2-24-114844/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-114844

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.K vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4130,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja C.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.11.2024

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. C.K-l

ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-24-114844

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse C.K-lt

(kostja) 3715,25 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond tegi 19.04.2024 makseettepaneku ning lõpetas 17.05.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.

2. Hageja esitas 03.06.2024 hagiavalduse ning täpsustas seda 19.06.2024 ja 04.07.2024 ning

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2998,38 eurot, intressi 213,67eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 329,11 eurot ja viivise alates

04.06.2024 kuni põhinõude 2998,38 eurot täitmiseni 18% aastas. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 10.11.2021

Säästukaart Pluss lepingu nr VKK-44290 (leping), millega krediidiandja võimaldas kostjale

väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus toodud krediidilimiidi ulatuses

rahalisi vahendeid. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles

krediidiandja lepingu üles.

Krediidiandja loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt eeldab krediidilepingu alusel nõude rahuldamine,

et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei

ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel

pidi krediidiandja järgima võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 toodud vastutustundliku laenamise

kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

4.2. Maakohus tuvastas, et hageja nõude aluseks olnud lepingus on märgitud laenuandjaks

Coop Pank AS (mitte Coop Finants AS, nagu hageja väidab). Lepingu pealkiri on vaba

maksega krediitkaardi leping VKK-44290 (mitte Säästukaart Pluss kasutamise leping, nagu

hageja väidab). Põhitingimuste all on märgitud krediidilimiit 3000 eurot (mitte 6000 eurot,

nagu hageja väidab), intressimäär 18% aastas, krediidi kulukuse määr 20,69% aastas ja

maksepäev 10. kuupäev. Lepingudokumendis ei ole välja toodud muid tagasimakse tingimusi.

2-24-114844

Seega ei kinnita tõendid hageja väidet, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 6000

eurot ning et laenuandjaks oli Coop Finants AS. Kohus ei loe lepingust ka välja, et tegemist

oleks Säästukaart Pluss krediitkaardiga, nagu hageja väidab. Kokku langeb siiski lepingu

number (lepingus on hageja väidetud lepingu number) ning intressimäär.

Hageja ei ole hagis välja toonud, mis kuupäevadel ja mis summades kostja krediiti kasutusse

võttis ega ka seda, et mis kuupäevadel ja palju kostja tagasimakseid tegi. Hageja on esitanud

vastuolulised väited kostja kasutusse antud laenusumma kohta: a) 6000 eurot, b) 3428,28

eurot, c) 6423,61 eurot) ning vastuolulised väited tagasimaksete kohta: a) 430 eurot, b)

3450,11 eurot. Hageja esitatud tõendist (laenukonto väljavõte – dtl 153) nähtuvad nelja

erineva selgitusega kirjed: teenustasud (kokku 93,38 eurot), Platezh so scheta kartochki na

raschetnyi schet (kokku 3185 eurot) ja Platezh na schet kreditnoi kart (kokku 430 eurot) ja

makse krediitkaardi kontolt arvelduskontole 150 eurot. Teenustasud, kirjed selgitusega

Platezh so scheta kartochki na raschetnyi schet ja kirje selgitusega makse krediitkaardi

kontolt arvelduskontole annavad kokku 3428,28 eurot, mida hageja on väitnud kui kostja

poolt kasutuse võetud laenusumma. Hageja ei ole esile toonud, miks tuleb teenustasusid

arvestada laenusummana.

Hageja ei ole selgelt esile toonud ega tõendanud, mis summades ja mis kuupäeval kostja laenu

kasutusse võttis ja tagasimakseid tegi. Hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS §

4034 lg 7 nõuetele, sest ei võta arvesse intressimaksete katteks tasutut ning arvestab

laenusummana ka teenustasusid.

Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal tuleb esile tuua ja tõendada, et krediit on tarbija

(kostja) kasutusse antud.

4.3. Krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega

täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta

kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas pangakonto väljavõtte küsimata jätmist. Hageja on

tõendina esitanud üksnes ekraani kuvatõmmise (dtl 116), mida nimetab hagis hageja

krediidivõimelisuse hindamise taotluseks. Sel kuvatõmmisel on esitatud kostja isikuandmed

ning kirjed: taotletud krediidilimiit 2000 eurot, igakuiste kulutuste summa kokku 140 eurot ja

krediitkaardi arvelduskrediidi limiidid kokku 1000 eurot; sissetulekud EMTA põhjal viimase

3 kuu keskmine 886 eurot, viimase 12 kuu keskmine 307 eurot, kohustused väljaspool 140

eurot, krediidi limiidid väljaspool 1000 eurot, tööandjad X OÜ, algus 01.05.2021, lõpp: ,

lepingu tüüp: tööleping.

Rohkem tõendeid ega selgitusi hageja esitanud ei ole. Hageja pole esile toonud, et konto

väljavõtet oleks kogutud. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud andmeid kostja

igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava

määra alusel kindlaks määratud.

4.4. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks talle loovutanud lepingust tulenevad

nõuded. Hageja on esitanud üksnes enda koostatud kirja, mis nõude loovutamist tõendada ei

saa. Hageja ei ole ka selgitanud, et kui hageja väitel sõlmis krediidilepingu Coop Finants AS,

siis kuidas sai lepingust tuleneva nõude hagejale loovutada Coop Pank AS (nagu hageja

väidab).

4.5. Hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Hageja ei ole

selgelt esile toonud ega tõendanud, mis summades ja mis kuupäeval kostja laenu kasutusse

võttis ja tagasimakseid tegi. Intressinõude osas ei ole hageja samuti välja toonud, mis summas

mis perioodi eest intressi arvestati, mis hageja väitel kostjal tasumata on. Lisaks ei ole hageja

esile toonud, milliste lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu leping üles öeldi.

2-24-114844

4.6. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud lepingust tuleneva laenu

tagastamise nõude, haldustasu nõude ega intressinõude eeldusi, mistõttu jäävad nõuded

rahuldamata. Tulenevalt põhivõla nõude rahuldamata jätmisest jääb rahuldamata ka viivise

ning põhivõla sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamise nõue.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2905

eurot, viivis 698,86 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt alates 31.12.2024 kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses toodud määras või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust.

Hageja märkis hagis ekslikult, et krediidiandja on Coop Finants AS ja nõude aluseks on

Säästukaart Pluss leping nr VKK-44290. Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS-i ja kostja vahel

sõlmitud vaba maksega krediitkaardi lepingust. Hageja leiab, et maakohtul oleks tulnud

juhtida hageja tähelepanu hagis esinenud eksimustele ja anda hagejale võimalus eksimused

parandada. Samuti ei andnud maakohus hagejale võimalust täpsustada krediidilimiidi summat.

Hageja selgitab, et lepingu järgi oli kaarditehingute kuulimiit 6000 eurot, millest 3000 eurot

oli sularahatehingud.

Samuti ei ole maakohus hagejale selgitanud, et lepinguga seotud laenukonto väljavõte ei

tõenda krediidi kasutusele võttu kostja poolt ja kostja tagasimakseid. Kui viidatud

dokumendist lähtuv ümberarvestus ei olnud kohtule arusaadav, oleks tulnud kohtul anda

hagejale täiendav tähtaeg ümberarvestuse selgitamiseks ja täpsustamiseks. Maakohus ei

palunud hagejalt täpsustada ka intressiarvestusega seonduvat. Hageja on esile toonud kostja

kasutatud krediidi ja tagasimaksed hagi lisas 8.

Hageja esitab apellatsioonkaebuses täpsustatud ümberarvestuse.

5.2. Kui maakohus leidis, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis oleks maakohus saanud nõude rahuldada osaliselt tasumata põhiosa jäägi ulatuses.

5.3. Hageja on tõendanud krediidiandja poolt nõude loovutamise hagejale. Kostja ei ole nõude

loovutamisele vastu vaielnud. Maakohus ei saanud kostja asemel esitada vastuväidet nõude

loovutamisele. Maakohus ei ole pooli kohelnud võrdselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-24-114844

7. Hageja nõuete suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).

9. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

Maakohus on 17.05.2024 määruses põhjalikult selgitanud, millistele nõuete hagiavaldus peab

vastama ning tarbijakrediidilepingule kohalduva õiguse sisu (dtl 14–22). Sealhulgas on

maakohus hagejale selgitanud vajadust tuua esile, et poolte vahel oli kehtiv krediidileping ja

laen on välja makstud (dtl 16). Samuti on maakohus selgitanud, et hagejal tuleb krediidiandja

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral teha nõude ümberarvestus ning

juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Selleks tuli hagejal

esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (dtl 21).

Samuti on maakohus hagejale selgitanud, et kui hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid

omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada. Kui hageja kostja passiivsuse korral oma

faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa kohus hagi rahuldada (dtl 22).

Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada hagejale korduvalt, millistele nõuetele

hagi vastama peab. Hagi ettevalmistamine on hageja ülesanne. Hageja on olnud menetluses

esindatud õigusalaste teadmistega lepingulise esindaja kaudu. Kohtu ülesanne ei ole püüda

leida hagiavaldusest väiteid, mida tõendid ei kinnita. Praegusel juhul tõi hageja hagiavalduses

esile, et nõude aluseks oleva lepingu on sõlminud Coop Finants AS, mida väite kinnitamiseks

esitatud tõend (leping) ei kinnitanud. Riskid, mis seonduvad sellega, et poole lepinguline

esindaja ei tee menetluses kõike vajalikku, jäävad poole enda kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud.

2-24-114844

Ka ümberarvestuse aluseks olnud andmed oleks tulnud esile tuua hagejal – nii nagu maakohus

17.05.2024 määruses selgitas. Kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid.

Hageja nõuet lahendades peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka siis, kui

kostja ei esita nende kohta vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks kontrollima, et hagi

rahuldamise eeldused on täidetud. Seega ei saa maakohtule ette heita sedagi, et maakohus

kontrollis, kas krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.

10. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)