2-23-7109/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7109

Tsiviilasi

X töövaidluse hagi TimberPrefab OÜ vastu

Tsiviilasja hind

16 469,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim

Vilde

Kostja TimberPrefab OÜ (registrikood 16013447),

seaduslik esindaja Y

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

Kohtuistung 20.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tuvastada X ja Massiva Husfabrik OÜ vahel 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus 16.02.2023 Massiva Husfabrik OÜ poolt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

3. Tuvastada, et X ja Massiva Husfabrik OÜ vahel 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS §

91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue töölepingu lõpetamise kohta kande tegemiseks töötamise

registrisse.

5. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2771,84 eurot

(bruto).

6. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X asuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 07.11.2022

kuni 16.02.2023 eest kokku 2511,99 eurot (bruto).

7. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku 07.11.2022 kuni

16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, kokku 377,21 eurot (bruto).

8. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

9. Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

10. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks menetluskulude hüvitis 1269,23 eurot.

11. Välja mõista TimberPrefab OÜ-lt X kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

2-23-7109

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Harju Maakohus võttis 01.08.2023 määrusega menetlusse X hagiavalduse TimberPrefab OÜ

(endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) vastu järgmiste nõuetega:

-

Tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel

16.02.2023.

-

Tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 ja

teha vastavad kanded töötamise registris.

-

Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu

keskmine töötasu, summas 4157,76 eurot.

-

Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu, ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest,

kokku summas 4 915,68 eurot.

-

Mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis, ajavahemiku 07.11.2022 kuni

16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, summas 396,47 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt asus X Massiva Husfabrik OÜ-s tööle alates 07.11.2022 tähtajatu

töölepingu alusel, täistööajaga, palgaga 8,52 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus, hiljemalt

15. kuupäeval, eelmise kuu eest (dtl 30-32).

3.

15.02.2023 tööandja kutsus kokku töökollektiivi ja andis teada, et tööd ei ole ja saatis töötajad

koju.

Kuna tööandjal oli palga võlgnevus töötaja ees, siis 16.02.2023 kell 09.11 saatis töötaja kirjalikult

tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (dtl 33).

16.02.2023 kell 23.55. tööandja saatis töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja

lõpetas töölepingu põhjusel, et töötaja ei ilmunud tööle (dtl 34).

Hageja hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemine tühine, sest töölepingut, mis oli juba töötaja poolt

lõpetatud ei saa tööandja enam lõpetada (Riigikohtu lahend 3-2-1-116-12 p 12) ning valides

töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 1 p 3 tööandja ei järginud eelneva hoiatuse kohustust.

4. Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023 (tööandja pole vaidlustanud töötaja

poolset töölepingu ülesütlemist töövaidlusorganis), siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4

alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 4157,76 eurot (1385,92 eurot x 3).

5. Kostja jättis tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest (07.11-30.11) summas 1 226,88 eurot (144

tundi x 8,52 eurot tund), detsembri kuu eest summas 1 431,36 eurot (168 töötundi x 8,52 eurot tund)

ja 2023 jaanuari kuu eest summas 1 499,52 eurot (176 töötundi x 8,52 eurot tund), veebruari kuu eest

summas 817,92 eurot (01.02-16.02) (96 töötundi x 8,52 eurot tund).

Vastusena kostjale seisukohtadele on hageja seisukohal, et 28.08.2023 kirjalikus vastuses tööandja ei

eita, et tasus töötajale töötasu kolmel korral (netos), s.o 31.12.2022 summas 600 eurot, 26.01.2023

summas 500 eurot ja 21.02.2023 summas 800 eurot. Ehk teisisõnu tööandja jättis tasumata palga

(bruto) 2022 novembri kuu eest summas 578,54 eurot (144 töötundi x 8,52 eurot tund – tasutud

2-23-7109

648,34 eurot (600 eurot neto)), 2022 detsembri kuu eest summas 912,69 eurot (168 töötundi x 8,52

eurot tund – tasutud 518,67 eurot (500 eurot neto)), 2023 jaanuari kuu eest summas 631,78 eurot (176

töötundi x 8,52 eurot tund – tasutud 867,74 eurot (800 eurot neto)).

Töö mitte andmist kinnitas tööandja ise 15.02.2023 koosolekul, kui saatis töötajad koju.

6. Töölepingu lõppemisel 16.02.2023 jättis tööandja töötajale tasumata puhkusehüvitise

ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, 7,82 kalendripäeva eest, 396,47 eurot (7,82

kalendripäeva x 50,70 eurot keskmine päevatasu).

Kostja seisukohad

7. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse,

millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning

nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist töölepingut lõpetada.

8. Hageja nõuab kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

ehk 4157,76 euro bruto summas. Seega 4157,76 / 3 = 1385,92 eurot kuus.

Kostja ei nõustu hageja TLS § 100 lg 4 järgse nõude suurusega, sest poolte tööõiguslikud suhted

kestsid ajavahemikus november 2022 – veebruar 2023. Arvestades nii lühikest õigusliku suhet poolte

vahel ja seda, et hageja töötasu kokku moodustas 4975,68 eurot ei ole hüvitise suurus mõistlik

maksimaalset seadusega võimaldatud suuruses. Hüvitise suuruse otsustamisel palub kostja kohtul

võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda (dtl 144-150).

9. Kostja on töötajale teinud väljamakseid kokku summas neto 1900 eurot (dtl 142), mida ei ole

hagiavalduses kajastatud ega arvesse võetud. Kostja maksis: 31.12.2022 600 eurot, 26.01.2023 500

eurot ja 21.02.2023 800 eurot. 1900 eurot neto summas moodustab 2463,69 eurot bruto summas.

Seega kostja seisukohalt tuleb hageja poolt nõutavast summast 4975,68 (4915,68?) lahutada 2463,69

eurot. Võlgnevuse jääk on hageja arvutuste kohaselt 2511,99 eurot (2451,99 eurot) bruto summas.

Hageja võttis arvutuste aluseks asjaolu, et tema on täitnud igas kuus normtunde kogust ehk töötas

arvestusega 8 tundi iga tööpäev. Kostja esitab kohtule väljavõte Remato tööajaarvestuse programmist

(mida hageja ise täitis), millest on näha, et vähemalt jaanuaris-veebruaris töötas hageja mõnedel

tööpäevad kestusega: 6 t 37 min; 1 t 29 min; 3 t 18 min; 1 t 40 min; 7 t 11 min.

10. Kostja ei vaidlusta, et hageja keskmine päevatasu oli 50,70 eurot (bruto).

11. Kostja vaidlustab hageja arvutuse kasutamata puhkuse päevade osas. Nimelt ajavahemikus

07.11.2022 kuni 16.02.2023 on 101 p. Seega 28 * 101 / 365 = 7,75 p. Kostja arvutuste kohaselt on

hageja kasutamata jäänud puhkuse osas hüvitise suuruseks 7,75 eurot/p * 50,70 eurot = 392,93 eurot

bruto summas.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

2-23-7109

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

14. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu

järgmiste asjaolude osas:

-

X asus TimberPrefab OÜ-s (endise nimega Massiva Husfabrik OÜ) tööle alates 07.11.2022

tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga.

-

Poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 8,52 eurot tunnis, mis kuulus tasumisele kord kuus,

hiljemalt 15. kuupäeval, eelmise kuu eest.

-

Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 16.02.2023 kell 09.11 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.

15. Hageja palub tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3

alusel 16.02.2023 ning tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

16.02.2023 ja teha vastavad kanded töötamise registris.

Kostja ei vaidlusta, et 16.02.2023 kell 09.11 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse,

millega ütles töölepingut erakorraliselt etteteatamistähtajata üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning

nõustub, et tööandja ei saanud peale hageja poolset töölepingu lõpetamist, kell 23:55 töölepingut

lõpetada TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Töölepingu seaduse (TLS § 95 lg 1) esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töötaja on töölepingu üles öelnud

16.02.2023 TLS § 91 g 2 p 2 alusel, kuna tööandja rikkus töölepingu punkti 4.3 (Tööandja töötasu

maksmise kohustus). TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest. Tööandja ei ole töötaja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt

lõppes tööleping kehtivalt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023. Riigikohus on märkinud 22.04.2015

tsiviilasjas 3-2-1-111-14 tehtud lahendi punktis 17: „Lõppenud töölepingut ei ole teisel poolel enam

võimalik üles öelda (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12)“. Eelnevast tulenevalt ei olnud

õiguslikult võimalik töölepingut teist korda lõpetada kostja poolt.

Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hageja nõude tuvastada 07.11.2022 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.02.2023 ning nõude tuvastada, et 07.11.2022 sõlmitud tööleping

lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.02.2023.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise kohta kande tegemiseks töötamise

registrisse. Kohus märgib, et TVK-l on tulenevalt TVLS §-st 63 pädevus kanda otsuseid töötamise

registrisse. Maakohtul sellist pädevust ei ole. Töötajal on endal võimalik jõustunud kohtuotsusega

pöörduda EMTA poole, kus tehakse otsuse alusel kanded. Selliste kannete tegemiseks võib töötajal

olla tuvastusnõuete esitamiseks õiguslik huvi, et kohus tuvastaks kohtuotsuse resolutsioonis

töölepingu alguse ja lõpu kuupäeva ning lõppemise aluse (Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2021

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-5841). Kohus jätab esitatud nõude rahuldamata õigusliku aluse

puudumise tõttu.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel, töötaja kolme kuu keskmine

töötasu, summas 4157,76 eurot.

TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on

lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.

2-23-7109

Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

Kohus on eelnevaga tuvastanud, et tööleping poolte vahel on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

tööandja rikkumiste tõttu, seega on töötaja hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemisega põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja hinnangul tuleks nimetatud hüvitist vähendada,

kuivõrd poolte tööõiguslikud suhted kestsid lühikest aega ning hüvitise suuruse otsustamisel palub

kostja kohtul võtta arvesse ka kostja rasket majandusliku olukorda.

Kohus peab ülesütlemise asjaolusid ja töösuhte kestust (ca 3 kuud) arvestades põhjendatuks hüvitise

suurust summas 2771,84 eurot (bruto), mis vastab töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurusele

(1385,92 eurot x 2).

17. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu, ajavahemiku 07.11.2022 kuni 16.02.2023 eest, kokku

summas 4 915,68 eurot.

Hageja saamata jäänud töötasu nõude rahuldamise õiguslikuks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab

töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö

eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Hagiavalduse kohaselt jättis kostja hagejale tasumata töötasu 2022 novembri kuu eest (07.11-30.11)

1226,88 eurot (144 tundi x 8,52 eurot tund), detsembri kuu eest 1431,36 eurot (168 töötundi x 8,52

eurot tund), 2023 jaanuari kuu eest 1499,52 eurot (176 töötundi x 8,52 eurot tund) ja veebruari kuu

eest 817,92 eurot (01.02-16.02) (96 töötundi x 8,52 eurot tund), kokku 4975,68 eurot. Kuivõrd hageja

märgitud töötundide arv vastab 2022 ja 2023 kalendaarse tööajafondi järgsele arvule, arvestades

hageja tööle asumise ja töölepingu lõppemise aega, siis saab kohus järeldada, et hageja on töötasu

võlgnevuse arvestamisel lähtunud kogu lepingujärgsete normtundide (584) arvust.

Kohus märgib, et kuigi hageja möönab 19.10.2023 menetlusdokumendis kostja poolsete maksete

tegemist ja esitas töötasu ümberarvestuse, ei ole hageja kostja vastu suunatud nõuet vastavalt

vähendanud (dtl 179).

Kostja hinnangul on hageja teinud tööd normtöötundidest väiksemas ulatuses. Hageja täidetud

Remato tööajaarvestuse programmi väljavõtte kohaselt töötas hageja jaanuaris-veebruaris mõnel

tööpäeval: 6 t 37 min; 1 t 29 min; 3 t 18 min; 1 t 40 min; 7 t 11 min. Kostja on seisukohal, et hageja ei

ole tõendanud, et hageja töötas kostja juures just neid töötunde, mille eest tasu nõutakse.

Kohus selgitab, et tulenevalt TLS § 28 lg 2 p-st 4 on tööaja arvestus tööandja kohustuseks, mistõttu ei

saa kohus lugeda töölt puudumise tuvastatuks töötaja arvestuse alusel. Kostja ei ole ka selgitanud ega

tõendanud, et kostja andis hagejale tööd viidatud puudumiste ajal normtundide ulatuses, mistõttu

täidetud ei ole TLS §-st 35 tulenevad eeldused töötasu maksmata jätmiseks. TLS § 43 lg 2 kohaselt

eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

Lisaks eelnevale, on kohus kostjale 05.02.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et töötasu maksmine

vastavalt töötatud tundide arvule, eeldab vastavasisulist kokkulepet, mille peab esile tooma ja

tõendama kostja. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud vastava kokkuleppe olemasolu.

Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et kostja kohustus hagejale tasuma töötasu 2022 novembrist kuni

2023 veebruarini 584 tunni eest töötasu suurusega 8,52 eurot tunnis, kokku 4975,68 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt on töötasu võlgnevus hageja nõudest väiksem. Kostja on töötasu tasumise

osas esitanud tõendina konto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 31.12.2022

2-23-7109

töötasu 600 eurot, 26.01.2023 töötasu 500 eurot ja 21.02.2023 töötasu 800 eurot (dtl 142). Seega on

kostja teinud hagejale väljamakseid kokku 1900 eurot (neto), mis moodustab 2463,69 eurot bruto

summas (dtl 143). Hageja on 19.10.2023 menetlusdokumendis kostja väited väljamaksete teostamise

osas õigeks võtnud (dtl 179).

Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd tööandja pidi töötajale ajavahemikul 07.11.2022-

16.02.2023 tasuma töötasu kokku summas 4975,68 eurot (bruto) ning tõendamist on leidnud töötasu

tasumine summas 2463,69 eurot (bruto), on töötaja saamata jäänud töötasu suuruseks 2511,99 eurot

(bruto).

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2511,99 euro

ulatuses.

18. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis 7,82 kalendripäeva eest, keskmise

päevatasuga 50,70 eurot (bruto) summas 396,47 eurot.

TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas.

Kostja vaidlustab hageja arvutuse kasutamata puhkuse päevade osas, sest ajavahemikus 07.11.2022

kuni 16.02.2023 on 101 p. Seega 28 * 101 / 365 = 7,75 p. Kostja arvutuste kohaselt on hageja

kasutamata jäänud puhkuse osas hüvitise suuruseks 7,75 eurot/p * 50,70 eurot = 392,93 eurot bruto

summas.

Kohus nõustub, et töölepingu kestus oli 101 päeva, kuid kostja on jätnud arvestamata, et TLS § 54 lg

3 kohaselt põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi, so 24.12.2022-26.12.2022 ja

01.01.2023. Seega puhkuse aja arvestamisel oli kalendripäevi kokku 97. Hüvitatavaid puhkusepäevi

oli kokku 7,44 (28*97/365). Hüvitatav puhkusetasu on seega 377,21 eurot (7,44*50,70).

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 377,21 euro ulatuses.

19. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

20. Kohus määras 20.05.2025 kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 23.05.2025

ja vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamise tähtajaks 28.05.202. Hageja esitas

menetluskulude nimekirja 23.05.2025. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega seisukohta

vastaspoole menetluskulude osas esitanud.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1648,35 eurot, tariifiga 99

eurot tunnis (sisaldab käibemaksu) järgneva ajaarvestusega:

-

kliendi nõustamine - 1 tund,

-

menetlusmaterjalidega, sh TVK toimikuga tutvumine ja analüüs- 3,75 tundi,

-

hagiavalduse koostamine- 3,8 tundi,

-

kostja vastusega tutvumine, kliendi nõustamine ja edasise toimingute arutamine – 4,9 tundi,

-

kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil esindamine- 2,5 tundi,

-

menetluskulude nimekirja koostamine- 0,7 tundi.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Arvestades käesoleva töövaidluse mahtu, sh vajalike andmete läbitöötamise rohkust ning

hagiavaldusele esitatud vastuse mahtu, mis vajas hageja poolset läbitöötamist ja vastamist, ei ole

kohus tuvastanud selgelt mitte vajalikke menetlustoiminguid või põhjendamatut ajakulu. Hageja

esindaja tasu tunnis 99 eurot (sisaldab käibemaksu), on kohtupraktika kohaselt tavapärane. Hageja on

2-23-7109

kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud

kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

22. Eeltoodu alusel ja arvestades menetluskulude jaotust, määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 1269,23 eurot (1648,35- 23%).

Kostjal puuduvad kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud.

23. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik