2-23-122686/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-23-122686 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V.W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja V.W (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-23-122686 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital loobumine hagist V.W vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-122686. 3. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagilt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 180,14 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 01.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 20.09.2023, mida täpsustas 05.12.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3133,46 eurot, millest põhinõue on 1729,78 eurot, intress on 238,37 eurot, viivis on 1130,31 eurot ja sissenõudmiskulud on 35 eurot (dtl 80). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (krediidiandja) ja kostja 11.06.2019 (kostja poolt allkirjastatud 12.06.2019) krediidilepingu nr 795214871, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 500 eurot kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 40,91% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi ülekandmise tasu (väljavõtutasu) pangakontole 1,90 eurot, millele lisandus 2,90% ülekande summast. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 51,61% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (krediidiandja) ja kostja 28.04.2020 lepingu nr 795214871 lisa, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale suurendatud krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks (lepingus on lepingu kuupäevaks märgitud 11.06.2019). Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 40,91% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi ülekandmise tasu (väljavõtutasu) pangakontole 2,90 eurot, millele lisandus 3,1% ülekande summast ja millele lisandus kaardimakse tasu 1% tehingu summalt. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 59,20% aastas. Kostja pidi igakuiselt tegema krediidi tagasimakse vähemalt 10 eurot ja tasuma intressi vähemalt 58,97 eurot. Kostja jättis tasumata 15.11.2021, 15.12.2021 ja 15.01.2022 osamaksed. Krediidiandja teavitas kostjat 31.01.2022 lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o 14.02.2022. Leping lõppes ülesütlemisega 15.02.2022. Kostjal on intressivõlgnevus summas 238,37 eurot. Viivisenõue perioodi 15.02.2022–20.09.2023 eest on 1130,31 eurot. Kostja tasus enne lepingu ülesütlemist 2759,13 eurot. 2. Kohus võttis 18.03.2024 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja hagile ei vastanud. 3. Hageja esitas 6. juunil 2025 avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 227,50 eurot. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud. 2 (4)

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. 6. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Asjas esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 7. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagist loobumist hageja põhjendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagilt hinnaga 3623,96 eurot kuulus tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 94,72 eurot. Hageja tasus 20.09.2023 hagilt täiendava riigilõivu 309,14 eurot ja 13.03.2024 täiendava riigilõivu 51,14 eurot. Hageja taotleb 227,50 euro tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. Hagejale kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastamisele pool hagilt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 180,14 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. 3 (4)

9. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4 (4)