2-24-14347/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14347

Kohtuasi

R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi

AS TBB pank (likvideerimisel) ja AS TBB liising vastu

hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks ja

tagaseljaotsuse

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.C (pankrotis, isikukood XXX) pankrotihaldur

Toomas Saarma

Kostja I AS TBB pank (likvideerimisel, registrikood

10237984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil

Savitski

Kostja II AS TBB liising (registrikood 10570483),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.03.2025 otsuse resolutsiooni p 5 muutmata.

2. Jätta R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud R.C (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-14347

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.C (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Toomas Saarma (hageja) esitas 23.09.2024 Harju

Maakohtule hagi AS TBB pank (likvideerimisel, kostja I) ja AS TBB liising (kostja II) vastu

tsiviilasjas nr 2-21-2143 hagile vastamata jätmise kehtetuks tunnistamiseks ning 04.05.2021

tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud

võrdsetes osades kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad 10.02.2021 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse

võlgniku vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-21-2143). Kostja I nõudis kahju hüvitamist

14 667 eurot ja viivist 8% aastas alates 10.02.2021 kuni nõude täitmiseni. Kostja II nõudis

kahju hüvitamist 23 367 eurot ja viivist 8% aastas alates 10.02.2021 kuni nõude täitmiseni.

Maakohus võttis kostjate nõuded menetlusse ning toimetas menetlusse võtmise määruse koos

hagimaterjalidega võlgnikule kätte. Võlgnik hagile ei vastanud. Maakohus tegi 04.05.2021

tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Tagaseljaotsus jõustus 15.06.2021.

1.2. Harju Maakohus kuulutas 22.09.2021 välja võlgniku pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks hageja (tsiviilasi nr 2-21-9837).

1.3. Hageja palus tunnistada kehtetuks võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-21-2143 hagile

vastamata jätmise ning tunnistada tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks. Võlgniku poolt

hagile vastamata jätmine kahjustab võlgniku võlausaldajate huve, millest kostjad olid

teadlikud. Hagile vastamata jätmine toimus ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad võtsid hagi õigeks ja palusid jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 12.03.2025 õigeksvõtul põhineva otsusega ning tunnistas

kehtetuks võlgniku tsiviilasjas nr 2-21-2143 kostjate hagidele vastamata jätmise. Samuti

tunnistas maakohus lubamatuks Harju Maakohtu 04.05.2021 samas asjas tehtud

tagaseljaotsuse sundtäitmise. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2-24-14347

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pöördus hageja kohtusse põhjendatult ning

saavutas oma eesmärgi – hagile vastamata jätmise aluseks olnud tegevusetuse tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamise ning tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise.

Vaidlust ei oleks saanud vältida ega lahendada kokkuleppel – pooled ei oleks saanud kokku

leppida pankrotivõlgniku tegevusetuse tagasivõitmises ega sundtäitmise lubamatuses.

3.2. Teisalt oleks tekkinud olukorras äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjad ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, nad võtsid hagi kohe õigeks ega

põhjustanud menetluskulude suurenemist.

3.3. Tagaseljaotsuse tegemise põhjustanud tegevusetust sai ette heita võlgnikule, kuid mitte

tsiviilasja nr 2-21-2143 hagejatele (praeguse asja kostjatele), kel oli õigus pöörduda kohtu

poole ning nõustuda tagaseljaotsuse tegemisega. Kuna poolte õigussuhe oli olemuslikult

selline, et seda poleks saanud kohtuvälise kokkuleppega tagasiulatuvalt reguleerida, siis ei

olnud ka kostjatele midagi ette heita.

3.4. Eelnevat ei vääranud hageja osundatu, mille kohaselt oleks kostjad saanud jätta oma

nõude võlgniku pankrotimenetluses esitamata. Kostjate kasuks oli tehtud otsus, mis oli

jõustunud. Jõustunud kohtuotsus oli täitmiseks kohustuslik. Seega võisid kostjad

kohtuotsusest tuleneva nõude võlgniku pankrotimenetluses esitada.

3.5. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja jättis menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata. Hageja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta maakohtu

menetluskulud kostjate kanda.

5. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg-t 4, jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 1 ning hinnanud tõendeid

valesti.

6. Hageja juhtis kohtuväliselt kostjate poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuetele

esitatud vastuväidetes tähelepanu sellele, et kostjate poolt võlgniku vastu esitatud hagid olid

alusetud, mistõttu esineb alus hagidele vastamata jätmise tagasivõitmiseks. Samuti märkis

hageja oma vastuväidetes, et kui kostjad ei loobu võlgniku pankrotimenetluses esitatud

nõudest, siis peab hageja esitama kostjate vastu hagi võlgniku poolt hagile vastamata jätmise

tagasivõitmiseks. Vaatamata hageja hoiatusele ei loobunuid kostjad nõuetest. Seetõttu ei

jäänud hagejal muud üle, kui esitada kostjate vastu hagi. Seetõttu on ilmne, et kostjad andsid

oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.

7. Hageja heidab kostjatele ette, et nad ei loobunud pankrotimenetluses esitatud nõuetest

pärast hageja selgitusi. Hageja tegi kohtuväliselt kõik endast oleneva, et hagi esitamist vältida.

Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus kostjad sundisid hagejat kohtusse pöörduma, kuid

kostjad ei kanna hageja menetluskulude hüvitamise riski.

8. Hageja on hagi esitanud võlgniku pankrotihaldurina. Hagejat ei saa samastada võlgnikuga

ning võlgniku tegevusetust ei saa omistada hagejale. Seetõttu ei saa võlgniku tegevusetusega

põhjendada ka hageja menetluskulude hageja kanda jätmist. Teiseks, pankrotiseaduses

sätestatud alustel saab tagasi võita ainult pankrotivõlgniku tehtud tehinguid ja toiminguid, st

2-24-14347

tagasivõitmise hagide puhul saaks seetõttu alati väita, et hagi ajendiks on pankrotivõlgniku

enda tegevus. See aga ei anna alust jätta hagi esitanud pankrotihalduri menetluskulusid

pankrotihalduri enda kanda.

Vastustaja seisukoht

9. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 5). Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 456

lg 4).

12. Hageja hinnangul jättis maakohus vääralt kohaldamata TsMS § 162 lg 1 menetluskulude

jaotamisel ning kohaldas ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja

väidetega.

12.1. Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandid sellest põhimõttest on

seaduses sätestatud. Näiteks TsMS § 168 lg 6, mis näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe

õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks.

12.2. Riigikohus on leidnud, et pankrotimenetluses vara tagasivõitmise hagi rahuldamise

korral (kui kostja võtab hagi kohe õigeks) tuleb üldjuhul jagada menetluskulud TsMS § 162 lg

1 järgi, mitte aga TsMS § 168 lg 6 alusel (RKTKo 11.04.2013, 3-2-1-36-13, p 13). Samas on

kohtul kõikidel juhtudel õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (RKTKm 04.04.2011, 3-2-1-4-

11, p 10), st TsMS § 162 lg 4 kohaldamisala on laiem kui sama paragrahvi eelnevad lõiked

(TsMS I komm (2017), § 162, p 3.4.2). Riigikohus on eelviidatud lahendis nr 3-2-1-36-13

kinnitanud kohtu õigust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 vara tagasivõitmise hagi rahuldamisel.

12.3. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu

diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud.

12.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades

kaalutlusõiguse piire ületanud. Maakohus on põhjendanud, miks ta jättis maakohtu menetluse

kulud poolte enda kanda, ja ei ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud.

2-24-14347

13. Maakohus leidis õigesti, et poolte õigussuhe on olemuslikult selline, et seda ei oleks

saanud kohtuvälise kokkuleppega tagasiulatuvalt reguleerida. Seega ei ole kostjatele midagi

ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eelnevat ei mõjuta hageja

osundatu, mille kohaselt oleks kostjad saanud jätta oma nõude võlgniku pankrotimenetluses

esitamata. Õiguslikult selgem on olukord, kus kohtuotsusega tunnistatakse kehtetuks võlgniku

hagidele vastamata jätmine, kui et kostjad jätavad esitamata jõustunud kohtuotsusest tuleneva

nõude. Viidatud asjaolu ei muuda ringkonnakohtu arvates ka hageja seisukoht, et hageja

hoiatas kostjaid, et kui nad ei loobu oma nõuetest, siis esitab pankrotihaldur kohtule hagi.

Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul oli õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel

menetluskulud poolte endi kanda.

14. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

16. Kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)