2-23-140526/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. juuni 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-140526

Tsiviilasi

Xi hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

08.04.2025.a, edasi kirjalik menetlus

Kostja Y

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Xi hagi Y vastu elatise nõudes.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise nõudes. Hageja taotleb hagis edasiulatuva elatise

väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest summas 300 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni s.o 19.03.2024.a või alternatiivselt elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud

miinimumsummas alates 04.10.2023.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse

kohaselt elab hageja alates 2021.aastast isaga ning kostja ei ole hagejale ülalpidamist

tasunud ega ka muul viisil hagejat toetanud, v.a hageja sidekulude tasumine. Hageja

kulutused on ühes kuus kokku 1425 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt hagejale avatud

kaart igakuise limiidiga 250 eurot, ei tähenda, et kostja oleks elatist maksnud, kuna

põhiosa kulutustest teeb hageja seaduslik esindaja. Seadusliku esindaja sissetulek ja

varanduslik seisukord ei võimalda hagejat ilma teise vanema toetuseta üleval pidada.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjal ja hageja isal on kaks tütart. 2021.a

novembris asusid hageja vanemad elama eraldi ning leppisid laste soovist lähtuvalt kokku,

et tütar Q jääb elama ema juurde ja hageja isa juurde. Hageja seadusliku esindaja ja kostja

vahel valitses kokkulepe, et kumbki lapsevanem kannab temaga koos elava lapse kulud

kuni laste iseseisva elu alguseni. Tütar Q (21.a) õpib Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe 3.

kursusel ning on kostja ülalpidamisel ega oma igakuist sissetulekut. Hageja seaduslik

esindaja tütrele ülalpidamist ei anna. Hageja seaduslik esindaja otsustas senise laste

ülalpidamiskorralduse ühepoolselt lõpetada, kasutades sellest teadaandmiseks ainsa

viisina kohtumenetlust. Olukorras, kus selgus, et hageja esindaja väidetavalt sellise laste

ülalpidamise jaotusega toime ei tule ja soovis läbi kohtumenetluse muutusi, reageeris

kostja kohe ning oli nõus panustama hageja kulude katmisesse. Kostja avas hagejale

09.10.2023.a pangakaardi, mille igakuine limiit on 250 eurot. Lisaks on kostja tasunud

mitmeid hageja kulusid, nt Marimee OÜ kosmeetikuteenuse arveid, ostnud kooliriideid,

maksnud Netflixi, Spotify, teatripiletite ja reisimise eest. Muul viisil panustamise alla saab

lugeda ka selle, et mitmed riideesemed, mida hageja kannab, on kostja endale soetanud,

kuid andnud edasi hagejale. Alates novembrist 2021.a kuni juulini 2023.a oli kostja

üüritud elukohas nii Tööstuse tänaval kui ka hiljem Valgevase tänaval tuba hagejale, mida

hageja ka korduvalt kasutas. Seega on kostja täitnud ja täidab siiani ülalpidamiskohustust.

Hageja ei ole enda igakuiseid kulusid ka tõendanud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukoha ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad

tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 27.11.2023.a kohtumääruses

(dtl 22-24).

5. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Harju Maakohtu 06.02.2025.a ja 15.03.2025.a kirjadega paluti hagejal esitada omapoolne

seisukoht kostja 14.12.2024.a vastusele (dtl 49, 51). Hageja kohtu korduvatele palvetele

seisukohta kohtule ei esitanud.

7.

08.04.2025.a kell 11:00 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, millel osales kostja (dtl

56-58). Hageja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ning

kohast oli teadlik, kuivõrd kohtukutse oli talle kättetoimetatud 13.01.2025.a. Hageja

seaduslik esindaja ei ole kohut teavitanud kohtusse mitteilmumise mõjuvatest põhjustest

(TsMS § 422 lg 1).

8. Kohus andis 08.04.2025.a kohtuistungil menetlusosalistele täiendava tähtaja, s.o kuni

28.04.2025.a esitada täindavaid seisukohti ja tõendeid (dtl 57). Lisaks palus kohus

09.04.2025.a kirjaga teatada hagejal, kas ta jääb esitatud hagi juurde ning juhul kui jääb,

siis esitada lõplikud seisukohad kohtule hiljemalt 28.04.2025.a (dtl 60). Hageja seaduslik

esindaja kohtu päringule ei vastanud ning seisukohta tähtajaks ei esitanud.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis alates avalduse esitamisest kuni

lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni 19.03.2024.a summas 300 eurot või alternatiivselt,

kui kohus ei pea põhjendatuks elatise väljamõistmist üle PKS § 101 sätestatud määra

alates 04.10.2023.a miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni (dtl 16).

10. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd nõude rahuldamise eeldused

ei ole täidetud. Kostja täidab ülalpidamiskohustust. Elatise nõue on põhjendamata ja

tõendamata. Hageja esindaja ei ole kunagi pöördunud kostja poole ühiste laste

ülalpidamiskokkulepete muutmiseks ega elatise saamiseks hagejale. Kostja kannab hageja

kulusid igakuiselt ca 300 euro ulatuses. Hageja esindaja väited on vastuolus tegelike

asjaoludega ja tõendamata. Hageja esindaja kirjeldatud vajadused on ülepaisutatud ja

paljasõnalised (dtl 44).

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 järgi kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust,

mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Seega on elatise nõude

rahuldamise eelduseks, et kohustatud vanem ülalpidamiskohustust ei täida ning lapse

ülalpidamises ei osale (PKS § 100 lg 2). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt sellist

olukorda antud juhtumil ei esine. Kostja osales ja osaleb hageja ülalpidamises.

12. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise

ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vaata Riigikohtu 17.05.2011.a kohtuotsus

kohtuasjas nr 3-2-1-33-11, punkt 18).

13. Kohus leiab, et antud juhul tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on alates

09.10.2023.a asunud täitma ülalpidamiskohustust igakuiselt summas 250 eurot. Lisaks on

kostja tõendanud, et on andnud hagejale ülalpidamist vahetult (dtl 26-34, 37-38, 45-48,

61-73).

14. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et hageja igakuised kulutused oleksid

suuremad, kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma, kuigi kohus hagejale

korduvalt selleks võimaluse andis. Samuti ei ole hageja lükanud ümber ühtegi kostja

väidet vahetu ülalpidamise andmise kohta. Hageja ei ole menetluses peale hagiavalduse

täiendavaid tõendeid ega seisukohta esitanud. Kohtuistungile hageja seaduslik esindaja ei

ilmunud.

15. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole lükanud ümber, et tema vajadused on

kostjale langevas osas täidetud kostja poolt vahetult seoses sellega, et ta kannab hageja

kulusid igakuiselt umbes 300 euro ulatuses ning alates 09.10.2023.a PKS § 100 lg 2

eeldust, mille esinemisega seob seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise

maksmise teel (so ei osale lapse kasvatamises), ei esine.

16. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ning rahuldamisele ei kuulu.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

18. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

19. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik