2-24-12649/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12649

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi A.A vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja U.O

Kostja A.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

07.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja 12 372,13 eurot (s.o põhinõue 8194,19

eurot, intress 852,05 eurot, hüvitatav tehnoülevaatus 43,95 eurot, auto remondi ja

hoolduskukud 302 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot).

3. Mõista A.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt

(s.o 8540,14 eurot) alates 22.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas, kuid

mitte rohkem kui 2627,87 eurot.

4. Jätta menetluskulud A.A kanda.

5. Mõista A.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja menetluskulud 910 eurot.

6. Mõista A.A-lt Primero Finance OÜ kasuks välja välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (910 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2022 laenu ja tagatisomandamise lepingu nr

XXX (edaspidi Leping). Lepingu alusel sai kostja laenu 19 500 eurot ja kostja kohustus

tagastama laenu osamaksetena 610,99 eurot kuus (v.a esimene osamakse summas 627,72 eurot)

72 kuu jooksul (kuni 10.03.2028) intressimääraga 31,92 % aastas ehk 0,08745% päevas.

Krediidi kulukuse määr on 37,08 % aastas. Tagatisomandamise lepingu alusel omandas hageja

lepingust tulenevate nõuete tagamiseks mootorsõiduki BMW 535D XDRIVE, väljalaskeaasta

2012, registreerimisnumber: xxx. Sõiduki otsene valdus jäi kostjale. Lepingu nõuetekohase

täitmise korral kohustus hageja sõiduki omandi kostjale üle andma.

2. Hageja hindas kostja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning võttis laenu väljastamisel

arvesse kostja pangakonto väljavõttest lähtudes kostja igakuise keskmise sissetuleku 3148 eurot

– majapidamiskulud kokku 947 eurot (millest Telia 29 + üür 750 eurot + kommunaalkulud

Eestis

159 eurot) – kliendi enda nimetatud kohustused, mida konto väljavõttes ei nähtunud, kuid kuna

klient nimetas siis hageja arvestas kostja poolt nimetatud 100 eurot – tulevane igakuine

laenumakse hagejale 610,99 eurot, seega jäi kostjale kätte vabu vahendeid 1490,01 eurot

(3148947-100-610,99). Kostjal ülalpeetavaid ei olnud (hageja ekslikult kohtuistungil märkis, et

kostjal on üks ülalpeetav). Samuti hageja kontrollis kostja andmeid välistest andmebaasidest

(Creditinfo, Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded). Kostjal ei olnud varasemalt suuri

laenumakseid ega hasartmängule viitavaid tehinguid. Seega krediidiandja leidis, et kostja on

krediidivõimeline. 3. Hageja nõue kujuneb järgnevalt. Hageja teostas laenu väljamakse

09.03.2022 sõiduki müüjale Green Motors OÜ. Kostja tegi hagejale 5 maksegraafiku järgset

makset, järgnevalt pöördus kostja hageja poole sooviga saada maksepuhkust üheks kuuks.

Hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2022 lepingu lisa nr XXX-E1. Lepingu lisaga võimaldati kostjal

maksepuhkust üks kuu (2023 september) ning sellega pikenes laenu periood kuni 10.04.2028,

intressimäär jäi samaks 31,92%, krediidi kulukuse määr 36,42% ja krediidi kogukulu 44 313,50

eurot. Kostja kohustus maksma ühe kuulise maksepuhkuse ajal vaid intressimakse summas

305,49 eurot. Kostja tasus intressimakse, teostas veel kaks täielikku makset ja ühe osalise makse

ja rohkem makseid kostja ei teinud. 4. Lepingu üldtingimuste p. 4.1.13. sätestab, et laenusaaja

kohustub võimaldama laenuandjal igal ajal tagatise seisukorda kontrollida laenuandja poolt

määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest laenusaajale vähemalt 3

(kolm) tööpäeva ette. Laenuandja saatis 30.12.2022 kostjale e-kirja palvega sõiduki kontrolli

läbiviimiseks tuua see laenuandja esindusse. Sõiduki ettenäitamiseks oli kostjal aega 7 päeva

arvates kirja saatmise kuupäevast. Kuivõrd kostja laenuandja poolt määratud tähtaja jooksul

sõidukit ülevaatamiseks ei toonud ega võlgnevust likvideerinud, siis ütles laenuandja

12.01.2023 erakorraliselt lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku

19545,41 eurot, mis koosneb järgnevast: põhiosa jääk 18689,19 eurot; intress 852,05 eurot ja

võlateatis 5 eurot.

5. Lepingu üles ütlemise korral tuli kostjal sõiduk hageja valdusesse anda. Hagejal õnnestus

sõiduk enda valdusesse saada 10.02.2023. Pooled allkirjastasid sõiduki üleandmise-

vastuvõtmise akti, milles toodi välja sõiduki puudused. Sõiduki juhi- ja kõrvalistuja vahel olev

puutetundlik meedia (raadio) konsool ei töötanud, ei läinudki tööle: „meedia (display ei tööta

(NO SIGNAL!)“. Nimetatud asjaolu mõjutab sõiduki hinda ja hageja soovis teada, kas on

võimalik konsool korda teha väheste vahenditega. Seega sõidukile teostati elektroonika lühitest/

vigade analüüs maksumusega 69 eurot. Paraku selgus, et kasutatud meedia konsool koos

paigalduse ja programmeerimisega maksab umbes 800 eurot. M OÜ tegi sellekohase

hinnapakkumise

22.03.2023 ning hageja leidis, et nimetatud kulu oli liiga kõrge ja parandust ei teostatud. Enne

sõiduki müüki suunamist läbis sõiduk tehnoülevaatuse, mille eest esitati arve 43,95 eurot ja

teostati sõidukile välipesu ja salongipuhastus 50 eurot ja vahetati välja sõiduki taga parema

õhkpadi ja teostati diagnostika maksumusega 183 eurot. Eelnevad tegevused olid olulised

sõiduki müüki suunamisel.

6. Hageja suunas sõiduki müüki ja sõiduk õnnestus võõrandada 27.06.2023 hinnaga 10 500

eurot. Tulenevalt VÕS §-st 415 lg-st 2 arvestas laenuandja tagatise realiseerimisväärtuse arvelt

esimeses järjekorras kaetuks võla sissenõudmiseks tehtud kulud (mh meeldetuletuskirjade

edastamise ja inkassoteenuse kasutamise kulud), (ii) teises järjekorras tasumata laenu põhiosa

maksed. Eeltoodust tulenevalt kattis laenuandja saadu võlateatise katteks 5 eurot ja 10 495 eurot

põhivõlgnevuse katteks. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Lähtudes

eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 8194,19 eurot (18 689,19 – 10

495,00 eurot). 7. Lepingu tingimustest tulenevalt lepingujärgne intressimäär oli 31,92% aastas.

Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 06.12.2022 summas 194,59 eurot, mis läks

osaliselt 08. osamakse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas

852,05 eurot alates

10.12.2022 (maksegraafiku 08. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 12.01.2023.

8. Lepingu ja ka lepingu lisa punktis 5.3. on pooled kokku leppinud viivise määraks

lepingujärgse intressimäära, mis on lepingu eritingimuste punkti 3 järgi 31,92% päevas ehk

2,66% kuus ehk 0,087452% päevas. Hageja arvestab viivist põhinõudelt s.o 8194,19 eurolt,

tehnoülevaatuse arvelt 43,95 eurolt ja auto remont ja hoolduse arvetelt 302 eurolt ehk

kokku 8540,14 eurolt alates nõudekirjas märgitud seitsme päeva möödumisest, s.o alates

19.07.2023 kuni hagi esitamiseni (21.08.2024), so summas 2979,94 eurot. Lisaks nõuab

hageja täiendavat viivist 0,087452% päevas arvestatuna 8540,14 eurolt alates 22.08.2024

kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.

9. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 8194,19 eurot ja intressivõlgnevus

852,05 eurot, hüvitada tehnoülevaatuse kulud 43,95 eurot ning auto remondi ja

hoolduskulud 302 eurot. Samuti palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista pärast

lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot ning täiendav viivis

0,087452% päevas arvestatuna 8540,14 eurolt alates 22.08.2024 kuni võlgnevuse lõpliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda, milleks on riigilõiv summas 910 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

10. Hageja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

krediidiandja järginud, kuivõrd kontrolliti konto väljavõtet, mille kohaselt on kostjal

igakuine sissetulek 3148 eurot, majapidamiskulud 947 eurot ja kohustused 100 eurot.

Varasemalt olid kostjal veel üürilepingu kulud Soomes aga hageja sai üüriandjalt kinnituse,

et see üürileping on lõpetatud. Korteri ja kommunaalkulud on 159 eurot (xxx eest). Konto

väljavõttel olev kulu F OÜ-le on korteri kommunaalkulud. H K oli varasem üürileandja,

kellele oli tehtud ülekanne 04.02.2022 750,28 eurot. 14.04.2025 esitas hageja arvutuskäigu,

kui palju jäi kostjal vabu vahendeid ning arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale 1490,01

eurot pärast summade maha arvestust (3148 sissetulek panga konto väljavõtte kohaselt –

majapidamiskulud 947 – kostja kohustused enda sõnade kohaselt 100 – 610,99

laenumakse). Kostjal ülalpeetavad puudusid.

KOSTJA SEISUKOHT

11. Kostjale A.A on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

09.10.2024. Kohus määras kohtuistungi 07.04.2025 ning toimetas kostjale kohtukutse kätte

23.01.2025 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole ühelegi avaldatud

kohtudokumendile vastust esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

13. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 09.03.2022 sõlmitud laenu -

ja tagatisomandamise lepingust nr XXX (dtl 13-21 ja 51-63).

14. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda

seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

15. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja on sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu

puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2

ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

16. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Krediidi kulukuse määra kujunemist on hageja selgitanud hagi p-s 1.5. Lepingu kohaselt on

krediidi kulukuse määr 37,08% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (09.03.2022) oli Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr on seega 50,85%). Seega ei

ületa lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

18. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

19. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

20. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).

22. Hageja on hagis, kui ka kohtuistungil selgitanud, et sai kostja krediidiivõimelisuse

hindamiseks andmeid kostjalt endalt, andmebaasidest (Creditinfo, rahvastikuregister,

Ametlikud Teadaanded). Lepingu sõlmimisel kontrollis hageja kostja üheksa kuu konto

väljavõtteid. Vastavad väljavõtted on kohtule ka esitatud (dtl 30-47). Lepingu sõlmimisel

arvestas hageja kostja sissetulekuga 3148 eurot – majapidamiskulud kokku 947 eurot

(millest Telia 29 + üür 750 eurot + kommunaalkulud Eestis 159 eurot) – kliendi enda

nimetatud kohustused, mida konto väljavõttes ei nähtunud, kuid kuna klient nimetas siis

hageja arvestas kostja poolt nimetatud 100 eurot – tulevane igakuine laenumakse hagejale

610,99 eurot, seega jäi kostjale kätte vabu vahendeid 1490,01 eurot (3148-947-100-

610,99).

23. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning kostja oli lepingu sõlmimisel krediidivõimeline.

24. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Lepingu p 10.2.5 kohaselt on laenuandjal

õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Viivitamatust

ülesütlemisest ei pea laenuandja ette teatama, välja arvatud, kui käesolevas punktis on

sätestatud teisiti. Viivitamatuks ülesütlemiseks aluse andvaks mõjuvaks põhjuseks loetakse

kui tagatislepingust või muust eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või

mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu

tingimuste p. 7.3.6. sätestab, et tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks

loetakse, kui laenusaaja ei täida nõuetekohaselt tagatislepingu p-s 4.1.13 sätestatud

kohustust võimaldada laenuandjal tagatise seisukorda kontrollida. Kuivõrd kostja

laenuandja poolt määratud tähtaja jooksul sõidukit ülevaatamiseks ei toonud ega võlgnevust

likvideerinud, siis ütles laenuandja

12.01.2023 erakorraliselt lepingu üles. Lepingu ülesütlemis avaldus oli edastatud laenuandjale

teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise

kätte toimetatuks lepingu punkti IV alapunkti 1.1. ja kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 62 lg 2 ja

3 alusel.

25. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud. Eeltoodust

tulenevalt on kostja rikkunud lepingut. Seega on tuvastamist leidnud, et täidetud on kõik

VÕS

§ 108 lg 1 kohaldamise eeldused, so poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

26. Hageja on hagi p-s 1.22 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 8194,19

eurot.

27. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Hageja on hagi p-s 1.23 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks

lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress

852,05 eurot.

28. Hageja on hagi p-s 1.20 ja 1.21 toonud välja tehnoülevaatuse kulu 43,95 eurot ja auto

remondi ja hoolduskulude arvestuse summas 302 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja esitatud arvestusest ning mõistab need kostjalt välja.

29. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

30. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

31. Hageja on hagi p-s 1.28 toonud välja viivise arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostja mõista hageja kasuks välja hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot alates 19.07.2023 kuni hagi

esitamiseni 21.08.2024 ja viivis põhivõlalt (8540,14 eurolt, mis tuleb põhinõue 8194,19

eurot + tehnoülevaatus 43,95 eurot ja remont 302) alates 22.08.2024 kuni põhivõla

tasumiseni määras 0,087% päevas, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.

32. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12372,13 eurot (s.o

põhinõue 8194,19 eurot, intress 852,05 eurot, hüvitatav tehnoülevaatus 43,95 eurot, auto

remondi ja hoolduskulud 302 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2979,94 eurot) ning

viivis põhinõudelt (s.o 8540,14 eurot) alates 22.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni määras

0,087% päevas, kuid mitte rohkem kui 2627,87 eurot.

33. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

34. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 910 eurot, mis on

riigilõiv hagihinnalt 15 000 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega

on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud

910 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (910 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

35. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, samuti

on ka kohtukutse edastatud. Kostja faktiline elukoht on teadmata ning kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale. Maakohus on seisukohal, et

TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik