2-24-137147/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137147

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi P. V. vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva võlgnevuse nõudes

3434,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja P. V. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi P. V. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista P. V.lt B2 Impact OÜ kasuks välja 22. veebruaril 2024 Xxxx sõlmitud

laenulepingust tulenev põhivõlg 2375 eurot, intressid 346,03 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 382,02 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista P. V.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (2375

eurot) alates 7. detsembrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud P. V. kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 440 eurot.

6. Mõista P. V.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 440 eurot.

7. P. V. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse P. V.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 17.10.2024 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 26. novembri 2024 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. detsembril 2024 (täiendatud 10.01.2025) hagiavalduse, mille kohaselt

sõlmisid Xxxx ja kostja 22.02.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot.

Laenusumma on kantud kostjale samal päeval. Kostja on tasunud ühe osamakse summas 125

eurot (18.03.2024), mille krediidiandja arvestas põhinõude katteks. 06.07.2024 edastas

krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse märkides, et juhul kui kostja võlgnevust

ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. 21.07.2024 ütles

krediidiandja lepingu üles, kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

omamaksega (aprill, mai, juuni, juuli) ning ei tasunud võlgnevust ka peale hoiatuse saamist.

Lepingu kohaselt on intressimääraks 42,66% aastas ning krediidi kulukuse määraks 52,08%.

Hagejale loovutati nõue 02.08.2024.

Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks analüüsis

krediidiandja kostja esitatud laenutaotlust, tegi kindlaks, et kostjal puuduvad maksehäired

ning kontrollis ka kostja Xxxx ja Xxxx kontoväljavõtteid. Krediidiandja tuvastas Xxxx

kontoväljavõtete alusel, et kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 2200 eurot T OÜ-lt.

Laenutaotluses oli kostja märkinud igakuiste kulutuste suuruseks 0 eurot – konto väljavõtete

alusel ei tuvastanud krediidiandja, et kostjal oleks finantskohustusi. Pärast laenulepingu alusel

igakuise osamakse tasumist jäi allesjääv summa kostjale igapäevasteks kuludeks ning

majapidamiskuludeks. Seega jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Hageja palub mõista kostjalt välja 22.02.2024 Xxxx sõlmitud laenulepingust tuleneva

põhivõla 2375 eurot, intressi 346,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 382,02 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 440 eurot (riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot).

3. Kohus võttis hagi 17. jaanuari 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute

infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale

isiklikult kätte nende avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 17. märtsil 2025 (TsMS §

3111 lg 1 p 3 ja lg 3). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 7. aprillil 2025, kuid kostja ei

ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata

jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

Seejuures on kohus kontrollinud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu

krediidi kulukuse määra. Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist krediidiandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel

hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kohtu hinnangul on

krediidiandja täitnud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 440 eurot, so riigilõiv

420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Samuti on

põhjendatud hüvitada hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud

kokku 440 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused



Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik