1-10-1829/33 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-1829

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14 detsember 2011 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1829 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Taotlus erakorraline ettekanne R.P kohta Süüdimõistetu R.P

isikukood xxx; viimane elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, vahistatud 06.12.2011.a RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele R.P-le Tartu Maakohtu 11.02.2010.a otsusega

kriminaalasjas 1-10-1829 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada vangistuse algust alates 06.12.2011.a, s.o R.P kinnipidamisest.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

R.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.02.2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata

vangistust täitmisele, kui R.P ei pane 2 aasta jooksul tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaal-

2 (3) hooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus jõustus 19.02.2010.a.

14.09.2011.a esitas kriminaalhooldaja esimese erakorralise ettekande R.P

kohta, kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele ega elanud

kindlaksmääratud elukohas ega taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Tartu Maakohtu

30.08.2011.a määrusega määrati R.P-le KarS § 75 lg 4 alusel täiendavaks kohustuseks pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Kohtumäärus jõustus 09.09.2011.a.

25.10.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule teistkordselt erakorralise ettekande R.P

kohta ja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida R.P talle kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ning ei taotle luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Samuti ei ole süüdimõistetu asunud

täitma enda võetud kohustust pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Ettekande kohaselt

täitis süüdimõistetu registreerimiskohustust viimati 26.08.2011.a, hilisemad mittetulemise põhjused on ametnikule teadmata. R.P lähivõrgustikku kuuluvad isikud ei tea,

kus süüdimõistetu elab ja kellega lävib, samas teatasid nad, et ta olevat vahepeal haiglas viibinud ja nüüdseks välismaale lahkunud. Järelepäring politseisse ei kinnitanud, et R.P on Eestist lahkunud.

R.P elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond

saadetud kutse 21.11.2011.a kohtuistungile tagastati postiasutuse poolt märkusega „ei ela

antud aadressil“. Teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kutse

tagastati hoiutähtaja möödumisel. 17.11.2011.a helistas R.P ise kohtuistungi

sekretärile ja ütles, et sai ema käest teada, et kohus teda otsib. Sekretär teatas talle kohtuistungi aja hoiatusega, et mitteilmumise korral võidakse ta vahistada. R.P

lubas istungile kohale tulla. 21.11.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud ning

ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest ei teatanud. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on süüdimõistetu viibinud väidetavalt narkootikumide üledoosiga haiglas, kuid kindlaid andmeid selle kohta ei ole. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada R.P tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tulenevalt KrMS § 140 lg 1, 3 , § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kuulutas R.P tagaotsitavaks ja kohaldas süüdimõistetu suhtes tabamisel tõkendina vahistamist. 06.12.2011.a R.P tabati ja vahistati.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde ja palus R.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks rikkunud kõiki kontrollnõudeid ja ka kohtu poolt hilisemalt pandud lisakohustust pöörduda psühholoogilisele

nõustamisele. Käitumiskontrolli algperioodil toimus kriminaalhooldus nõuetekohaselt.

Probleemid tekkisid käesoleva aasta suvel, kui suhted perekonnas pingestusid ja R.P lahkus enda elukohast. Talle on antud erinevaid võimalusi, kuid R.P ei saa usaldada. Käesolevalt ei ole ka elukohta, kuhu saaks kohustada teda elama asuda. Mehe vanemad, kelle juures ta varem elas, ei ole nõus teda enam enda juurde võtma, kuna ta on

korduvalt usaldust kuritarvitanud. Käesolevalt on süüdimõistetu laps nende juures ja algatamisel on hooldusõiguse menetlus. Teise elukoha, mille R.P avaldas oma viimase elukohana ja kuhu ta peab võimalikuks tagasi elama asuda, sobivust ei õnnestunud kriminaalhooldajal kontrollida, kuna tal ei õnnestunud nimetatud korterisse sisse saada. R.P ise avaldas, et ta soovib jätkata kriminaalhooldust. Tal on elu ummikus ja ta on üritanud seda korda saada. Enda varasemast elukohast lahkus, kuna tal tekkisid probleemid

3 (3) mehe vanematega. Peale kodust lahkumist üritas ta iseseisvalt hakkama saada ja leida tööd ka G.M Vabariigis, kuid ka see ebaõnnestus. Välismaalt naastes seadis ta ennast sisse sõbranna

juures Tartus ja leidis ka ajutist tööd, kuid siis peeti ta politsei poolt kinni. Miks ta ei teavitanud enda tegemistest kriminaalhooldajat ega täitnud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, ei osanud R.P selgitada. Ta väitis, et ta kartis. Tal puudub ametnike või täiskasvanute hulgas inimene, kellega tal oleks hea ja usalduslik suhe, et arutada probleeme ja

leida lahendusi. Ainsaks toetavaks inimeseks on sõbranna, kelle juures ta viimati elas. Ta soovib enda elu korda saada ja hakata ise ka last kasvatama. Selleks on tal olnud nüüd peale vahistamist piisavalt aega järele mõelda.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus juba rakendanud

R.P suhtes kergemaid meetmeid ja määranud talle lisakohustuse. R.P ei kasutanud talle antud võimalust. Ta ei pöördunud psühholoogi juurde, kuigi lubas

seda teha. Samuti ei asunud ta täitma esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud

registreerima ega elanud määratud elukohas, millega tegi võimatuks kõigi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise. R.P ei olnud kättesaadav kriminaalhooldajale

ega ka kohtule. Loodetavasti on vahistuses viibimine avaldanud mõju R.P-le ,

kuid vaatamata sellele puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks

kriminaalhoolduse täitmine edasiselt tulemuslik. R.P on korduvalt karistatud, enda sõnul on ta ka varem lühiajaliselt vangistuses viibinud. See ei ole siiani piisavat mõju avaldanud.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432

Kohtunik: