1-11-11978/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-11978

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 detsember 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11978 (11230102187) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi J.R´i süüdistus KarS § 263 p 1, 4 ja KarS § 424 järgi, B.R´i süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi, E.O süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi. lühimenetluses Prokurör Algis Sepp Süüdistatav J.R

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx

Tõkend: kahtlustavana kinni peetud 20.02.2010 kuni 21.02.2010, 16.06.2011, so kolm päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Natalja Lausmaa Süüdistatav B.R

ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, õppimiskoht: JK, emakeel: eesti keel, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.02.2010, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatud: kriminaalkorras karistamata, korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav E.O

2

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht: HL OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld,

Varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. J.R süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. J.R süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.R ´ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 20.02.2010 kuni 21.02.2010, 16.07.2011, so. 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 7 (seitse)

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva J.R-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.R temale määratud 2 (kaks)

aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu . mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742)

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.R järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.R-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.12.2011.

9. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.R-i suhtes lisakaristust, võttes J.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks.

10. Vastavalt LS § 127 sätetele peab isik viie päeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama

oma juhiloa Maanteeametile. 11. J.R´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

12. B.R süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

13. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.R ´ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva.

14. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 20.02.2011, so. 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva.

15. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis)

3

kuud ja 9 (üheksa) päeva B.R-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et B.R temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu . mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742)

16. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.R järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

17. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.R-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.12.2011. 18. B.R´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

19. süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja E.O mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

20. mõistetud karistust ühe KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.O-le

kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

21. mõistetud ja ärakandmata tähtajaline KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta E.O-le

vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva E.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.O temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

22. määratud 3 aastase katseaja kulgemist KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.O-le kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.12.2011. 23. E.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

24. J.R´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 79

(seitsekümmend üheksa) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 31 (kolmkümmend üks) euro ja 46 (nelikümmend kuus) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.R, 1-11-11978, kaitsjatasu“. 25. J.R´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg

3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 41

(nelikümmend üks) euro ja 70 (seitsekümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.R , 1-11-11978, sundraha“. 26. B.R´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 57 (viiskümmend

seitse) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 5 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 34 (kolmkümmend neli) euro ja 51 (viiskümmend üks) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.R, 1-11-11978, kaitsjatasu“. 27. B.R´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

4 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg

3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 41

(nelikümmend üks) euro ja 70 (seitsekümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „,B.R 1-11-11978, sundraha“.

28. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud E.O-lt kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 41 (nelikümmend üks)

euro senti, mis tuleb

KrMS § 180 lg 3 alusel 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 30 (kolmkümmend) euro ja 68 (kuuskümmend kaheksa) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.O, 1-11-11978, kaitsjatasu“.

29. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 E.O-lt alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg

3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 41

(nelikümmend üks) euro ja 70 (seitsekümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.O , 1-11-11978, sundraha“. 30. J.R´ilt ja B.R´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1

p 2; 178 lg 1 p 3 alusel kannatanule välja makstud sõidukulud summas 32 (kolmkümmend

kaks) eurot ja 60 (kuuskümmend) euro senti, mõistes sellest menetluskulust välja pool

kulust kummaltki, so 16 (kuusteist) eurot ja 30 (kolmkümmend) euro senti kummaltki,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.R , B.R ,1-11- 11978, sõidukulu“

31. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 32. J D S esitatud tsiviilhagi 3000 euro nõudes jätta rahuldamata.

33. Asitõendid: CD-plaat häirekeskuse kõnede salvestusega ja CD-plaat linnakaamera

salvestisega, mis asuvad toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et J.R viibides koos B.R-iga 20.02.2010 kella 02.00 ajal avalikus kohas Tallinna vanalinnas asuva ööklubi Holliwood ees, lõi jalaga ühe korra P C H puusa piirkonda ning B.R lõi J D S’ele ja F A B M rusikaga näo piirkonda. Järgnenud kakluse käigus löödi käte ja jalgadega SCF ja C

5

L F. Löömise tagajärjel F A B M tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – lõualuu murru; J D S tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – ninahaava ja ninaluude murru.

Samuti tema 05.02.2011 kella 02.55 ajal Tallinnas Suur-Karja 16 juures grupis B.R-i

ja E.O-ga rikkus raskelt avalikku korda sellega, et kui B.R oli löönud

eeluurimisel tuvastamata esemega D O selja piirkonda ja kui viimane ennast näoga lööja poole keeras lõi B.R teda käega näo piirkonda, mille tagajärjel D. O kukkus. B.R ja D. O vahelise kakluse lahutasid juhuslikud juuresviibijad. J.R ja E.O

arvasid, et kakluse juures oleva seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning

järgnesid EN’ile, paiskasid ta pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda. Löömisega tekitati D. O ninaverejooks ja ninaluude murd. ENile tekitati löömisega hulgimarrastused pea piirkonda.

Oma tegevusega J.R pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 p 1, 4 alusel.

Samuti süüdistatakse J.R selles, et tema 16.07.2011 kella 02.14 ajal Tallinnas

Viru tn 4 juures suunaga Sauna tn poole juhtis sõiduautot Audi A8 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis (väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,96 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,9 mg/l kohta – lõplik tulemus 0,87 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus J.R liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus J.R sellise käitumisega

liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Oma tegevusega J.R, kelle poolt väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi rohkem kui

0,75 mg/l kohta, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 järgi.

B.R , viibides koos J.R-iga 20.02.2010 kella 02.00 ajal avalikus kohas Tallinna vanalinnas asuva ööklubi Holliwood ees, lõi pärast lühikest sõnavahetust J D S’ele ja

SCF rusikaga näo piirkonda. J.R lõi samal ajal jalaga ühe korra P C H puusa

piirkonda. Järgnenud kakluse käigus löödi käte ja jalgadega F A B M , millest ta tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – alalõualuu murru ning suu ja suuõõne lahtise haava. J

D S tundis löömisest valu ja sai tervisekahjustuse – ninaluude murru. Löömist nägi

kriminaalmenetluse käigus tuvastamata naisterahvas, kes teavitas kaklusest Klubi 360 turvatöötajaid, kes omakorda pidasid vajalikuks sekkuda tänaval toimuva korrarikkumise lõpetamiseks.

Samuti tema 05.02.2011 kella 02.55 ajal Tallinnas Suur-Karja 16 juures grupis J.R-i ja E.O-ga rikkus raskelt avalikku korda lüües eeluurimisel tuvastamata esemega D O selja piirkonda ja kui viimane ennast näoga lööja poole keeras lõi B.R teda käega näo

piirkonda, mille tagajärjel D. O kukkus. B.R ja D. O vahelise kakluse lahutasid

juhuslikud juuresviibijad. J.R ja E.O arvasid, et kakluse juures oleva

seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning järgnesid EN’ile, paiskasid ta

pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda. Löömisega tekitati D. O ninaverejooks ja ninaluude murd. ENile tekitati löömisega hulgimarrastused pea piirkonda.

6

Oma tegevusega B.R pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 p 1, 4 alusel.

E.O 05.02.2011 kella 02.55 ajal Tallinnas Suur-Karja 16 juures grupis B.R-i

ja J.R-iga rikkus raskelt avalikku korda sellega, et kui B.R oli

löönud eeluurimisel tuvastamata esemega D O selja piirkonda ja kui viimane ennast näoga lööja poole keeras lõi B.R teda käega näo piirkonda, mille tagajärjel D. O kukkus. B.R ja D. O vahelise kakluse lahutasid juhuslikud juuresviibijad. J.R ja E.O arvasid, et kakluse juures oleva seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning järgnesid EN’ile, paiskasid ta pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda. Löömisega tekitati D. O ninaverejooks ja ninaluude murd. EN tekitati löömisega hulgimarrastused pea piirkonda.

Oma tegevusega E.O pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 p 1, 4 alusel.

Kohtuistungil süüdistatav J.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

J.R ´i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav B.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

B.R ´i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav E.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

E.O kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

20.02.2010 episood (klubi Holliwood juures)

• 20.02.2010 koostatud kannatanu J D S ülekuulamisprotokolli kohaselt 20.02.2010 kella 02.00 ajal Tallinnas klubi Holliwood juures viibis ta koos 4 sõbraga (F A, SCF , P G H G, C L F ), kui tulid 2 noormeest, kellest kõhnem lõi jalaga P.G.H G , kannatanu läks vahele ja

siis tuli tüsedam meesterahvas ning lõi teda korduvalt rusikaga näo piirkonda. Kohale

kutsutud politseipatrull pidas kinni 3 isikut, kes olid nende seltskonna suhtes vägivalda

kasutanud. Kannatanul jooksis ninast verd, F oli suu verine, S oli kolmas meesterahvas löönud lõua piirkonda, kuid nähtavad vigastused tal puudusid. (kd I, t/l 3-4)

• 20.02.2010 koostatud läbivaatuse protokollist koos patsiendikaardiga nähtub, et J.D.S ´il diagnoositi ninaluude murd, nina lahtine haav. (kd I, t/l 6-11)

• 20.02.2010 koostatud kannatanu P G´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 20.02.2010 kella 03.00 ajal Tallinnas Klubi Holliwood lähedal, kus ta viibis koos oma 4 tuttavaga (F M , J D, S , C) tulid nende juurde 3 noormeest, kes muutusid agressiivseks ja solvasid neid ning lõid P.

G jalaga vastu jalga. J D lükkas selle noormehe (lühemat kasvu, kõhna kehaehitusega, 20- 25a) temast eemale ning edasi hakkasid nad kõik lööma kannatanu sõpru umbes kolme minuti

7 jooksul. J ütles kannatanule, et tal on nina katki. Teine noormees, kes neid lõi oli pikem umb.

1,90, tüsedam ja tal olid lühikesed pruunid juuksed. Kolmas noormees oli samuti pikemat

kasvu. F oli hammas katki ja vigastused näos. Politseipatrulli saabudes sõitsid nad ümbruskonnas ning leidsid lähedalasuvast baarist lööjad. (kd I, t/l 14-17)

• 20.02.2010 koostatud kannatanu F A B M ülekuulamisprotokolli kohaselt 20.02.2010 kella 02.00 ajal oli ta koos 4 sõbraga Tallinnas Vana-Posti 8 asuva ööklubi Holliwood juures, kui nende seltskonna juurde tulid 3 meesterahvast, kes käitusid agressiivselt ja solvasid neid ning hakkasid käte ja jalgadega peksma. Üksikasjalikult kannatanu juhtunut ei mäleta, võimalik, et

kaotas teadvuse. Mäletab ajast, mil ta haiglasse toimetati. Peksjaid ära tunda ei suuda.

Peksmisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustus. Haiglas diagnoositi tal alalõualuu murd. (kd I, t/l 19-21)

• 20.02.2010 koostatud läbivaatuse protokollist nähtuvalt F.A.B.M huultel oli veretaoline määrdumus, nina ülaosa oli paistes ja marraskil. (kd I, t/l 24-27)

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest päringule nähtub, et 20.02.2010 diagnoositi

J.D.S ´il nina põrutushaav, ninaluude murd ja F.A.M. B´il alalõualuu murd ning ta viibis haiglas 20.02.2010 kella 05:10-st kuni 23.02.2010. P G ja SGF Regionaalhaiglas ei viibinud. (kd I, t/l 46-51)

• 20.02.2010 koostatud kannatanu SC F ´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta viie sõbraga Tallinnas klubi Holliwood juures kui nende juurde tulid 3 meest, kes hüüdsid neile rassistlike solvavaid väljendeid ning heledate juustega lühem mees lõi P. G vastu puusa ja

turskem kiilakas lõi J.D.S i näkku. Seda kas, kolmas kõige pikem noormees kedagi lõi, kannatanu ei näinud. Kannatanu suutis temale suunatud löögi käega blokeerida ning vigastusi tal ei tekkinud. Tema ise ja C õpivad Ülikoolis. (kd I, t/l 52-54, 56-58)

• 18.06.2010 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt

S.G. F tundis ära B.R-i (turskem mees), kes oli löönud näkku J.D.S i ja J.R-i (lühem mees), kes lõi P. G vastu puusa. (kd I, t/l 59-61, 62-64)

• 26.04.2010 koostatud tunnistaja C L F ülekuulamisprotokolli kohaselt kõndis koos

kaaslastega (SG F , J, F ja P) klubi Holliwood poole kui neid peatasid 3 noormeest ja

kasutasid nende suhtes halvustavaid rassistlikke väljendeid. Üks neist lõi J´ile rusikaga ühe korra vastu nina. F löödi käega üks kord vastu nägu ning siis temale vastu puusa, millest ta valu ei tundud ja vigastusi ei saanud. Kaklus toimus väga kiiresti ja ta ei jõudnud kõike tähele

panna. Ta ei märganud, et kedagi tema kaaslastest oleks rohkem löödud. J jooksis ninast

verd, F jooksis suust verd. Seejärel sisenesid baari, kus neile kutsuti kiirabi ja politsei.

Politseipatrull pidas hiljem kallaletungijad kinni teise diskokoha juurest, kellest C.L. F tundis ära neis kõige lühema, kui kallaletungija. Ülejäänud kahes kinnipeetud noormehes ta väga kindel ei olnud. Kuid tema sõbrad tundsid kõik kolm noormeest kui kallaletungijad ära. (kd I, t/l 70-73)

• 17.03.2010 koostatud tunnistaja MM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt B.R ja J.R olid talle rääkinud, et neil oli olnud kaklus hispaanlastega. (t/l 76-78)

• 19.03.2010 koostatud tunnistaja VG ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli klubis 360

tööl turvatöötajana, ajas klubist sel õhtul minema kaks eesti keelt kõnelevat noormeest.

Hiljem nägi ta neid kahte noormeest tänaval turiste peksmas. Kui tema teise turvatöötajaga peksmisele lähenes, peksjad põgenesid. Turistid tulid klubisse, kus nende soovil politsei kutsuti. (kd I, t/l 79-81)

• 23.03.2010 koostatud tunnistaja DA ülekuulamisprotokolli kohaselt veebruaris oli ta tööl

klubis 360 turvatöötajana, kui tekkis 2 noormehel kolmandaga konflikt ja need 2 saadeti klubist minema. Veidi hiljem tuli klubisse naisterahvas, kes ütles et tänaval on kaklus. Õue minnes selgus, et üks lööja (paksem kiilas mees) oli sama noormees, kelle olid nad veidi aja

eest klubist 360 ärasaatnud. Tunnistaja nägi, kuidas see paksem mees ühte pikemat mantlit kandnud välismaalast rusikaga lõi, välismaalane kukkus ning seejärel teda jalaga kaks korda

lõi. Tunnistaja ei jõudnud märgata, kas selle paksema kiila mehe sõbrad, kes koos temaga klubist 360 väljusid, olid ka seal või mitte. (kd I, t/l 95-97)

• 23.03.2010 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt DA

pidas J.R sarnaseks kõhnemale klubist välja saadetud noormehele ja tundis ära

8 B.R-i , kui paksema kiila noormehe, kelle nad veebruaris koos kahe sõbraga klubist välja ajasid ja kes peale seda Müürivahe tänaval rusikaga ja jalaga välismaalast lõi. (kd I, t/l 102-104, 105-107)

• 01.12.2010 koostatud tunnistaja RP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.02.2010 kella 02.00 ja 05.00 vahel Tallinnas Müürivahe 22 maja juures tänaval vaidlesid J.R ja B.R hispaanlastega. Tunnistaja löömist ei näinud. Tunnistajat lükkas üks pikemat mantlit

kandev hispaanlane rindkere piirkonda, mille tõttu tunnistaja kukkus. Seejärel tõusis püsti, lükkas hispaanlast vastu ning viimane kukkus. Tunnistaja ei näinud, et kellelgi oleks vigastusi olnud. Kajaril oli nägu marraskil. (kd I, t/l 123-124)

• 20.02.2010 koostatud kahtlustatava B.R-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta oma süüd ei tunnista ja selgitas, et osales kakluses hispaanlastega, kuid kaitses end, kui talle

kallale tungiti. 20.02.2010 kella kahe paiku tema koos oma sõprade Oliveri ja R kõndisid vanalinnas, kui neile vastu tuli neli hispaanlast, kes laulsid „Espaniol!Espaniol!“ Nad läksid nende juurde ning laulsid vastu „Estonia, Estonia“. Tekkis sõnavahetus. Hakkas tõuklemine, tunnistaja ei mäleta kas tõuklemist alustasid hispaanlased või nemad. Ühel hetkel võttis tema

rinnust kinni hispaanlane, kahtlustatav võttis temalt rinnust kinni, hispaanlane lõi teda rusikaga näkku 3-4 korda ja kahtlustatav lõi teda samuti 3-4 korda rusikaga näkku. Seejärel teine hispaanlane kiskus või tõukas teda seljatagant ja ta kukkus selili maha. Peale seda tahtis

üks hispaanlane teda jalaga lüüa, kaitseks tõmbas kahtlustatav ennast kägarasse ja löögid tabasid põlvi. Kokku sai põlvede pihta 3-4 jalalööki. Seejärel kas Oliver või R tuli talle appi ja tõukas jalaga lööva hispaanlase temast mööda. Tõusis püsti ja nägi, et Oliver kakles teise

hispaanlasega. Läks Oliveri juurde ja tõukas temaga kakleva hispaanlase eemale. Kaklus

lõppes ja 10 minuti pärast tuli politsei koos hispaanlastega Nimeta baari ning üks hispaanlastest lõi kahtlustatavat jalaga reie piirkonda. Teine hispaanlane lõi Oliveri rusikaga näo suunas. (kd I, t/l 133-135)

• 20.02.2010 koostatud kahtlustava J.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt arvab ta,

et on kahtlustuses märgitud kuriteo toimepannud, kuid ei mäleta hästi. 20.02.2010 oli ta alkoholi tarbinud ning käis klubis 360, kus oli tal intsident ning ta visati koos Kajariga klubist

välja. Seejärel läksid mööda väikest tänavat, kui üks hetk nägi, et Kajar oli pikali maas ja

mingi teine vend oli tema peal. Nende juures oli veel 3-4 välismaalast. Oliver tõukas selle

venna Kajari pealt ära. Seejärel tuli keegi eemalt (19-23 aastane, tumeda peaga, siili soenguga, sportliku kehaehitusega, tumedates riietes) ja lõi ühele välismaalasele näkku. See jalaga lööja jäi nende juurde seisma ja välismaalased jooksid minema. Seejärel läks ta koos Kajariga Nimeta baari. Risto oli ka siis nendega. Seejärel peeti nad baaris politsei poolt kinni. (kd I, t/l 146-148)

05.02.2011 episood (Suur-Karja 10)

• 15.02.2011 koostatud kannatanu D O ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.02.2011 kella

03.00 paiku Tallinnas Suur-Karja tänaval klubi Tonic juures sekkus kannatanu oma tuttava

Egoni konflikti. Läks Egoni ja võõra noormehe vahele. Võõra noormehega kaasas olnud

noormees tuli talle kallale, tundis selja tagant lööki, pöördus ümber ja siis tabas teda löök

näkku. Kannatanu kaotas teadvuse paariks minutiks. №ormees, kes teda lõi, oli tugeva kehaehitusega, siili soenguga. №ormehi oli kokku kuus. Kannatanul löödi nina katki, öösiti hingata ei saa. (kd I, t/l 154-155)

• 21.02.2011, 07.03.2011 koostatud kannatanu EN ülekuulamisprotokollide kohaselt 05.02.2011 öösel viibis klubis Tonic. Oli väga purjus. Ei välista enda peksmist. Ta ei mäleta, kas kukkus ise või teda tõugati. Vigastada sai tema vasak silm ja küünarnukk; (kd I, t/l 156- 157, 168-169)

• 21.02.2011 koostatud tunnistaja ER´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.02.2011 oli koos venna EN iga ööklubis Tonic. Nägi pealt verbaalset konflikti nelja noormehe vahel ja et üks noormees palus kutsuda kiirabi, kuna tal oli ninaluu katki. Hiljem nägi klubist väljumas oma venda Egonit. Väljas oli väga libe ning Egon kukkus silmaga vastu maad. (t/l 158-159)

• 04.03.2011, 25.03.2011 koostatud kahtlustatava J.R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.02.2011 oli koos B.R-i ja E.O-ga klubis Tonic. Klubis tantsides tundis

9

ükshetk enda kõrval rüselust, äkki tuli talle löök näkku. Seejärel hakkasid inimesed klubist

väljuma, mida tegi ka tema. Õuest toimunut hästi ei mäleta, üks hambutu naine koos

tundmatu mehega hakkas temaga karjuma. Kui nägi politseid tulemas siis jooksis kambatundest koost teistega minema. (kd I, t/l 160-161, 196-197)

• 02.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks

häirekeskuse kõnesalvestised. ER´i kõned politsei häirekeskusesse, kus palub saata kohale politseipatrull, sest tema venda rünnatakse ning nõutakse raha. (kd I, t/l 164-167)

• 02.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks

linnakaamera salvestis. 05.02.2011 kell 02:55 Tallinnas Suur-Karja tänaval oli näha gruppi

inimesi. Maas lamava isiku ümber vahetus läheduses seisid neli tumedates riietes

meesterahvast ning üks valge maikaga naisterahvas. Lamavast isikust veidi eemal seisid

tumedates riietes naisterahvas koos tumeda jopega meesterahvaga. Lamava isiku poole liikusid kaks naist, kellest ühel oli seljas heledat värvi varrukateta pluus ja jalas valget värvi püksid ning teisel oli seljas musta värvi varrukateta pluus, heledat värvi vöö ja jalas tumedad

püksid. Salvetusel oli näha, kuidas üks lamava isiku juurest seisvatest meestest hüppas

parema jalaga maas lamava isiku peale. Seejärel maas lamava isiku juurde tuli kapuutsiga

jopet kandev meesterahvas ning sooritas löögiliigutuse jalaga maas lamava isiku suunas.

Teiselt poolt sooritas samal ajal jalalööki ka veel üks meesterahvas. Valge maikaga naisterahvas liikus maas lamava isikut löönud meeste vahele. Järgmisel hetkel liikus heledates riietes naisterahvast mööda ning teeb parema jalaga löögiliigutuse maas lamava isiku suunas. Seejärel meesterahvad kaugenesid, jooksid kaamera vaateväljast ära ning hetk hiljem jooksid politseinikud samas suunas neile järele. (kd I, t/l 171-176)

• 04.03.2011 ja 18.03.2011 koostatud kahtlustatava B.R´i ülekuulamisprotokolli

kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses märgitud kuriteos süüdi ning selgitab, et 05.02.2011 öösel oli koos J.R-iga, JP´iga, KK'ga ja E.O-ga klubis Tonic. Äkki nägi, et leti ees eelnimetatud isikute ja kahe tundmatu mehe vahel on toimumas rüselus. Otseseid lööke ja kaklust klubis sees ei olnud. Läksid kõik välja. Hakkas Oliveriga koos Nimeta baari

poole minema. Vaatas selja taha ja nägi, et Tonicu ees rüselemine jätkub. JP (tal oli seljas valge jope) oli selili maas ja teine inimene oli tema peal. Läks vahele. Nägi, et mehel oli nina

verine. J oli kulmu all sinikas. Tõmbas J peal istunud mehe ära. Selle mehega läks

rüseluseks. Mees tõmbas katki tema jope. Vihastas, et jope katki tõmmati ning lõi meest labakäega näkku, kuid löök oli tugev ja mees kukkus pikali maha. Mees tõusis uuesti püsti. Nende vahele tuli suur hulk inimesi, et nad ei saaks kokku minna. Karjus sellele mehele, et

mees maksaks jope kinni. Mehega koos olnud naised karjusid, et ei maksa midagi. Mees

hakkas ära jooksma Pärnu mnt poole. Oliver, Jürgen ja veel keegi võõras inimene jooksid talle järgi. Kõndis järgi ja nägi eemalt, et nad said selle mehe kätte ja väänasid ta pikali. Ütles

mehele, et ta jope kinni maksaks, et ta ei tee talle midagi. Äkki keegi karjus, et politsei on kohal ja ta jooksis ära. Enne kui J e appi läks, nägi, et K ja Jürgen rüselevad teise mehega,

kellega juba baaris sees konflikt oli. Otseselt lööke ta ei näinud. Kahetseb tehtud. On vaadanud linna turvakaamera nr 26 salvestust, kus ta nimetas E.O (kes teisel pildil tegi maas lamaja suhtes jalaga löögitaolise liigutuse), J.R ja K K. (kd I, t/l 177-181, 194- 195)

• 11.03.2011 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt D O tundis ära B.R-i, kes lõi teda klubi Tonic ees. (kd I, t/l 183-185)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.03.2011 koostatud kahtlustatava E.O tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 05.02.2011 öösel oli koos J.R-i, B.R-iga, K. K ja J P klubis Tonic. Pärast klubist lahkumist toimus klubis kaklus ning pärast seda jooksis ta

ühele mehele järele ning kui see mees juba maas lamas lõi teda kaks korda jalaga pea piirkonda. Oliver lõi maas lamavat meesterahvast ühe korra jalaga keha piirkonda. (kd I, t/l 186-188)

• 18.03.2011 koostatud tunnistaja J P l´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.02.2011 öösel

oli koos J.R-i , E.O ja B.R-iga klubis Tonic Tallinnas. Välja minnes tuli

tema juurde tundmatu meesterahvas, lõi ootamatult rusikaga, ta kukkus maha ning

meesterahvas jätkas peksmist rusikaga näkku. B.R tõmbas selle mehe tema pealt ära.

10

J.P helises telefon ja ta läks eemale. Hiljem sai Oliveri ja Kajari käest teada, et nad viidi politseisse. (kd I, t/l 190-191)

• 05.02.2011 kell 03:50 D O läbivaatuse teostamise kohta koostatud patsiendikaardist nähtuvalt diagnoositi D O nina trauma. (t/l 201)

• 05.02.2011 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt diagnoositi EN pea pindmised hulgivigastused. (kd I, t/l 204)

16.07.2011 episoodis (alkoholijoobes sõiduki juhtimine)

• 16.07.2011 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt 16.07.2011 kell 02.16 Tallinnas Viru tn 4 tuvastati indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A102519 J.R alkoholijoove 0,93 mg /l. (kd II, t/l 10)

• Tõendusliku alkomeetri (Dräger Alcotest 7110 Est Seeria nr ARAF-0036) lugemi väljatrükist nähtuvalt 16.07.2011 kell 02.46 ja kell 02.50 on mõõtetulemuse lõplik lugem 0,96 mg/l. (kd II t/l 11)

• 16.07.2011 koostatud tõendusliku alkomeetri (Dräger Alcotest 7110 Est Seeria nr ARAF-

0036, tunnistuse nr TTRC-11-00024) kasutamise protokollist nähtuvalt J.R on

mõõdetud väljahingatavas õhus alkoholi 0,96 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, seega mõõtetulemus oli 0,87 mg/l. (kd II, t/l 12)

• 16.07.2011 koostatud tunnistaja Pelle Proosa ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.07.2011

kella 02.14 ajal tuvastas tema paarimees Janno Hütt indikaatorvahendit kasutades, et

kontrollimiseks peatatud sõiduauto Audi A8 reg nr XXX roolis on alkoholijoobe seisundis J.R. (kd II, tl 15)

• 16.07.2011 koostatud kahtlustatava J.R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et tarvitas alkoholi enne autorooli asumist ning juhtis

sõidukit Audi A8 Audrust Tallinnani seda alkoholijoobeseisundis, kuni ta peatati Viru tn.4 maja juures politsei poolt. (kd II, t/l 16-19)

• Teatisest kahtlustatava J.R-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 126,7 krooni so 8,1 eurot. (t/l 208)

• Teatisest kahtlustatava B.R-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 206)

• päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Teatisest kahtlustatava E.O kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 207)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel J.R-i , B.R´i ja E.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute J D S ´i, P G´i, F A B M, SC F ´i, D O ja EN ütlusi, tunnistajate C L F , MM´i, VG, DA, RP, ER´i, J

P´i ja PP ütlusi, läbivaatuse protokolle, patsiendikaarte, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

vastust päringule, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, asitõendite

vaatlusprotokolle, kiirabikaarti, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku

alkomeetri lugemi väljatrükki, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, asub

seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.R-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt J.R viibis 20.02.2010 kella 02.00

ajal avalikus kohas Tallinna vanalinnas asuva ööklubi Holliwood ees. Vaatamata hilisele

kellaajale on tegemist rahvarohke kohaga, kuivõrd tegemist on avaliku lõbustusasutusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi J.R jalaga ühe korra temale võõrast isikut P C H gi puusa piirkonda ning süüdistatavaga koos olnud B.R lõi teist temale võõrast isikut J D St ja F A B M rusikaga näkku. Järgnenud kakluse käigus löödi käte ja jalgadega SCF ja C L F. Seega oli tegemist olukorraga, kus rahvarohkes kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul ja

nähes toimus füüsilise vägivalla kasutamine juhuslikult samasse kohta ilmunud võõraste

isikute suhtes. Kohus leiab, et taolise käitumisega rikuti kannatanutele omistatavat igaühe

11

õigust turvatundele ja privaatsusele avalikus kohas ning J.R näitas oma üleolevat

suhtumist kõrvaliste isikute õigusesse turvatundele ning avalikus ruumis kehtivasse

õigusrahusse, väljendades seejuures ka oma suhtumist kõigisse kõrvalistesse isikutesse,

kasutades avalikus kohas mitmekesi vägivalda erinevate isikute suhtes. Seejuures on tuvastatud, et nii J.R kui ka B.R olid eelnevalt samalaadse käitumise tõttu klubist

välja saadetud, kuivõrd nad ka eelnevalt rikkusid kõrvaliste isikute õigusrahu klubi

siseruumides. Kriminaalasjas üle kuulatud turvatöötajate ütlustest nähtuvalt nägid nad

mõlemad tänaval toimunud kaklust ja süüdistatavate osalust selles, kusjuures ühe tunnistaja sõnade kohaselt tuli kaklusest teatama klubisse üks naisterahvas. Sellest saab järeldada, et on tuvastatud ka isikud, keda taoline käitumine avalikus kohas häiris. Samas saab järeldada, et

kuivõrd J.R ja B.R olid eelnevalt juba samalaadse tegevuse pärast klubist välja

saadetud, siis näitasid nad tänavale jõudes välja oma jätkuvat üleolevat ja negatiivset

suhtumist headesse kommetesse ja normidega kinnistatud isikutevahelistesse suhtesesse ühiskonnas. Vägivalla tulemusena põhjustati F A B M füüsilist valu ja tervisekahjustus –

lõualuu murd, J D S füüsilist valu ja tervisekahjustus – ninahaav ja ninaluude murd. Peale

selle süüdistatakse J.R-ist selles, et tema 05.02.2011 kella 02.55 ajal koos B.R-i

ja E.O-ga Tallinnas Suur-Karja 16 juures pani toime samalaadse teo.

Süüdistuse B.R lõi D O selja piirkonda ja kui viimane ennast näoga lööja poole keeras lõi B.R teda käega näo piirkonda, mille tagajärjel D. O kukkus. B.R ja D. O vahelise kakluse lahutasid juhuslikud juuresviibijad. J.R ja E.O

arvasid, et kakluse juures oleva seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning

järgnesid EN’ile, paiskasid ta pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda. Vägivalla tulemusena

põhjustati D. O ninaverejooks ja ninaluude murd, EN hulgimarrastused pea piirkonda.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt kujunes sellise käitumise tulemusena olukord, kus süüteo toimepanemise kohas oli palju inimesi, kes püüdsid sekkuda, rahustasid konfliktis osalejaid. Kuivõrd kriminaalasjas on tuvastatud, et üks kohalviibinuist helistas ka politseisse, siis võib järeldada, et taoline käitumine riivas kõrvaliste isikute turvatunnet avalikus kohas ning süüteo toimepanemise lõpetas politsei saabumine, kes asus süüdistatavaid taga ajama. Kohus leiab, et ka sellele juhul on tegemist avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud avalikus

kohas ja vägivallaga ning kuivõrd kriminaaltoimikust on näha, et süüdistatavad osalesid

kolmekesi selle süüteo toimepanemises ja andsid igaüks ka oma olulise teopanuse avaliku korra raskeks rikkumiseks vägivallaga, saab järeldada, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja

ühise eesmärgi saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult, näitamaks oma üleolevat

suhtumist tavade, heade kommete ja reeglitega kinnistatud isikutevahelistesse suhetesse

ühiskonnas ja igaühe õigusesse turvalisusele avalikus kohas. Süüdistatavale inkrimineeritud

süütegude puhul on tegemist kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 mõttes, kusjuures mõlemal juhul tekitati tervisekahjustused ning kohus hindab seda vägivallana KarS § 263 p 1

mõttes. Samuti leiab kohus, et süüdistatav tegutses mõlemal juhul ka kooskõlastatult teiste süüdistatavatega ning ühiselt, saavutades ka püstitatud eesmärgi, näidates kõigile kõrvalistele isikutele oma üleolevat suhtumist avalikku õigusrahusse. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava J.R-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.R-i käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 16.07.2011 kella 02.14 ajal Tallinnas Viru tn 4 juures suunaga Sauna tn poole juhtis J.R sõiduautot Audi A8 reg. nr. XXX, olles

juhile keelatud seisundis, kuivõrd tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,96 mg/l

kohta, laiendmääramatus 0,9 mg/l kohta – lõplik tulemus 0,87 mg/l. Sellise käitumisega

rikkus J.R liiklusseaduse § 69 lg 1 keeldu, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Samuti rikkus J.R sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1

nõudeid, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seetõttu

12 asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.R-i käitumisele

antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.R´i käitumine kvalifitseeritud KarS § 263

p 1, 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibis B.R koos J.R-iga 20.02.2010 kella 02.00 ajal avalikus kohas Tallinna vanalinnas asuva ööklubi Holliwood ees, kus lõi pärast lühikest sõnavahetust J D St ja SCF rusikaga näkku. Samal ajal lõi J.R samas seltskonnas olnud P C H git jalaga puusa piirkonda. Järgnenud kakluse käigus löödi

käte ja jalgadega ka F A B M , põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – alalõualuu murru ning suu ja suuõõne lahtise haava, J D S valu ja tervisekahjustuse. Seega oli tegemist olukorraga, kus rahvarohkes kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul ja nähes toimus

füüsilise vägivalla kasutamine juhuslikult samasse kohta ilmunud võõraste isikute suhtes.

Kohus leiab, et taolise käitumisega rikuti kannatanutele omistatavat igaühe õigust

turvatundele ja privaatsusele avalikus kohas ning B.R näitas oma üleolevat suhtumist

kõrvaliste isikute õigusesse turvatundele ning avalikus ruumis kehtivasse õigusrahusse, väljendades seejuures ka oma suhtumist kõigisse kõrvalistesse isikutesse, kasutades avalikus kohas mitmekesi vägivalda erinevate isikute suhtes. Seejuures on tuvastatud, et nii B.R kui ka J.R olid eelnevalt samalaadse käitumise tõttu klubist välja saadetud, kuivõrd nad

ka eelnevalt rikkusid kõrvaliste isikute õigusrahu klubi siseruumides. Kriminaalasjas üle

kuulatud turvatöötajate ütlustest nähtuvalt nägid nad mõlemad tänaval toimunud kaklust ja süüdistatavate osalust selles, kusjuures ühe tunnistaja sõnade kohaselt tuli kaklusest teatama

klubisse üks naisterahvas. Sellest saab järeldada, et on tuvastatud ka isikud, keda taoline käitumine avalikus kohas häiris. Samas saab järeldada, et kuivõrd B.R ja J.R olid

eelnevalt juba samalaadse tegevuse pärast klubist välja saadetud, siis näitasid nad tänavale

jõudes välja oma jätkuvat üleolevat ja negatiivset suhtumist headesse kommetesse ja

normidega kinnistatud isikutevahelistesse suhtesesse ühiskonnas. Samuti nähtub

kriminaalasjast, et 05.02.2011 kella 02.55 ajal B.R olles koos J.R-i ja

E.O-ga Tallinnas Suur-Karja 16 juures, lõi D O selja piirkonda ja kui viimane ennast

näoga lööja poole keeras lõi B.R teda käega näo piirkonda, mille tagajärjel D. O

kukkus. B.R ja D. O vahelise kakluse lahutasid juhuslikud juuresviibijad. Selline lahutamine näitab juba ilmselgelt seda, et kõrvalisi isikuid taoline käitumine oluliselt häiris, kuid loodeti hakkama saada politseid välja kutsumata. Samal ajal samas kohas ja seltskonnas viibinud J.R ja E.O arvasid, et kakluse juures oleva seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning järgnesid EN’ile, paiskasid ta pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda.

Löömisega tekitati D. O ninaverejooks ja ninaluude murd. EN tekitati löömisega

hulgimarrastused pea piirkonda. Seega pidasid J.R ja E.O vajalikuks hoida olukorda kontrolli all ja jätkata B.R-i alustatud süütegu, kasutades vägivalda eemalduva isiku suhtes. Sellele järgnevalt aga kutsuti juba politsei, sest sündmuskohal viibinud isikud ei

suutnud avalikus kohas vägivallatsemist lõpetada. Kohus asub seisukohale, et taoline

süüdistatavate käitumine oli lugupidamatuse väljendamine ja seal viibivate inimeste rahu

häiriv tegevus. Taoline käitumine riivas kõrvaliste isikute turvatunnet avalikus kohas ning

süüteo toimepanemise lõpetas kõrvaviibinud isiku poolt välja kutsutud politsei saabumine.

Kohus leiab, et ka sellele juhul on tegemist avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime

pandud avalikus kohas ja vägivallaga ning kuivõrd kriminaaltoimikust on näha, et süüdistatavad osalesid kolmekesi selle süüteo toimepanemises ja andsid igaüks ka oma olulise

teopanuse avaliku korra raskeks rikkumiseks vägivallaga, saab järeldada, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja ühise eesmärgi saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult, näitamaks oma üleolevat suhtumist tavade, heade kommete ja reeglitega kinnistatud isikutevahelistesse

suhetesse ühiskonnas ja igaühe õigusesse turvalisusele avalikus kohas. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul on tegemist kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 mõttes, kusjuures mõlemal juhul tekitati tervisekahjustused ning kohus hindab seda vägivallana KarS

§ 263 p 1 mõttes. Samuti leiab kohus, et süüdistatav tegutses mõlemal juhul ka

kooskõlastatult teiste süüdistatavatega ning ühiselt, saavutades ka püstitatud eesmärgi,

13 näidates kõigile kõrvalistele isikutele oma üleolevat suhtumist avalikku õigusrahusse. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.R-i käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi. Kriminaalasjast nähtuvalt 05.02.2011 kella 02.55 ajal E.O viibis

koos B.R-i ja J.R-iga Tallinnas Suur-Karja 16 juures, kus B.R D O selja piirkonda ja seejärel näkku, mille tagajärjel D. O kukkus. B.R-i ja D.O vahelise kakluse lahutasid juhuslikud juuresviibijad. Selline lahutamine näitab juba ilmselgelt seda, et kõrvalisi

isikuid taoline käitumine oluliselt häiris, kuid loodeti hakkama saada politseid välja kutsumata. Samal ajal samas kohas ja seltskonnas viibinud J.R ja E.O arvasid, et

kakluse juures oleva seltskonna juurest lahkub B.R-iga kakelnud isik ning järgnesid EN’ile, paiskasid ta pikali ja lõid teda jalgadega pea ja keha piirkonda. Nende juurde tuli ka

B.R kes lõi kaks korda jalaga E. N pea piirkonda. Löömisega tekitati D. O

ninaverejooks ja ninaluude murd. EN tekitati löömisega hulgimarrastused pea piirkonda.

Seega pidasid J.R ja E.O vajalikuks hoida olukorda kontrolli all ja jätkata B.R-i alustatud süütegu, kasutades vägivalda eemalduva isiku suhtes. Sellele järgnevalt

aga kutsuti juba politsei, sest sündmuskohal viibinud isikud ei suutnud avalikus kohas

vägivallatsemist lõpetada. Kohus asub seisukohale, et taoline süüdistatavate käitumine oli

lugupidamatuse väljendamine ja seal viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline

käitumine riivas kõrvaliste isikute turvatunnet avalikus kohas ning süüteo toimepanemise lõpetas kõrvalviibinud isiku poolt välja kutsutud politsei saabumine. Kohus leiab, et ka sellele

juhul on tegemist avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud avalikus kohas ja

vägivallaga ning kuivõrd kriminaaltoimikust on näha, et süüdistatavad osalesid kolmekesi selle süüteo toimepanemises ja andsid igaüks ka oma olulise teopanuse avaliku korra raskeks rikkumiseks vägivallaga, saab järeldada, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja ühise eesmärgi

saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult, näitamaks oma üleolevat suhtumist tavade,

heade kommete ja reeglitega kinnistatud isikutevahelistesse suhetesse ühiskonnas ja igaühe

õigusesse turvalisusele avalikus kohas. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul on

tegemist kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 mõttes, kusjuures mõlemal juhul tekitati tervisekahjustused ning kohus hindab seda vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Samuti leiab

kohus, et süüdistatav tegutses ka kooskõlastatult teiste süüdistatavatega ning ühiselt,

saavutades ka püstitatud eesmärgi, näidates kõigile kõrvalistele isikutele oma üleolevat

suhtumist avalikku õigusrahusse. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle

muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on J.D.S esitanud tsiviilhagi 3000 euro nõudes, kuivõrd peksmisega tekitati kannatanule ninaluumurd. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et J.D.S tekitasid vägivalla kasutamisega ninaluumurru J.R ja B.R. Samas on esitatud tsiviilhagis märgitud, et seoses ninaluumurru tekitamisega soovitakse 3000

euro hüvitamist ning tekitatud kahju suurust tõendavaks dokumendiks on patsiendikaart.

Tutvudes toimu materjalidega tuvastas kohus, et patsiendikaart ei sisalda endas andmeid tekitatud kahju ulatuse kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtul ei ole võimalik siduda ninaluumurdu ja 3000 euro suurust summat olukorraga, kus 3000 euro hüvitamisel hagi esitajale tema olukord muutuks selliseks nagu see oli enne 20.02.2010. Samuti ei ole sellise

hagi puhul võimalik tuvastada kas tegemist oleks otsese varalise kahju või saamata jäänud

tuluga. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks

varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2, 3, 4 mõttes. Seetõttu tuleks otsida seost mittevaralise

kahjuga. Samas ei ole esitatud tsiviilhagis viidatud ei varalisele ega mittevaralisele kahjule. Kohtu arvates ei ole ka võimalik kohaldada VÕS § 132 sätteid, mis sätestavad asja hävimisest

14

või kaotsiminekust või uue samaväärse asja väärtuse hüvitamist või siis asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist. VÕS § 128 lg 5 kohase mittevaralise kahju tuvastamiseks tuleks

eelkõige lähtuda tsiviilhagis esitatud põhjendustest ning kohus saaks otsustada kas need põhjendused on arvestatavad. Esitatud hagis ühtegi põhjendust ei ole esitatud. Vastavalt VÕS § 134 lg 3 kohaselt võib tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral nõuda mittevaralise kahju hüvitist juhul, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud

asjaolud. Esitatud tsiviilhagis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, rääkimata siis erandlikest asjaoludest, mis hüvitamise nõuet õigustaks. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagist ei ole võimalik kindlaks teha kahju hüvitamise võlaõiguslikku alust, mistõttu ei ole tuvastatav ka kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus. Seetõttu ei ole võimalik asuda analüüsima ka seda, kas väidetav tekitatud kahju oli õigusvastane ning kuuluks hüvitamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Karistuse mõistmisel J.R-ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude

laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohtueelsel

menetlusel on süüdistatav avaldanud kahetsust, samuti kohtuistungil. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on aastase vahega toime pannud kaks samalaadset kuritegu. Pärast esimese kuriteo toimepanemist peeti süüdistatav kinni, kuid sellele vaatamata pani ta aasta möödudes toime samalaadse teo. Pärast teise kuriteo toimepanemist peeti ta nelja

kuu möödudes kinni uue, seekord juba teiselaadse süüteo toimepanemiselt. Seejuures on

kõigil juhtudel tegemist sellega, et süüdistatav on süüteod toime pannud alkoholijoobes. Kohus leiab, et selline süütegude toimepanemine viitab sellele, et alkoholi tarbimise järgselt

ei suuda süüdistatav ennast enam kontrollida ega hoiduda uute süütegude toimepanemisest.

Seejuures ei ole ta olnud suuteline ka tegema mingeid järeldusi. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatava kahetsus ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatav, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine seab süüdistatava kahetsuse siiruse kahtluse alla. Süüdistatavale KarS § 263 p 1, 4 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale on süüks arvatud kaks samalaadset süütegu, millised sisaldavad endas kahte kvalifitseerivat tunnust, siis ei saa tulla

järeldusele, et süüdistatava süü oleks väike. Samas peab kohus karistuse määra valikul

oluliseks seda, et kuigi süüdistatav oli temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal

alkoholijoobes, siis on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastatud, et ka kannatanud

mõlemal juhul olid alkoholijoobes. See aga viitab kohtu arvates sellele, et ka kannatanute

seisund võis põhjustada konfliktsituatsioonide tekkimise oluliselt kergemini kui juhul, kui kannatanud olnuks kained. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

KarS § 424 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnenud karistus väärteo eest kustunud. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub hetkel alaline sissetulek,

mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad

piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Peale selle mõistetakse

süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis suurendab veelgi süüdistatava rahalisi kohustusi.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Karistuste liitmisel KarS § 64 lg 1 alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav on toime

pannud kaks eriliigilist süütegu, millega riivatakse erinevaid õigushüvesid ning eriliigiliste

süütegude toimepanemisel pannakse tegu eraldi tahtlusega. Seetõttu leiab kohus, et

15

eriliigiliste süütegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses.

Kuivõrd aga süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse

kolme kuriteo toimepanemises ning teda on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mis annaks talle võimaluse teha kõrvalise isiku järelevalve all järeldusi toimepandust ja senisest eluviisist.

KarS § 424 järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse väärteo

toimepanemise eest karistatud ka lisakaristusega ning temalt on juhtimisõigust ära võetud. Seega, olles varem karistatud samalaadse väärteo eest lisakaristusega, ei olnud süüdistatavale

üllatuslik see, et sõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse tema suhtes uuesti

samalaadset lisakaristust kohaldada. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Seega selleks, et säilitada juhtimisõigust, mis kergendaks tema elukorraldust, pidi süüdistatav ise käituma selliselt, et tal juhtimisõigus säiliks. Ometigi pidas

süüdistatav olulisemaks tarvitada alkoholi ja seejärel asuda sõidukit juhtima, juhtides seda suhteliselt pika vahemaa. Süüdistataval tuvastatud joobe suurus ja teadmine joobest sõidukit

juhtima asudes näitab seda, et süüdistatava pani kuriteo toime kavatsetusega. Sellises

seisundis olles pani ta ohtu nii iseenda kui ka teised liiklejad. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav suutis inkrimineeritud süüteo toimepanemisega ilmekalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult

juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla

lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest,

et süüdistatava suhtes on juba varem lisakaristust kohaldatud, kuid lühiajaline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada oluliselt pikemat lisakaristust. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu

karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on

võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist ja samalaadse teo korduvalt toimepanemisel kuni 1 aastast tähtaega, siis ohtlikuma

teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks

olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra.

Karistuse mõistmisel B.R ´ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohtueelsel menetlusel on

süüdistatav avaldanud kahetsust, samuti kohtuistungil. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on aastase vahega toime pannud kaks samalaadset kuritegu. Pärast esimese kuriteo toimepanemist peeti süüdistatav kinni, kuid sellele vaatamata pani ta

aasta möödudes toime samalaadse teo. Seejuures on kõigil juhtudel tegemist sellega, et

süüdistatav on süüteod toime pannud alkoholijoobes. Kohus leiab, et selline süütegude toimepanemine viitab sellele, et alkoholi tarbimise järgselt ei suuda süüdistatav ennast enam kontrollida ega hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Seejuures ei ole ta olnud suuteline

ka tegema mingeid järeldusi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatav, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine näitab kahetsuse puudumist. Süüdistatavale KarS § 263 p 1, 4 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena

16

ette nähtud nii rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus leiab, et kuivõrd

süüdistatavale on süüks arvatud kaks samalaadset süütegu, millised sisaldavad endas kahte

kvalifitseerivat tunnust, siis ei saa tulla järeldusele, et süüdistatava süü oleks väike. Samas

peab kohus karistuse määra valikul oluliseks seda, et kuigi süüdistatav oli temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, siis on kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt tuvastatud, et ka kannatanud mõlemal juhul olid alkoholijoobes. See aga viitab

kohtu arvates sellele, et ka kannatanute seisund võis põhjustada konfliktsituatsioonide tekkimise oluliselt kergemini kui juhul, kui kannatanud olnuks kained. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub hetkel alaline sissetulek,

mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad

piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Peale selle mõistetakse

süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis suurendab veelgi süüdistatava rahalisi kohustusi.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kuivõrd aga süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse

kahe kuriteo toimepanemises ning teda on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mis annaks talle võimaluse teha kõrvalise isiku järelevalve all järeldusi toimepandust ja senisest eluviisist.

Karistuse mõistmisel E.O-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo

laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemise järgselt, so hoidumine uue süüteo toimepanemisest annab kohtule aluse asuda seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsust võib arvestada puhtsüdamlikuna ning karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale KarS § 263 p 1, 4 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek, kuid kriminaaltoimikust võib teha järeldusi, et see ei pruugi olla kuigi suur. Peale

selle tuleb süüdistataval tasuda ka kriminaalmenetluse kulu. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd tal puuduvad

piisavad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes

tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe süüteo toimepanemises, siis ei ole kohtu arvates süüdistatava süü suur ning kohtu arvates

võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata

ning tema karistusandmed on seoses kustumisega arhiveeritud, leiab kohus, et süüdistatava

suhtes võib mõistetava karistuse jätta täies ulatuses kohaldamata ning kohus leiab, et

süüdistatav ei vaja ka oma ellusuhtumise muutmiseks kõrvalist abi, so kriminaalhooldaja järelevalvet ning kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 sätteid.

Märt Toming kohtunik