud ühingu asutamisel, vaid selle oü osa omand tekkis pärimise teel.

Kokkuvõtvalt palub võlgnik jätta AS SEB Pank maksejõuetusavaldus L.W pankroti

väljakuulutamiseks läbi vaatamata, lõpetada L.W maksejõuetusmenetlus ning vabastada

määratud usaldusisik, tühistada rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud.

9.

08.05.2025 esitas võlausaldaja seisukoha võlgniku vastuväidetele. Võlgnik on

hoolimata oma selgitustest ebamäärase kihlveo kohta ise määranud oma elukohaks

rahvastikuregistris XXX , XXX, 93860, XXX. Asjaolu, et võlgnik on peale pankrotiavalduse

esitamisest teadasaamist taotlenud oma elukoha andmete muutmist rahvastikuregistris ei

tähenda, et võlausaldaja ei oleks esitanud maksejõuetusavaldust vastavalt võlgniku enda

poolt näidatud elukoha aadressi järgi, vaid et võlgnik soovib eksitada kohut vältimaks enda

pankroti väljakuulutamist, milleks usaldusisiku aruande ja võlgniku enda vastuste kohaselt on

täielik alus. Lisaks on võlgnik näidanud sama aadressi ka oma 21.04.2025.a vastuse lisana nr

2 esitatud ja 23.03.2023.a väljastatud pärimisõiguse tunnistuses, mis on koostatud Eesti

notari poolt. Samuti nähtub 28.03.2025.a vastuse lisana esitatud väidetavalt võlgniku poolt

kasutatud pangakaardi väljavõttest, et seda on kasutatud väga aktiivselt ka Eestis, pealegi on

tegemist eesti panga poolt väljastatud pangakaardiga ning muuhulgas nähtub ka pangakaardi

väljavõttelt, et kaardi omaniku, ehk võlgniku abikaasa aadress on xxx, Tallinn, Harjumaa,

ehk samuti Eestis. Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud sõidukiga toimunud

kindlustusjuhtumi materjalidest, et tegemist on olnud Eestis registreeritud äriühingule

kuuluva ja Eesti registris oleva sõidukiga, mille kindlustusleping on samuti sõlmitud Eestis.

Seega on võlgnik üritanud luua vaid ettekujutust, et ta ei ole Eestiga seotud, kuid tegelikkuses

ta seda on. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik siiski elab Eestis ja seega jääb

AS SEB Pank oma avalduse juurde ja palub välja kuulutada L.W pankrot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-25-3288

1. Kohus, tutvunud võlausaldaja avaldusega, võlgniku seisukohtadega, lisatud tõenditega

ja usaldusisiku aruande ning selle lisadega, leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus tuleb

jätta läbivaatamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi määruse (EL) 2015/848) artikkel 4

lõige 1 kohaselt kontrollib maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse saanud kohus omal

algatusel, kas tal on menetluse algatamise pädevus vastavalt artiklile 3. Sama määruse artikkel

3 lõike 1 järgi kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse,

kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt

oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Sama artikli

neljas lõige sätestab, et iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse

vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist

tegevuskohta, muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral

põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue

kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta

üle viidud teise liikmesriiki.

3. Harju Maakohus on tsiviilasja nr 2-17-4313 menetluses tuvastanud, et võlgniku

põhihuvide kese oli 2017 aastal Hispaania Kuningriigis. Seega tuleb kohtul tuvastada kas

võlgniku põhihuvide kese on muutunud. Kohus märgib, et füüsilise isiku, kes iseseisva

majandus- ja kutsetegevusega ei tegele ning kelle põhihuvid on võrdsed tema

tarbimisharjumustega, põhihuvide keskmeks peetakse tema harilikku viibimiskohta kui

elukohta ehk tema pere ja majapidamise kohta, kus ta on sisse seadnud oma püsiva

elukorralduse. Seega saab füüsilisest isikust võlgniku põhihuvide keskme määratlemiseks

vajalike tegurite all mõelda veel mitmesuguseid laialt levinud ärilisi, igapäevaelulisi ja

elukutselisi tegevusi, mille kaudu tema ise või tema tegevus peaks olema tuvastatav

kolmandate isikute poolt.

4. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga sellest, et võlgnik on ise määranud oma

elukohaks rahvastikuregistris S valla, mistõttu tuleb tema põhihuvide keskmeks pidada Eestit.

Võlausaldaja leiab, et seda kinnitab asjaolu, et võlgnik on näidanud sama aadressi ka

23.03.2023 väljastatud pärimisõiguse tunnistuses. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnik

enda elukohana märkinud alates 05.03.2025 Hispaania Kuningriik. Viimane elukoht Eestis

Rahvastikuregistri kande kohaselt oli kuni 04.03.2025 XXX , XXX, XXX. Kinnistusraamatu

väljatrükist nähtub, et eelpool nimetatud kinnistu kuulub võlgniku abikaasale T L.W-le ning

sellele on seatud isiklik kasutusõigus ühiselt N.K, N.O kasuks (dtl 69-70). Võlgnik on kohtule

esitanud kinnistu omaniku kinnituse, mille kohaselt L.W ei ela nimetatud kinnistul, ta soovis

registreerida sinna osalemaks valimistel ning L.W ei ole mingit õigust kasutada ja elada sellel

kinnistul (dtl 67-68). Võlgnik on ise terve menetluse jooksul väitnud, et ta ei ela Eestis, vaid

elab Hispaania Kuningriigis, täpsemalt Malagas juba 2015 aastast koos perega. Kohus peab

võlgniku vastavasisulisi väiteid usutavaks, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

võlgniku lapsed ei ole kunagi Eestis koolis käinud, neile on väljastatud erinevate koolide

hinnete lehed Hispaaniast aastast 2016-2022 (dtl 71-103). Kohtule ei ole esitatud tõendeid

sellest, et võlgniku lapsed oleksid omandanud haridust Eestis, samas on usutavad võlgniku

väited sellest, et ta kasvatas Hispaanias lapsi ja elas lastega koos. Sama nähtub kohtule

esitatud Sotsiaalkindlustusameti vastusest võlgniku abikaasale, milles teatati, et tuleb esitada

avaldus Eesti perehüvitisest loobumiseks, kuna pere ei ela alaliselt Eestis (dtl 115-117).

Samuti on OÜ NG juhatuse liige esitanud kinnituse, et Hispaanias, xxxx asuva NG Oü- le

kuuluva korteriomandi kasutamiseks on sõlmitud suuline üürileping L.W ja A L.W

2-25-3288

elukohana (dtl 123-124). Võlgnik on kinnitanud, et talle on väljastatud Hispaania Kuningriigi

isikutunnistus, Hispaania Kuningriigi sotsiaalkindlustuse number, võlgnik on omanud

töökohta Hispaanias juba 2017 aastast (dtl 129). Võlgniku eelpool nimetatud väited on

usutavad ka seetõttu, et kohtule ei ole esitatud andmeid sellest, et võlgnik omaks Eesti

Vabariigis sissetulekut. Kohtule esitatud tõenditest ja Harju Maakohtu 14.11.2017 määrusest

nähtub, et võlgnikul puuduvad sissetulekud Eesti Vabariigis vähemalt juba alates aprillist

2017 ja töötamise registris on samuti viimane kanne tehtud 2017 aastal (dtl 58-64, 130-134).

Samuti on võlgnik esitanud terviseportaali väljatrüki, millest nähtuvalt võlgnikul puudub

kehtiv tervisekindlustus ning ta ei ole Eestis arstiabi kasutanud (dtl 135-138). Seega on

usutavad võlgniku väited sellest, et ta on kindlustatud Hispaania kuningriigis ja kasutab

sealset arstiabi. Lisaks on võlgnik esitanud lennupiletid, millest nähtub, et tema reisid algavad

ja lõppevad Hispaania Kuningriigis (dtl 147-181). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

võlausaldaja ise on esitanud kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-14-6921 täitmiseks võlgniku

elukoha riigis (dtl 200-252). Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik külastab

Hispaania kuningriigis sagedasti golfiklubi ja tennisekeskust, mistõttu on õiged ka võlgniku

väited sellest, et ta osaleb Hispaanias sotsiaalses elus (dtl 266-271). Pangakonto väljavõttelt

nähtub seegi, et võlgnik teeb regulaarselt sisseoste Malagas, samuti on võlgnik esitanud

kviitungid, millest nähtuvalt on võlgnik teinud erinevaid makseid Hispaania Kuningriigis (dtl

314-316).

5. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest võlgnik ei eita, et ta käib tihti Eestis

sugulasi külastamas, kuid esitatud ning kogutud tõendid kogumis kinnitavad siiski võlgniku

väidet, et tema alaline elukoht on Hispaania Kuningriigis.

6. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ning kohus ei tuvastanud ka, et võlgnik oleks

mistahes sissetulekut Eestis viimastel aastatel omanud, et võlgnikul oleks Eestis vara.

Usaldusisiku aruandest nähtuvalt võlgniku arveldusarvetel vaadeldavas perioodis tehingud

puudusid, puuduvad andmed maksude deklareerimise kui ka tasumise kohta, lisaks ei nähtu,

et võlgnikule oleks makstud sotsiaal- või mistahes muid toetusi. Lisaks peab kohus vajalikuks

märkida, et Eestis riikliku ravi- ja pensionikindlustuse puudumine tõendab kohtu hinnangul

samuti, et võlgniku põhihuvide kese ei ole Eesti Vabariigis. Võlgniku nimele ei ole avatud

väärtpaberikontot, võlgnikule kuulub küll xxx OÜ (registrikood xxx) 1 250,00 euro suurune

osa, mis on ühisomandis võlgnikul R.P, kuid xxx OÜ poolt registrile esitatud majandusaasta

aruannetest nähtub, et äriühingul majandustegevus puudub alates 2021 (dtl 381-388).

Võlgnik on esitanud pärimistunnistuse, millest nähtub, et võlgnik on äriühingu osa

ühisomanikuks saanud pärimise teel (dtl 389-392).

7. Kohtu hinnangul ei saa tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et XXX-i oleks

võlgniku tegelik alaline elukoht ning tema põhihuvide kese oleks Eestis. Kohtu hinnangul on

võlgniku kehtiv püsiv elukorraldus ja seega tema põhihuvide kese siiski Hispaania

Kuningriigis. Võlausaldaja ei ole toonud välja seisukohta ega tõendeid sellest, kus tema

arvates võlgnik tegeleb oma huvide realiseerimisega. Üksnes asjaolust, et võlgniku

rahvastikuregistri järgseks elukohaks oli mingil perioodil märgitud Eesti, aeg ajalt võlgnik

teostab sisseoste Eestis, kasutades abikaasale kuuluvat Eestis asuva panga kaarti ja kasutab

sõidukit, mille omanik on Eesti äriühing ning sõiduk on kindlustatud Eestis, ei võimalda teha

järeldust, et võlgniku põhihuvide kese oleks Eestis.

8. Kuna maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev liikmesriik tuleb välja selgitada vaid

võlgnikust lähtuvate kriteeriumite alusel ning kohus on pärast avalduse menetlusse võtmist

tuvastanud, et võlgniku elukoht ja põhihuvide kese on endiselt Hispaania Kuningriigis, siis

avalduse lahendamine Eesti kohtu pädevusse ei kuulu. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui kohus

leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja

arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

2-25-3288

TsMS § 423 lg 1 p 13 ja FIMS § 18 lg 5 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui

kohus ei ole pädev asja lahendama. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka menetluse käigus

esitatud muudele seisukohtadele ja tõenditele.

9. Seonduvalt võlgniku 17.03.2025 esitatud vastuväite või alternatiivselt

määruskaebusega 14.03.2025 kohtumäärusele märgib kohus järgnevat. TsMS § 333 lg 1

kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel,

samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete

rikkumise kohta. Kohus leiab, et võlgniku vastuväide tuleb jätta tähelepanuta, kuna kohus

lahendas usaldusisiku nimetamise ja käsutuskeelu seadmise põhjendatud määrusega. Seega

selle määruse peale ei ole TsMS § 333 järgi kohtu tegevuse peale vastuväite esitamine

kohaldatav. Võlgniku määruskaebuse lahendab kohus eraldi määrusega, kuivõrd see on

esitatud puudustega. Lisaks selgitab kohus, et kuna võlgnik esitas seisukoha 14.03.2025 Harju

Maakohtule, kuigi käesolevat asja lahendab algusest peale Pärnu Maakohus, siis edastati

kohtunikule teade seisukoha esitamisest Harju Maakohtu kantseleist alles 17.03.2025.

10. Kuivõrd kohus jätab võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbi vaatamata, tuleb FIMS §

55 lg 1 p 2 alusel, koostoimes FIMS § 18 lg-ga 5 usaldusisik vabastada. Usaldusisik on

14.04.2025 esitanud kohtule usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palub kohtul

määrata usaldusisiku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, kokku 1

366,40 eurot. Usaldusisik palub tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt

Advokaadibüroole Palmits

ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank

EE662200221050114301, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Võlausaldaja ja võlgnik

usaldusisiku tasu osas vastuväiteid ei esitanud.

11. Vastavalt FIMS § 8 lg 3 kolmandale lausele ja PankrS § 150 lg-le 3 jäävad

pankrotimenetluse kulud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda.

12. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus. FIMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et usaldusisik on täitnud

FIMS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused,

koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga ja esitanud seisukoha

kohtualluvuse osas. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7

tundi, arvestades tunnitasu suuruseks 160 eurot/tund, on usaldusisiku tasu suuruseks 1120

eurot. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi leiab kohus, et usaldusisiku tasu 7 tunni eest on

põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tasu suurusega. Kohus rahuldab

usaldusisiku tasu taotluse ning usaldusisiku tasu makstakse välja võlausaldaja poolt tasutud

deposiidi arvelt. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Kohus keelas 14.03.2025 määrusega FIMS § 16 lg 3 p 4 ja PankrS § 20 lg 1 alusel

võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta enda vara käsutamise. Maksejõuetusavalduse läbi

vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku suhtes kohaldatud maksejõuetusavalduse

tagamise abinõu millega kohus keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

Käsutuskeelu toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine

lause).

14. FIMS § 18 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi

vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas

2-25-3288

asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Kohus avaldas 17.03.2025 teate

käsutuskeelu seadmise tõttu, mistõttu tuleb avaldada ka teade maksejõuetusavalduse läbi

vaatamata jätmise ja käsutuskeelu tühistamise kohta.

15. FIMS § 7 lõike 1 teisest lausest tuleneb, et määrus, millega maksejõuetusavaldus

jäetakse jäetakse läbi vaatamata, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik