2-24-10984/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10984

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. T. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8730,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M. T. (isikukood XXX)

kohtuistung 15.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust

nr xxxx tulenev põhivõlg 1867,37 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 02.11.2021-18.07.2024

eest 511,46 eurot, perioodi 19.07.2024-10.06.2025 eest 195,59 eurot ja viivis põhivõlalt

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev

hageja põhivõla nõue 832,63 euro ulatuses, intressinõue 100,10 eurot, 18.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 976,17 eurot ja võla sissenõudmiskulude 50 eurot

hüvitamise nõue.

4. Jätta rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja

vahel 28.01.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhinõue 2204,83 eurot, intress 76,76

eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1150,87 eurot ja

sissenõudmiskulud 50 eurot.

5. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja

kanda.

Jätta kostja menetluskulud 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 208,18 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 18.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 28.01.2018 sõlmitud lepingust nr

xxxx tulenev põhinõue 2204,83 eurot, intress 76,76 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1150,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust nr

xxxx tulenev põhinõue 2700 eurot, intress 100,10 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1487,63 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks viivis lepingu nr xxxx alusel alates 18.07.2024 kuni

põhinõude (2204,83 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (18,000%

aastas) ning lepingu nr xxxx alusel alates 18.07.2024 kuni põhinõude (2700 eurot) täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (19,000% aastas).

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused. Hagi aluseks on

kaks lepingut.

2.1. S AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 28.01.2018 lepingu nr xxxx ja 31.05.2028 lepingu nr

xxxx lisa. 31.05.2018 klient allkirjastas lepingu lisa millega muutus tagasimakse kuupäev, muud

tingimused jäid samaks, laenusumma väljamaksmist ei toimunud. Leping, sh. lisatud Euroopa

standardinfo teabeleht, on kostja digitaalselt allkirjastatud. Lepingu nr xxxx alusel on kostja

saanud laenu 5000 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,000% aastas ja

2,50 eurot päevas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 20,680%.

Vastavalt laenulepingu punktile 3.1. kohustub krediidiandja laenusumma väljamakse tegema

hiljemalt 3 (kolme) pangapäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Krediidiandja kannab

laenusumma üle lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava

korralduseta. Laenukasutuse väljavõttest nähtub (hagiavalduse Lisa 9), et 28.01.2018 on

summas 5000 eurot teostatud lepingu xxxx väljamaks. Raha kanti lepingus märgitud kliendi

arvelduskontole xxxx.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

15.06.2018 - 10.02.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi enne lepingu ülesütlemist so

24.08.2021 põhiosa katteks kokku summas 2795,17 eurot. Lepingust tulenev põhivõla nõue on

2204,83 eurot (5000,00-2795,17).

Lepingu ülesütlemisel so 20.08.2021 oli kostjal tasumata juuli 2021 ja augusti 2021 intressi

maksed ) kokku 76,76 eurot (32,76+34,10+9,90).

Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 2204,83 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates so 25.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o 18,000% kooskõlas Euroopa standardinfo teabelehe p 3.

2.2. S AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.09.2018 lepingu nr xxxx. Leping oli tähtajatu.

Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr oli 21,030% ning selle arvutamisel võeti arvesse, et

krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise

tähtaeg on 1 aasta, intressimäär 19% aastas ja kuutasu on 1,30 eurot.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,000% aastas ja 1,43 eurot päevas.

Intressi arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest

aastast. Lepingu ülesütlemisel so 24.08.2021 oli kostjal tasumata augusti 2021 intressi maksed

kokku 100,10 eurot (87,23+12,87).

Lepingu nr xxxx alusel võimaldati kostjale krediiti 2700 eurot, mis on tagastamata. Kostja on

perioodil 21.09.2018 kuni 31.10.2020 kasutanud krediiti kokku summas 7598,98 eurot

(18.07.2024 hagiavalduse Lisa 10.1-Lepingul nr xxxx sooritatud operatsioonid).

Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 2700 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates so 25.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o 19,000% kooskõlas Euroopa standardinfo teabelehe punktiga 3.

2.3. S AS-i üldtingimuste punktis 5.1.4. on märgitud: Personaalsed teated, mis Pank on

Kliendile saatnud, loetakse Kliendi poolt kätte saaduks, kui teate väljasaatmisest Kliendi

kontaktandmetele on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle

sidevahendi teel. Elektroonilise kanali kaudu edastatud personaalne teade, loetakse kätte

saaduks selle avaldamise päeval. E-posti teel või sms-i vahendusel edastatud teade loetakse

kätte saaduks selle edastamise päeval.

Lepingu nr xxxx tingimuste punktis 12.4 on märgitud: Pangal on õigus Leping mõjuval põhjusel

kohe üles öelda (vt Panga Üldtingimuste punkti 9). Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi

kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu või tähtaegsel lõppemisel muutub tehnilisel põhjusel

eelpool viidatud lepingu(te) number.

Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja

20.08.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.08.2021), milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuste tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingutest

tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles, esialgne võlausaldaja 24.08.2021

lepingud üles.

Lepingu ülesütlemise teatis edastati kliendile 02.08.2021 tähitud kirjaga aadressile xxxx

(ümbrik edastatud loovutamise dokumentidega) ning e-postiga aadressile XXX. Eeltoodud

kontaktandmed on klient edastanud S AS-le oma kontaktiks (fikseeritud ka kliendi poolt

allkirjastatud lepingus).

Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti

teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks

tavapäraselt saaja postkasti jõudma. (Riigikohus 14.06.2017 asjas nr 3-2-1-53-17, p 13).

2.4. Esialgne võlausaldaja loovutas 16.11.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega

nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

2.5. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla

sissenõudmiskulude hüvitamist kummagi lepingu osas 50 eurot, st kokku 100 eurot ja selgitab

võla sissenõudmiskulude kujunemist.

Lepingu nr xxxx alusel: 17.11.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 25.11.2021 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 10.12.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni ja emaili teel, võlgnikule edastatud emailide, sms-ide kulud, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Lepingu nr xxxx alusel: 17.11.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 25.11.2021 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 10.12.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot (sama loetelu, mis Lepingu nr xxxx osas).

Võlgniku makseviivitusega tingitud muude kulude osas esitas hageja tõendina tööprogrammi

väljavõtte (18.07.2024 hagiavalduse Lisa 13), millest nähtub millal ja kuidas on nõude andmeid

töödeldud ja kontrollitud, kontaktandmete otsinguid teostatud, püütud saada kontakti kirjade ja

e-kirja teel ning võlanõue avaldatud (vt 18.07.2024 hagiavalduse Lisa 8). Hageja on võla

sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t. saatnud võlgnikule sõnumeid, e-kirju, kirju

posti teel, helistanud, registripäringud jms.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 15.08.2024 ning saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile.

Kostjal oli tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja ilmumata jätmisest ei teatanud ega taotlenud ka istungi

edasilükkamist. Kuivõrd kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kostja ka edasi lükkamise korral

istungile ilmuks, vaatas kohus hagi istungil läbi ilma kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu nr xxxx, millel on kostja

28.01.2018 antud digiallkiri ja krediidiandja digitempel (dtl 20). Digiallkirjastatud lepingu

konteineris on leping, väikelaenulepingu tüüptingimused, maksegraafik ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht. Samuti on hageja esitanud kostja poolt 31.05.2018 digiallkirjastatud

lepingu lisa (dtl 34).

Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav panga

iseteeninduskeskkonnas.

Laenusumma kostjale välja maksmise kohta on hageja esitanud tõendi „lepingul sooritatud

operatsioonid“, dtl 77. Lepingu kohaselt oli lepingutasu 75 eurot. Tõendi kohaselt on kostjale

välja makstud 3000 eurot ning lepingutasu 75 eurot on kostja tasunud 28.01.2018 (dtl 79).

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud. Kohus

kontrollis tagasimaksete graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,43%).

4.3. Hageja on kohtule esitanud ka teise nõude aluseks oleva lepingu, vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, millel on kostja 21.09.2018 antud digiallkiri ja

krediidiandja digitempel (dtl 41). Digiallkirjastatud lepingu konteineris on leping, eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav panga

iseteeninduskeskkonnas.

Laenusumma kostjale välja maksmise kohta on hageja esitanud tõendi „lepingul sooritatud

operatsioonid“, dtl 81. Lepingu järgi oli krediidi limiit 2700 eurot. Hageja väitel kasutas kostja

perioodil 21.09.2018 kuni 31.10.2020 kokku krediiti 7598,98 eurot, kuid arvestades tehtud

tagasimakseid, on kostjal tasumata 2700 eurot.

Tõendist nähtub, et peale kostja poolt viimasel korral, 31.10.2020 krediidi kasutusse võtmist oli

kasutuses oleva krediidilimiidi jääk 2700 eurot.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud.

Krediidi kulukuse määra saab kohus selle lepingu puhul kontrollida üksnes tarbijakrediidi

teabelehes välja toodud eelduste alusel kasutades minuraha.ee kalkulaatorit, mis aga ei anna

täpset tulemust, sest korrektseks arvutamiseks on vaja teada tagasimaksete kuupäevi ja

summasid. Minuraha.ee kalkulaatori järgi ei ületanud lepingu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused.

Enne väikelaenu lepingu xxxx sõlmimist hindas S AS laenusaaja M. T. krediidivõimelisust

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu Xxxx väljavõtte laekumiste põhjal. Lepingu sõlmimisele

eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole töötasu L OÜ-st, 6 kuu keskmine laekumise

suurus oli 969,63 eurot. Väikelaenu väljastamisel võeti arvesse kliendi igakuiseid kohustused. S

AS-ile teadaolevalt oli kliendil kohustus C AS ees igakuise kuumaksega 45,42 eurot ja I AS ees

kuumaksega 26,19 eurot. Pangale teadaolevalt kliendil muud laenukohustused väljaspool S AS-

i puudusid, Creditinfos maksehäired lepingu sõlmimise ajal ei esinenud. Hinnates laenusaaja

maksevõimelisust eeltoodud info alusel sõlmiti laenusaaja ja S AS vahel 28.01.18 väikelaenu

leping xxxx limiidiga 5000 eurot, igakuise maksega 127,84eurot. Väikelaenu lepingu sõlmimisel

moodustasid kliendi kohustused tema sissetulekust 20,6 %. Laenusaaja poolt allkirjastati leping

digitaalselt sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. 31.05.18 allkirjastas klient lepingu lisa

millega muutus tagasimakse kuupäev, muud tingimused jäid samaks ning täiendav analüüs

polnud vajalik.

Enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx sõlmimist hindas S AS M. T.

krediidivõimelisust laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu Xxxx väljavõtte laekumiste põhjal.

Lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole töötasu L OÜ-st, 6 kuu

keskmine laekumise suurus oli 944,55 eurot. Toote väljastamisel võeti arvesse kliendi igakuiseid

kohustused S AS-is summas 160,81 eurot. S AS-ile teadaolevalt oli kliendil kohustus S AS ees

kuumakse 3,84 ja C AS ees igakuise kuumaksega 45,42eurot ja I AS ees kuumaksega

11,21eurot. Pangale teadaolevalt kliendil muud krediidikohustused väljaspool S AS-i puudusid,

Creditinfos maksehäireid lepingu sõlmimise ajal ei esinenud. Hinnates kliendi maksevõimelisust

eeltoodud info alusel sõlmiti laenusaaja ja S AS vahel 21.09.2018 vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise leping xxxx limiidiga 2700 eurot. Lepingu maksimaalne kuine

intressimakse maksimaalselt kasutatud limiidisummalt sai olla ca 43 eurot. Vaba

tagasimaksega krediitkaardi lepingu sõlmimisel moodustasid kliendi kohustused tema

sissetulekust 28%. Laenusaaja poolt allkirjastati leping digitaalselt sh. lisatud Euroopa

standardinfo teabeleht.

Krediidiandja on teostanud laenude väljastamisel analüüsi ning arvestanud, et krediidisaajal

jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks kulutusteks (sh majapidamis- ja

ülalpidamiskulud) lepingu xxxx sõlmimisel ca 770 eurot ja peale lepingu xxxx sõlmimist ca 680

eurot.

Lepingute sõlmimise ajal (s.o 2018) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on

võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 215,44 eurot,

sealhulgas minimaalne toidukorvi maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud

(kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile,

vaba aja veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja

eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei

ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite

ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides.

5.3. Hageja on esitanud tõenditena kostja konto väljavõtted, laenutaotlusi ega registripäringute

tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole ka esile toonud, kas ja mis andmeid

kostjalt endalt laenu taotlemisel küsiti ning mis andmed kostja esitas.

Kohus märgib, et hageja esitatud tõend – taust.ee väljavõte (dtl 76) on tehtud enne hagi

esitamist, mitte enne laenu andmist, seega ei saa see tõend tõendada, et krediidiandja enne laenu

andmist maksehäireid kontrollis.

5.4. Hageja esitatud kostja konto (lõpuga 0330) väljavõte perioodi 01.07.2017-27.01.2018 kohta

(dtl alates 148) kinnitab hageja väiteid kostja sissetuleku allika ja suuruse kohta ning hageja

väidetud kostja finantskohustusi (I AS-i ja C AS-i ees).

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi igakuiselt ülekandeid 50 eurot kuus teisele eraisikule

selgitusega „lapsele“. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel

välja selgitanud kostjal ülalpeetavate olemasolu ja sellest tulenevalt hinnanud igakuised kulusid.

Konto väljavõttelt nähtub ka, et kostja külastas 2017. a oktoobrist alates tihedalt alkoholipoode.

2017. a novembris 14 päeval kuus, detsembris 13 päeval kuus, kulutades kokku 134,40 eurot,

2018. a jaanuaris samuti 13 päeval kuus, kulutades 101,89 eurot. Seejärel sai kostja S AS-lt

jaanuaris väikelaenu 5000 eurot.

Enne krediitkaardilepingu sõlmimist kogutud kostja konto väljavõte (perioodi 01.03.2018-

20.09.2018 kohta) kinnitab, et kostja jätkas samasugust alkoholipoodide külastamist ka

edaspidi. Märtsis 2018 käis kostja alkoholipoodides 14 päeval, aprillis 12 päeval, mais 13

päeval, juunis 5 päeval, juulis 12 päeval, augustis 15 päeval. Seejuures külastas kostja

alkoholipoodi reeglina mitu korda päevas, erinevatel kellaaegadel, nt 20.07. ja 17.08.

mõnetunniste vahedega 3 korda, 24.08 neli korda, sellest päev hiljem kaks korda.

Vaadeldud alkoholipoed (xxxx ja xxxx) on spetsialiseerunud alkoholi müügile. Isegi kui neis

kauplustes minimaalsel määral müüakse muid tooteid (suitsu, nätsu), siis ei ole eluliselt usutav,

et kostja käis neist poodidest kolm või neli korda päevas suitsu või krõpsu ostmas. Pigem on

tõenäoline, et kostja ostis neil päevadel, kui ta alkoholipoes ei käinud, alkoholi ka tavalisest

toidupoest (nt Maxima, Roobuka kauplus), sest ka nende puhul on kostja käinud ühel õhtul tihti

kolm korda poes.

Konto väljavõttelt nähtub, et S AS andis kostjale 2018. a juulis veel väikelaenu 1000 eurot.

Seega olid kostjal enne S AS-iga krediitkaardilepingu sõlmimist 4 laenu 3 krediidiasutuse ees,

igakuised ülekanded selgitusega „lapsele“ olid nüüd 100 eurot kuus ning seejärel sai kostja

2018. a septembris S AS-lt veel krediitkaardi.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et krediidiandja ei ole arvesse võtnud kostja riskikäitumist

koosmõjus sellega, et kostja iga mõne aja tagant võttis tarbimislaenu juurde. Hageja ei ole ka

esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt endalt küsinud tema majandamiskulude kohta (sh nt

kas kostja elas endale kuuluvas korteris või üürikorteris ja tasus üüri) ega ülalpidamiskohustuse

olemasolu.

Koos riskikäitumisele viitavate teguritega (alkoholipoekülastuste regulaarsus ja tihedus), ei

saanud hagejal tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud

kohustusi täita. Lühiajaliselt suudavad sellised rohkelt tarbimislaene võtvad tarbijad uute

laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis

tarbijale enam jõukohased.

Kohus leiab seega, et krediidiandja rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Hageja on esitatud nõude ümberarvestused.

6.2. Kostja kohustus lepingus nr xxxx järgi laenu tagastama 1.02.2023. Hageja väitel on kostja

perioodil 1.03.2018 kuni 14.06.2021 kokku tagasimakseid teinud 5286,51 eurot (hageja viitab,

et see kajastub ka tõendis, lepingul nr xxxx sooritatud operatsioonid

(2968,46+2241,27+75,00+1,78). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga ning muid

tasusid tarbija ei võlgne. Seadusjärgne intressimäär lepingu nr xxxx sõlmimise ajal oli 0%.

Seega tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada saadud laenu katteks. Arvestades, et kostja on

tagasimakseid teinud rohkem, kui oli laenusumma, jäävad lepingust nr xxxx tulenevad hageja

nõuded rahuldamata.

6.3. Hageja on esile toonud, et kostja kasutas lepingu nr xxxx alusel perioodil 21.09.2018 kuni

31.10.2020 krediiti kokku 7598,98 eurot. Hageja toob välja, et kostja on perioodil 10.11.2018

kuni 15.09.2020 kokku tagasimakseid teinud 5731,61 eurot ning viitab tõendile Lepingul nr

xxxx sooritatud operatsioonid (4848,98+878,04+4,59). Kostjal on seega tagastamata 1867,37

eurot.

Krediitkaardileping oli, nagu hageja on ka ise esile toonud, tähtajatu. Tegemist oli vaba

tagasimaksega krediitkaardiga, mille puhul tuli igakuiselt tasuda üksnes intressi ja muid tasusid

(nt haldustasu), kasutusse võetud laen tuli tagastada ühekorraga lepingu lõppemisel (vastavalt

lepingu punktile 6.15).

Hageja on välja toonud, et kostja kasutas viimati krediiti 31.10.2020 ning tuginedes VÕS § 4061

lg 4 saab lepingu ümberarvestuse korral lõppenuks lugeda 1.11.2021. Kohus nõustub, et antud

tüüpi krediitkaardi puhul ei ole võimalik tagasimakseid uuesti määrata lepingu tingimustest

lähtuvalt, eriti olukorras, kus lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga,

mis oli 0% lepingu sõlmimise ajal. Seetõttu nõustub kohus, et taolise lepingu puhul saab

tagasimaksed uuesti määrata VÕS § 4061 lg 4 regulatsioonist lähtudes. Seda seetõttu, et samast

sättest tuleks lähtuda ka nt olukorras, kus leping tervikuna muutub krediidi kulukuse määra

ületamise tõttu tühiseks (vt VÕS § 4062 lg 3).

Hagis on hageja esile toonud, et leping on 24.08.2021 üles öeldud. Samas ei ole hageja

ümberarvestuse juures esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et ka

ümberarvestuse korral saaks lepingu sellest ajast alates üles öelduks lugeda. Selleks peaks

tagasimaksete uuesti määramise tegema alates lepingu sõlmimisest, tuues välja iga uue krediidi

kasutusse võtmise, seejärel lisama kõik tagasimaksed nende kuupäevadel ning hindama, mis

ajani oleks tagasimaksete alusel kohustused täidetud.

Seega lähtub kohus sellest, et ümberarvestuse tulemusel oleks tulnud krediitkaardilepingust

tulenev laenujääk tagastada 1.11.2021, ning tagastamata 1867,37 eurot on alates 02.11.2021

sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab seega lepingust nr xxxx tulenevad hageja nõuded

osaliselt ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1

ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 1867,37 eurot ja viivise põhivõlalt alates 02.11.2021

seadusjärgses määras (seadusjärgne viivisemäär oli ette nähtud ka lepingus, nii on kirjas

Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes, dtl 51) kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 02.11.2021-

18.07.2024 eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga, on arvestatud viivis 511,46 eurot.

Ajavahemiku 19.07.2024-10.06.2025 eest on arvestatud viivis 195,59 eurot.

6.4. Võla sissenõudmiskulusid nõuab hageja VÕS § 1132 ja Euroopa standardinfo teabelehe

punkti 3 alusel. Krediitkaardilepingule lisatud teabelehe punktis 3 aga ei ole midagi kirjas võla

sissenõudmiskulude kohta.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu aga VÕS §-s

1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija

vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist

kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid

ka tõendama.

Hageja esitatud tööprogrammi väljavõte ei tõenda seda, et kulud tekkisid just sellises ulatuses;

seda eriti arvestades, et üks ja sama hageja nõuab kostjalt samaaegselt mitut võlga. VÕS § 1132

loomisel võidi mõelda, et ühe kirja saatmise kulu võiks olla 5 eurot, aga seda postiga saadetud

kirja puhul (eeskätt postmargi kulu). Seda eeldust ei saa ka kuidagi automaatselt üle kanda e-

kirjadele. On ilmselge, et samaaegselt mitme võla nõudmisel ei saa kaasneda iga võlaga samal

ajal uuesti kontaktandmete hankimise kulud. Samuti ei ole usutav, et kirja saatmise kulu sõltub

sellest, kui suur on võlasumma. Seega jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

rahuldamata.

7. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavalt 15.05.2025.

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega, täiendav nimekiri

on kostjale kätte toimetatud 31.05.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja toob

välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2126,52 eurot

ilma käibemaksuta.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 700 eurot.

Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 700 eurot vajalikuks menetluskuluks.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse, et hageja on hagi aluseks olevatest lepingutest

tulenevad nõuded esitanud algselt ka maksekäsu kiirmenetluses, tsiviilasi 2-22-126366, kus

hageja nõudis samade lepingute alusel mõlemal juhul intressi 24% aastas, väikelaenulepingu

puhul ka viivist samas määras. Käesolevas hagis on hageja välja toonud, et väikelaenulepingus

oli tegelikult kokku lepitud intressimäär 18% ja krediitkaardilepingus 19% aastas. Hageja on

samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära suuremana

näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes

menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p

24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses

valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused

saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis

järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida.

Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt ning lisaks arvestades, et nõude aluseks olevate laenude andmisel rikuti

vastutustundliku laenamise kohustust ning hagi esitamise ajal 2024. a juulis oli hagejal juba

võimalik ka muutunud kohtupraktikaga arvestada ning esitada nõue ümberarvestatult (millisel

juhul oleks tegemist olnud ka lihtmenetlusega, kus näiteks kohtuistungi korraldamine ei ole

kohustuslik, mis säästaks hageja menetluskulusid) jätab kohus hageja õigusabikulud hageja

enda kanda. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte

kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

18.07.2024 esitatud hagi hind oli 8730,06 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 1867,37 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi

02.11.2021-18.07.2024 eest 511,46 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (1867,37 eurot) alates

19.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe

aasta eest arvestatuna on 217,53 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2596,36

euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (8730,06 eurot) 29,74%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja riigilõivu 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja kanda. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29,74% hageja tasutud riigilõivust (700 eurot), millele

vastab summa 208,18 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja

kanda. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik