2-24-16914/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-16914

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. A. hagi J. A. vastu abielulahutuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

06. juuni 2025. a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

I. A. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

J. A. (ik XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. A. hagi J. A. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada I. A. ja J. A. abielu, mis on sõlmitud XXX. a. Jõhvi Vallavalitsuses ja mille

kohta on tehtud kanne nr 181-2019/1215.

3. Jätta I. A.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „A.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. I. A. esitas 7.11.2024. a. Viru Maakohtule hagi J. A. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 24.06.2024.a. Abielu ei ole võimalik lahutada

perekonnaseisuasutuses, kuna kostja on lahutamisele vastu. Viimasel kahel aastal tarvitas kostja

aktiivselt alkoholi ja narkootikume, mängis kasiinodes ega ööbinud kodus. Kostja kasutas hageja

suhtes vaimset vägivalda. 24.06.2024, s.o pärast järjekordset narkootikumide tarvitamise ja

perevägivalla intsidenti ajas hageja kostja kodust välja. Pooltel on ühine laps, keda mõjutab

olukord väga tugevalt ja negatiivselt. Pärast lahkuminekut ei tundud kostja huvi lapse käekäigu

vastu ega osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises.

2.

11.12.2024.a. kohtuistungil soovisid pooled leppimisaega kuueks kuuks.

Hageja sõnul rääkisid pooled omavahel ja üritavad abielu säilitada, minna pereteraapiasse. J. A. ei

ole mõnda aega narkootikume tarvitanud, soovib osaleda pereelus. Kohus andis pooltele

leppimisaja kolm kuud.

19.02.2025.a. e-kirjas palus I. A. leppimisaega pikendada veel 3 kuuks.

Taotluses märkis hageja, et pärast esimest kohtuistungit, kus määrati lepitusperiood, mõistis J., et

kui ta praegu olukorda ei muuda, teeb kohus lahutusotsuse. Alates kohtuistungist on J. teinud

jõupingutusi olukorra parandamiseks – elab perega koos, aitab hagejat kodutöödes, toetab last ja

osaleb lapse kasvatamises, käib sõltuvusprobleemide nõustamisprogrammis, otsib aktiivselt tööd.

Hageja märgib, et kuivõrd muutustest on möödas veel liiga vähe aega, ei ole ta veel kindel, kas

õnnestub abielu päästa. Hageja taotles leppimisaja pikendamist, et oleks näha kas positiivsed

muutused jätkuvad ja kas on võimalus kooselu taastada.

Maakohus peatas 10.03.2025 määrusega tsiviilasja nr 2-24-16914 menetluse kolmeks kuuks ja

andis pooltele leppimisasja PKS § 67 lg 3 järgi.

3. Hageja esitas 21.05.2025 kohtule taotluse menetluse jätkamiseks, kuna leppimisaeg ei andnud

tulemust ning pooled on jõudnud järeldusele, et suhe tuleb lõpetada. Kohus uuendas 21.05.2025

määrusega menetluse ning määras asjas kohtuistungi 6. juunil 2025.

4. Kohtuistungil 6.06.2025.a. jäi I. A. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et tema

otsus on kaalutletud ja lõplik, hageja on veendunud et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kostja J. A. abistas esimesed kuud hagejat kodutöödes ja tegeles lastega, käis tugiisiku juures,

kuid teraapiasse ei tulnud. Kolme kuu möödudes hakkas kostja uuesti tarvitama amfetamiini ja

muid aineid („travki“). Hageja leidis kostjale töökoha, kuid kostja ei taha töötada. Abielu

lahutamise põhjuseks on kostja alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, perevägivald, kostja

käitumis- ja eluviis. Laps samuti kannatab sellise olukorra all. Hageja tegi kõik, mis oli võimalik,

suunas ravikeskusesse, püüdis ravida. Varem kostja ei soovinud abielu lahutada. Hetkel on J. A.

üldse kadunud, hageja ei ole teda näinud alates aprillist, tema viibimiskoht on hagejale teadmata.

Kostja on praegu nagu bomž – ilma elukohata. Hageja võttis kostjalt korterivõtme ära. Hageja

otsus on lõplik, pooltel on erinevad eluviisid.

J. A. kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte toimetatud isikulikult 29.05.2025.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

6. Kohus andis pooltele leppimisaja kokku 6 kuud, kuid leppimisaeg tulemust ei andnud, pooled

abielu säilitada ei suutnud. Kui esialgu ilmnes positiivseid muutusi J. A. käitumises ja suhtumises,

siis mõne aja möödudes taastus endine olukord (kostja jätkab eluviisi, mis on abielu lahutamise

põhjuseks).

I. A. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise

võimalust ei näe.

Kohtuistungil 6.06.2025 ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult

läbi mõelnud, otsuse tuleviku suhtes teinud ning oma otsuses kindel.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173

lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik