1-11-13723/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 13. detsember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-13723 (kohtueelses menetluses nr 11260105460) riik B.D versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav B.D (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötab ei ; oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.D (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 608 (kuussada kaheksa) €;

KarS § 2 (kaks) päeva mõistetud 68 alusel arvata eelvangistuse aeg

karistuse aja

hulka ja lugeda B.D karistuseks rahaline karistus 34 (kolmkümmend neli) päevamäära, s.o 516 (viissada kuusteist) € ja 80 senti; KarS § l määrata 66 lg 1 aluse

B.D-le mõistetud rahaline karistus 516 (viissada kuusteist) € ja 80 senti

tasumisele ositi kuus; 1 (ühe) aasta jooksul, mitte vähem kui 40 (nelikümmend) € tasumisega hiljemalt iga kuu 30- 12 jaanuarikuust; KarS ndaks kuupäevaks, alates 20

§ võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks 50 lg 1 p1 alusel B.D-lt 1 ( ) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista 208 (kakssada kaheksa) € 52 senti riigi õigusabi B.D-lt sundraha

ja tasu ja 54 senti riigi kasuks; m 57 (viiskümmend seitse) € äärata kriminaalmenetluse kulud ja 06 senti 1) 266 (kakssada kuuskümmend kuus) € tasumisele ositi järgmiselt: alates 2012. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa ja a 22 (kakskümmend kaks) €

2

17 senti eliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumine, kuni menetluskulude täi tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev - ;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § estatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -s 127 keht

isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises

karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: angas või kontole nr 221023778606

viite 1-11- number 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 13723

“);

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-13723

_“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult s misest. eitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki B.D toime pannud kuriteona juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema juhtis 12.12.2011

kell 20.18 Viljandi-Rõngu mnt 7. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Felicia Combi registreerimismärgiga 161 XXX joobeseisundis.

3

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamises 424 rahalise karistuse 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o 608 (kuussada kaheksa) eurot (päevamäära aluseks võetud B.D 2010. a keskmise päevasissetuleku, s.o 238 krooni ehk 15,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.-13.12.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 34 (kolmkümmend neli) päevamäära, s.o 516 (viissada kuusteist) eurot

80 (kaheksakümmend) senti. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 (üks) aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 40 (nelikümmend) eurot

kuni rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud

on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult

taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul

alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid

lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § M

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja

nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS

§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; - kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokol M 218 lg- lis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S § 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine või - malik kuriteos,

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

4

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

417.03 . KrM € S § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M 179 lg-

võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 208 (kakssada kaheksa) € 52 sen € ti . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud B.D

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 38.36 . B.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 € .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

5

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista B.D-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

208 (kakssada kaheksa) € 52 senti ja riigi õigusabi 57 (viiskümmend seitse) € ja 54 senti (38.36 19.18 € + ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.D on kahtlustatavana kinni peetud 12.-13. detsember 2011, seega on B.D viibinud eelvangistuses 2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

vangistus

karistusaja hulka, kusjuures vangistus ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik