2-22-13656/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-13656

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

J.K, P.S ja R.F hagi Q.H vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

J.K, P.S ja R.F apellatsioonkaebus

Q.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

Hagejate apellatsioonkaebuse hind hageja I osas

1580,76 eurot, hageja II osas 1580,76 eurot ja hageja

III osas 1190,61 eurot

Kostja apellatsioonkaebuse hind 0 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I J.K (isikukood XXX )

Hageja II P.S (isikukood XXX)

Hageja III R.F (isikukood XXX)

Hagejate II ja III seaduslik esindaja I.Y

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat

Olavi-Jüri Luik ja advokaat Getter Ulla

Kostja Q.H (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Männik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 5. mai 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2024 otsus osaliselt osas, milles P.S ja

R.F hagid jäi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus vastavalt otsuse

tervikresolutsioonis sõnastatule.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2024 otsuse resolutsioon

muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Jätta J.K hagi rahuldamata.

3.2 Rahuldada P.S ja R.F hagid osaliselt.

3.3 Välja mõista Q.Hlt P.S kasuks alates 1. juunist 2024 kuni P.S täisealiseks

saamiseni igakuine elatis 250 eurot 22 senti ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja

seejärel jagatud kolmega)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3.4 Välja mõista Q.Hlt R.F kasuks alates 1. juunist 2024 kuni R.F täisealiseks

saamiseni igakuine elatis 204 eurot 19 senti ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja

seejärel jagatud kolmega) x 85 % (perekonnaseaduse § 101 lg 7 järgi)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.5 Q.Hl tuleb P.S ja R.F elatis tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks I.Y

pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3.6 Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata.

5. J.K apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. P.S ja R.F apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Q.H apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.K (hageja I), P.S (hageja II) ja R.F (hageja III) esitasid 14.09.2022 hagi Q.H (kostja,

isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse 27.09.2024 terviktekstis paluvad

hagejad kostjalt välja mõista:

-

hageja I kasuks 705,01 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni

13.09.2022 eest;

-

hageja II kasuks 705,01 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni

13.09.2022 eest;

-

hageja III kasuks 531 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 14.05.2022 kuni

13.09.2022 eest;

-

hageja I kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni hageja

I täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:



14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 eurot kuus;



01.02.2023 – 31.03.2023 161,47 eurot kuus;



01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 eurot kuus;



01.01.2024 – 28.01.2024 222,83 eurot kuus;

-

hageja II kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni

hageja II täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:



14.09.2022 – 31.01.2023 175,64 eurot kuus;



01.02.2023 – 31.03.2023 161,47 eurot kuus;



01.04.2023 – 31.12.2023 206,16 eurot kuus;



alates 01.01.2024 222,83 eurot kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;

-

hageja III kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 14.09.2022 kuni

hageja III täisealiseks saamiseni, mis on perioodil:



14.09.2022 – 31.01.2023 132,29 eurot kuus;



01.02.2023 – 31.03.2023 128,75 eurot kuus;



01.04.2023 – 31.12.2023 166,74 eurot kuus;



alates 01.01.2024 180,91 eurot kuus ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teine lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja 2021.a septembris Tallinnas XXX asuvast kodust.

Perioodil 2022.a mai – september käis kostja igapäevaselt nimetatud elamus. Alates

2023.a aprillist elab kostja uuesti samas elamus ning seal elavad ka hagejad ja nende ema.

Vanemate abielu on Harju Maakohtu 18.11.2022 otsusega lahutatud. Alates 2021.a

septembrist ei ole kostja lastele nõuetekohaselt ülalpidamist andnud. Kostja katab

üksikuid hagejatega seotud kulusid ja kulusid, mis ei ole esmavajalikud. Laste ema on

nõudnud kostjalt elatise tasumist 01.05.2022 e-kirjas.

3. Hageja I igakuise vajaduse suurus oli kuni 31.03.2023 keskmiselt 850 eurot ja on alates

01.04.2023 keskmiselt 725 eurot. Hageja II igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 902

eurot ja hageja III igakuise vajaduse suurus keskmiselt 776 eurot. Hagejate vajadused

koosnevad

järgnevast:

kommunaalkulud,

transpordikulud,

mobiiltelefon,

majapidamiskulud, toit, tervishoid, teenused, hügieen, riided ja jalatsid, koolikulud,

meelelahutus, spordiga seonduvad kulud ja muud kulud.

4. Hagejad on elatisesumma arvutamisel lähtunud PKS § 101 sätestatust ning arvestanud, et

hagejate ema saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kuna hagejad nõuavad elatist

PKS § 101 arvutatud ulatuses, ei pea nad igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama.

Tagasiulatuvat elatist nõuavad hagejad alates 14. maist 2022. Hagejad palusid 25.11.2024

menetlusdokumendis kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses

alates 26.11.2024 kuni kohustuste kohase täitmiseni.

Vastus hagile

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate igakuise vajaduse suurus on tõendamata ning osade

kulude puhul ei ole arvutuskäik arusaadav. Hagejate kulud ei saa olla hagiavalduses

näidatud suuruses, kuna hagejate vanemate sissetulekud ei võimalda sellises suuruses

kulusid kanda. Hagejad elavad kostjaga samas eluruumis. Kostja on hagejatele

ülalpidamist andnud. Sealhulgas on kostja kandnud eluasemekulusid, toidukulusid,

koolikulusid, sidekulusid, transpordikulusid, riiete ja jalanõudega seotud kulusid,

tervisekulusid, treeningukulusid, vaba ajaga seotud kulusid. Kostjal on tuvastatud puuduv

töövõime perioodil 24.11.2020-23.11.2025.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 16.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

7. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate vanemad;



kostja lahkus 2021. a septembris hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisest kodust;



kostja viibis igapäevaselt perioodil mai-september 2022 nimetatud eluasemes;



alates 2023. a aprill elavad pooled alaliselt ühises eluasemes.

8. Elatise nõude esitamise eeldus on sätestatud PKS § 100 lg 2, s.o alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et PKS §

100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahuselav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p

13.1). Elatisenõude rahuldamise eelduseks on praegusel juhul vaja tuvastada, kas lapse

vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute

korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-

vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest

(RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.2).

9. Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et mõlemad vanemad osalevad hagejate

ülalpidamises ja võtavad osa nende kasvatamisest. Hagejad on väitnud, et kostja antav

panus laste ülalpidamisse pole piisav, ja seda vaatamata ühise eluaseme jagamisele,

mistõttu tuleb hagejate emal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi.

10. Kostja on esitanud tõendeid, kust nähtub, et kostja on: tasunud hageja I riiete,

koolikohustusega ja reisimisega seotud kulusid, samuti tervishoiuga ja taskurahaga seotud

kulusid (dtl 55; 328-329; 667-668; 761-762; 766-767; 787); tasunud pere eluasemega

seotud kulusid (dtl 56-57; 325-326; 333; 337; 339; 341; 832; 834-845; 851-853; 1101);

tasunud hageja III kulusid (dtl 331; 769 koolikulud; 1044); tasunud hageja II kulusid (dtl

335, 414); ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud

tarvikuid (dtl 406, 408, 410-412; 416, 418-420; 792); teinud kulutusi sidele ja telekomile

ja tehnikale (dtl 758; 770); teinud kulutusi transpordile (dtl 773-778). Hagejate seaduslik

esindaja on kandnud kulusid: hagejate II ja III võistlusspordile (dtl 310-312; 459-461);

pere eluasemega seotud kulusid (dtl 313-314; 315-316; 471-474; 859-863; 866-868);

sidele ja telekomile (dtl 475-476; 864-865); pesumasinale (dtl 480); pere sõidukiga seotud

kulusid (dtl 315); hagejale I (dtl 462-465; 899; 902-905); hagejale II (dtl 469-470; 906-

911); hagejale III (dtl 912-917); ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja

veetmisega seotud tarvikuid (dtl 477-478). Mõlemad vanemad on teinud ostusid

toidupoodides ja kandnud lastega seotud toidu- ja majapidamiskulusid.

11. Kohus leidis, et hagejate igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude

jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt ning ei ole

võimalik üheselt tuvastada, et hagejate vahetu ülalpidamise põhiraskus on üksnes hagejate

seaduslikul esindajal. Olukorras, kus vanemad jagavad lastega ühist eluaset, on

tavapäraselt ka vanemate vahelised rahalised suhted tihedalt läbipõimunud (eriti osas, mis

puudutab laste ülalpidamist), mistõttu ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, et kostja

oleks hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud. PKS-st tuleneva elatise regulatsiooni

mõtteks ei ole ühise leibkonnana elava pere ülalpidamisküsimuste reguleerimine. Seega ei

ole võimalik hagejate hagi rahuldada.

12. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hagejate apellatsioonkaebus

13. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega elatis välja mõista.

14. Hagejad ei nõustu maakohtu otsuse järeldusega, et kostja viibimine hagejate elukohas on

automaatselt võrdsustatud sellega, et kostja annab hagejatele vajalikus määras

ülalpidamist. Ühises elukohas viibimine ei tähenda automaatselt vajalikus ulatuses

ülalpidamise andmist. Kohus ei ole hinnanud tõendeid, analüüsimaks kostjalt hagejatele

ülalpidamise andmise ulatust. Hagejad on esitanud hulgaliselt tõendeid, mis näitavad

vanemate selgelt eraldiseisvaid rahalisi suhteid ja hagejate seaduslikule esindajale

langevat oluliselt suuremat koormust hagejate ülalpidamisel.

Kostja apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Kostja

palus jätta menetluskulud hagejate ema kanda.

16. Käesoleval juhul tuleb kohaldada TsMS § 164 lg 12 regulatsiooni, mis sätestab, et

alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult

või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei

kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Hagejate

seaduslik esindaja on käitunud pahatahtlikult ning esitanud teadvalt vale hagi. Ta on

esitanud nõude olukorras, kus laste vajadused on olnud rahuldatud, ja suuruses, mis ületab

vanemate majanduslikke võimalusi. Samuti ei ole ta olnud nõus mõistlikke

kompromissidega.

Vastused apellatsioonkaebustele

17. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Hagejad palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja välja mõista elatise

hagiavalduse 27.09.2024 terviktekstis märgitud suuruses. Hagejad ei palunud

apellatsioonkaebuses viivise väljamõistmist (milline nõue oli hagejatel märgitud

25.11.2024 menetlusdokumendis). Sellest saab järeldada, et viivisenõude rahuldamata

jätmist hagejad ei vaidlusta, mistõttu selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei

kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus

jättis hagejate II ja III hagid rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagejate II ja III hagid rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Hageja I

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hagejate II ja III apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 21).

20. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates 14.05.2022 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101

sätestatud määras. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

PKS § 101 lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt

PKS § 101 lg-le 7, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 sätestatud tingimustel võib kohus

elatise suurust suurendada või vähendada võrreldes PKS § 101 sätestatuga.

21. Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist perioodi 14.05.2022 - 13.09.2022 eest. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-s

12 selgitanud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on esitanud tõendi, et Eesti Töötukassa

31.10.2020 otsuse kohaselt on tal puuduv töövõime perioodil 24.11.2020 - 23.11.2025 (dtl

44-45). Vaidlus puudub, et kostja töötas ajavahemikul 22.08.2022 - 27.10.2022 ja pärast

seda on kostja uuesti tööle asunud 2022.a detsembris. Tsiviilasjast nähtub, et kostja on

perioodil 14.05.2022 - 13.09.2022 osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on

hagejale I teinud ülekandeid riiete ostmiseks ja reisikulude katteks (dtl 55). Samuti on

hagejad möönnud, et kostja on teinud kulutusi hagejate toidule, meelelahutusele, hobidele.

Arvestades asjaolu, et kostja oli töövõimetu ja asus tööle alles vaidlusaluse perioodi (s.t

hagi esitamisele eelnev nõudeperiood) lõpus (22.08.2022), samuti, et kostja on vähemalt

mingis osas hagejate ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud, peab ringkonnakohus

põhjendatuks PKS § 102 lg 2 alusel jätta tagasiulatuva elatises osas hagejate nõue

rahuldamata.

22. Hagejate ema selgitas ringkonnakohtu 05.05.2025 istungil, et alates hagi esitamisest (s.o

alates 14.09.2022) kuni 2024.a maini on tema kandnud laste kogukuludest ca 70 % ja

kostja ca 30 %.

Hagi tervikteksti kohaselt olid hageja I vajadused kuni 31.03.2023 keskmiselt 850 eurot

kuus ja on alates 01.04.2023 keskmiselt 725 eurot kuus, hageja II vajadused on

keskmiselt 902 eurot kuus ja hageja III vajadused on keskmiselt 776 eurot kuus. Seega

olid hagiavalduse kohaselt hagejate kulud kokku kuni 31.03.2023 keskmiselt 2528 eurot

kuus ja on alates 01.04.2023 keskmiselt 2403 eurot kuus.

Hagejate emale makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus kokku oli 2022.a 520 eurot

kuus, 2023.a 910 eurot kuus ja on alates 01.01.2024 710 eurot kuus. Pärast toetuste

mahaarvamist jääb hagiavalduse kohaselt seega vanemate poolt kandmist vajavateks

hagejate kuludeks kokku perioodil 14.09.2022 - 31.12.2022.a 2008 eurot kuus, 01.01.2023

-31.03.2023 1618 eurot kuus, 01.04.2023 - 31.12.2023 1493 eurot kuus ja alates

01.01.2024 1693 eurot kuus.

Arvestades, et hagejate ema hinnangul on kostja alates hagi esitamisest kuni 2024.a maini

kandnud laste kuludest ca 30 %, siis võib hagejate ema väitest järeldada, et kostja on

kandnud hagejate kulusid perioodil 14.09.2022 - 31.12.2022.a kokku ca 602,40 eurot

kuus, perioodil 01.01.2023 - 31.03.2023 kokku ca 485,40 eurot kuus, perioodil 01.04.2023

-31.12.2023 kokku ca 447,90 eurot kuus, perioodil 01.01.2024 - 28.01.2024.a kokku ca

507,90 eurot kuus ja perioodil 29.01.2024 - 2024.a mai hageja II ja III kulusid kokku ca

361,40 eurot kuus (hageja I sai 28.01.2024 täisealiseks ja täisealise hageja I elatisenõuet ei

menetleta käesolevas asjas).

Hagejad nõuavad perioodi 14.09.2022 - 31.01.2023 eest elatist kokku 483,57 eurot kuus,

perioodi 01.02.2023 - 31.03.2023 eest kokku 451,69 eurot kuus, perioodi 01.04.2023 -

31.12.2023 eest kokku 579,06 eurot kuus, perioodi 01.01.2024 - 28.01.2024 eest kokku

626,57 eurot kuus. Kostjad II ja III nõuavad perioodi 29.01.2024 - 31.03.2024 eest elatist

kokku 403,74 eurot kuus ja perioodil 01.04.2024 - 2024.a mai kokku 454,41 eurot kuus.

Ülaltoodust järeldub, et kostja on kandnud hagejate kulusid ajavahemikul 14.09.2022 -

28.01.2024 ja hagejate II ja III kulusid ajavahemikul 29.01.2024-2024.a mai määral, mis

ei erine suures ulatuses hagejate nõudest. Mõnel perioodil on kostja kandnud kulusid

nõutust mõnevõrra suuremas ulatuses, mõnel perioodil mõnevõrra väiksemas ulatuses.

Arvestades ka asjaolu, et hagejate ema arvamus vanemate vahel kulutuste kandmise

jaotuse kohta on hinnanguline, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja on hagejate

ülalpidamiskohustuse ajavahemikul 14.09.2022 - 28.01.2024 ning hagejate II ja III

ülalpidamiskohustuse ajavahemikul 29.01.2024 - 2024.a mai täitnud.

23. Hagejate II ja III seaduslik esindaja on ringkonnakohtu 05.05.2025 istungil avaldanud, et

pärast 2024.a maid on kostja antava ülalpidamise ulatus oluliselt vähenenud ja ta on

kandnud ainult hagejate II ja III üksikuid kulusid. Kostja on seisukohal, et kuna ta elab

hagejatega II ja III ühes elamus, siis ta annab ülalpidamist vahetult. PKS § 100 lg 2

sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg-s 2

esimeses lauses on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese

on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (p 13.1). Lapse vahelduva elukoha

olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku

pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema

eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude

jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on

niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (p 13.2).

Ringkonnakohus leiab, et ka olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad

ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel

enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest laste ülalpidamisel oluliselt suurem

koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu elatise saamise nõue.

24. Arvestades asjaolu, et hagejad II ja III ei nõua elatist üle PKS § 101 sätestatud määra,

puudub vajadus hagejate igakuiste kulude hindamiseks.

25. Kolleegiumi hinnangul ei ole laste vajaduste rahuldamine pärast 2024.a maikuud

jagunenud vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja

perioodil 2024.a juuni – november teinud hagejatele II ja III igakuiseid ülekandeid

taskurahaks (30 eurot kummalegi), lisaks kogu sellel perioodil mõne üksiku ülekande

muude kulude kandmiseks (dtl 1103-1104, 1110-1111) (kokku 140 eurot) ning ostnud

hagejale III spordikella (dtl 1044). Samuti on kostja tasunud igakuiselt pool Telia

kodupaketi arvest ja üks kord pool arvest korstnapühkija teenuse eest. Lisaks nähtub, et

kostja on teinud makseid vee ja prügiveo eest, kuid seda 1/5 ulatuses, st üksnes enda eest

(dtl 1114-1115), välja arvatud 2024.a novembris, mil kostja on tasunud kogu veearve

(1101). Samuti ilmneb asja materjalist, et kostja on teinud perioodil 2024.a juuni –

november kulutusi toidule. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud

kulutusi toidule kahel kuul ca 100 euro ulatuses kuus, kahel kuul ca 200 euro ulatuses

kuus ja kahel kuul üle 200 euro kuus (dtl 1086-1097). Arvestades toidukulude suurust,

võib järeldada, et kostja on kandnud kulutusi valdavalt enda toidule. Kostja on viidanud

ka asjaolule, et ta tasub võrdselt hagejate emaga XXX asuva kinnistu mõttelise osa

laenumakseid. Samas nähtub 08.05.2023 kinkelepingust, et kostja kinkis temale kuulunud

¼ mõttelist osa kinnistust Qle (dtl 299-309). Seega puudutab laenumaksete tasumine tema

ja Q vahelist suhet.

26. Ülaltoodust järeldub, et alates 2024.a juunist on hagejate II ja III ülalpidamiskulud

(kommunaalkulud, transpordikulud, majapidamiskulud, toit, tervishoid, hügieen, riided ja

jalatsid, koolikulud, meelelahutus, spordiga seonduvad kulud jne) olnud ülekaalukas osas

hagejate ema kanda. Kostja on maksnud taskuraha ja kandnud üksikuid kulusid. Hagejad

II ja III nõuavad elatist PKS § 101 sätestatud määras. Kolleegium leiab, et PKS §-i 101

kui elatise väljamõistmise lihtsustatud korda on võimalik rakendada ka olukorras, kus

vanemad elavad küll samas eluasemes, kuid mitte ühtse leibkonnana, ning üks vanematest

ei täida olulises ulatuses ülalpidamiskohustust. Kuna vanemad ja lapsed elavad samas

eluasemes, siis sellise olukorra puhul ei saa PKS § 101 lg-t 6 (kohustatud vanema juures

viibitud ööpäevade arv) kohaldada. Samas ei ole alust ka muul viisil elatise suurust

vähendada. PKS § 101 ei võimalda elatist vähendada, kui kulutusi tehakse vähesel määral

(nii kuulub elatis PKS § 101 lg 6 järgi vähendamisele olukorras, kus laps on kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse päeva kuus; kui laps on

kohustatud vanema juures keskmiselt alla seitsme päeva kuus, siis elatis PKS § 101 järgi

vähendamisele ei kuulu). Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt alates 01.06.2024 hagejate

II ja III ülalpidamiseks tehtud kulutuste ulatus on selline, mis ei anna alust elatise

vähendamiseks.

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja II kasuks alates 1. juunist 2024 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni välja mõista igakuine elatis 250 eurot 22 senti ((272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega

ja seejärel jagatud kolmega)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostjalt tuleb hageja III kasuks alates 1. juunist 2024 kuni hageja III täisealiseks

saamiseni välja mõista igakuine elatis 204 eurot 19 senti ((272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50%

lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50 % lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja seejärel

jagatud kolmega) x 85 % (perekonnaseaduse § 101 lg 7 järgi)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Vastavalt hagejate II ja III taotlusele tuleb kostjal elatis tasuda iga kuu esimeseks

kuupäevaks hagejate ema pangakontole.

28. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sissetulek orienteeruvalt 1800 eurot kuus ning seega

on kostja võimeline elatist selles ulatuses tasuma.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg12 järgi võib

alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud jätta täielikult või

osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei

kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejate II ja III hagi osaliselt rahuldatakse, siis ei saa

nende hagide puhul kerkida küsimust menetluskulude hagejate ema kanda jätmisest. Kuigi

hageja I hagi jääb rahuldamata, siis puudub ka tema hagi puhul alus menetluskulude

hagejate ema kanda jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa väita, et hagejate ema oleks

hagi esitamisel või menetlemisel käitunud pahatahtlikult, mistõttu TsMS § 164 lg 12

kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

30. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb samuti TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)