1-24-6442/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-6442

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025, Pärnu, osaliselt kinnisel kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-24-6442 (24250150007)

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Nummert, rahvakohtunikud Eili Pais ja Helen

Tekko

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Kriminaalasi

K.E süüdistuses KarS § 178 lg 1, KarS § 141 lg 2 p 1, KarS § 185

lg 1, KarS § 145 lg 2, KarS § 182 lg 1 ja KarS § 215 lg 1 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

ringkonnaprokurör Merje Turjakas

Süüdistatav

K.E

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kontaktid:

XXX; XXX

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

XXX

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

XXX

Karistatus:

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA

Kannatanud

1) teo toimepanemise ajal alaealine kannatanu I.V (KarS § 141 lg 2

p 1), RÕA korras esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma;

2) alaealine kannatanu W.Z (KarS § 145 lg 2), seaduslik esindaja

Y.I ;

3) D.K (KarS § 215 lg 1), lepinguline esindaja jurist Evgenii erro

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1

kohus

o t s u s t a s :

1 / 11

1-24-6442

1. Süüdi tunnistada K.E kogu esitatud süüdistuses alljärgmiselt:

KarS § 178 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust;

KarS § 141 lg 2 p 1 alusel ning mõista talle KarS § 61 lg-t 1 kohaldades karistuseks 2 (kaks)

aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 185 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 145 lg 2 järgi ning mõista talle KarS § 61 lg-t 1 kohaldades karistuseks 1 (üks) aasta ja

6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 182 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust;

KarS § 215 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista K.E-le

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2024-

21.03.2024, s.o 3 (kolm) päeva vangistust ning lugeda seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse

pikkuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui

K.E ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, olles kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud mitte tarbima

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud mitte tarbima

narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti ettekirjutusel.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on K.E käitumiskontrolli kohustuse ajal kohustatud osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolli nõuete

kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Menetluskulud

2.1. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K.E-lt menetluskuludena riigituludesse KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha vähendatult summas 1107,50 eurot; KrMS § 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu summas 2062 eurot ning

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas

2 / 11

1-24-6442

1163,62 eurot, kokku 4333,12 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada K.E-lt väljamõistetud menetluskulu

tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades K.E tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks

esimesel üheteistkümnel kuul 361 eurot ning viimasel kuul 362,12 eurot kuni nõude

tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-

is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

99925700016600.

2.2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsja tasu ja kulu summas

2062,09 eurot, alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas 1163,62 eurot

ning joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu summas 56 eurot, kokku 3281,71 eurot.

3. Tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse kuulutamisel.

4. Asitõendid

4.1. KarS § 83 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend nr 1, milles mobiiltelefon iPhone 8 koos

silikoonümbrise ja SIM-kaardiga.

4.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada:



PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend „KIT“ – tõendimaterjali karp koos karpide G1-

G5, H1-H2, B2, konteinerite H1-H2, G1-G5, mälukaardi ja saatelehega;



PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas olevad K.E mobiiltelefoni Apple iPhone 8

koopia-, andme- ja raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod;



PPA Lääne-Harju politseijaoskonna valduses olevad 7 karpi puuteproovidega.

4.3. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel

Siseministeerium.

5. KrMS § 4081 lg 4 alusel jätta alaealiste ja kõlbluse huvides kohtuotsuse jõustumisel

avalikustamata KarS § 141 lg 2 p 1, § 178 lg 1, § 145 lg 2 ning KarS § 182 lg 1 16.01.2024. a

episoodides kohtuotsuse põhjendused.

6. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ja nende esindajatele ning

jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Rahandusministeeriumile Eesti Vabariigi kanda jäänud menetluskulu osas teadmiseks.

3 / 11

1-24-6442

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt 05.06.2025. a.

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva

jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik

esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse

vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901).

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt

apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 29. mail 2025. a.

Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 09.06.2025.

a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Kuninga tn 22 kohtumaja kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

K.E on kohtu alla antud süüdistatuna järgmises:

1) Süüdistus KarS § 185 lg 1 järgi

K.E-d süüdistatakse selles, et tema täisealise isikuna 09.01.2024.a vastu 10.01.2024.a

kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kellaajal X täpselt tuvastamata korteris andis ühise

tarvitamise käigus alaealistele I.B , C.K ja K. P ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet

amfetamiin, tõmmates seda koos alaealistega ninna.

Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete edasiandmise keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

K.E-l puudus luba Eesti Vabariigis amfetamiini käitlemiseks.

Eelpool kirjeldatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid K.E-le teada ning

tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on K.E

alaealistele kavatsetult andnud edasi narkootilist ainet amfetamiin.

4 / 11

1-24-6442

Seega K.E narkootilise aine amfetamiin ebaseadusliku edasiandmisega alaealistele pani

tahtlikult toime KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2) Süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi

K.E-d süüdistatakse selles, et 11.05.2024.a kella 01:05 ja 05:30 vahel võttis ta omavoliliselt

ehk D.K loata kasutamiseks X asuva X hosteli juurde pargitud D.K-le kuuluva lukustatud

ustega mootorsõiduki reg. märgiga X . K.E avas lukustatud uksed ja käivitas mootorsõiduki

reg. märgiga X D.K loata hosteli toas nr X asunud D.K kotist võetud võtmega. Pärast sõiduki

käivitamist sõitis K.E loata võetud D.K mootorsõidukiga reg. märk X kuni 11.05.2024.a

umbes kella 07:25-ni, mil tegi mootorsõidukiga X lähedal avarii, sõites vastu puud.

K.E teadis, et tal puudub luba D.K-le kuuluva mootorsõiduki kasutamiseks. Samas oli K.E

eesmärgiks võõra mootorsõiduki omavoliline kasutamine. Kuivõrd tegemist oli K.E

eesmärgiga, on ta võõrast mootorsõidukit kasutanud omavoliliselt kavatsetult.

Seega K.E võõra mootorsõiduki reg. märgiga X tahtliku omavolilise kasutamisega pani

tahtlikult toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis, et K.E :

süüdi tunnistada KarS § 185 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

süüdi tunnistada KarS § 178 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust;

süüdi tunnistada KarS § 145 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 kuud

vangistust;

süüdi tunnistada KarS § 182 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust;

süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust;

süüdi tunnistada KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurenda raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat

ja 1 (üks) kuu vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses

viibitud aeg 19.03.2024.a kuni 21.03.2024.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuuluks 6

aastat ja 27 päeva vangistust.

Kaitsja ja süüdistatav vaidlesid vastu süüdistusele kannatanu I.V vägistamises, nõudes selles

osas õigeksmõistvat kohtuotsust. Ülejäänud süüdistustega kaitsja ja süüdistatav nõustusid

ning K.E tunnistas end süüdi, kuid kannatanu W.Z-iga seotud süüdistuse episoodi osas

taotles kaitsja selle ümberkvalifitseerimist KarS § 145 lg 11 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtukoosseis, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud

süüdistused on kogu mahus KarS § 178 lg 1, KarS § 141 lg 2 p 1, KarS § 185 lg 1, KarS §

145 lg 2, KarS § 182 lg 1 ja KarS § 215 lg 1 järgi on tõendamist leidnud. Kohus analüüsib

esitatud süüdistusi tegude toimepanemise ajalises järjestuses.

5 / 11

1-24-6442

I. Süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi

K.E-d süüdistatakse ka KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisneb selles, et 11.05.2024 kella 01.05 ja 05.30 vahel võttis ta omavoliliselt ehk D.K loata

kasutamiseks X hosteli juurde pargitud D.K-le kuuluva lukustatud ustega mootorsõiduki reg.

märgiga X . Võtmed võttis ta kannatanu loata viimase toast kotist. K.E kasutas

mootorsõidukit kuni 11.05.2024 kell 07.25, mil tegi sellega avarii, sõites vastu puud.

Kannatanu D.K kohtueelses antud ütluste kohaselt, mille kohus tõendina KrMS § 2911 alusel

vastu võttis (II kd tl 27-32) elab ta X ja X teeb juhutöid. Kui ta Tallinnas on, elab ta X

hostelis.

Hostelisse saabus ta 10.05.2024, ajas omi asju ning jõudis hostelisse tagasi 11.05.2024 kella

01.00 paiku öösel. Hostelis olevas toas oli kolm meesterahvast, lamp põles ja nad vaatasid

voodites oma telefone. Kannatanu varem neid mehi näinud ei olnud, üks meestest oli noorem,

umbes 20-aastane ja rääkis eesti keeles.

Tuppa sisenedes pani kannatanu oma vöökoti, milles olid kaarditasku, koduvõtmed ja auto

Škoda Superb võtmed, seljakotti, ning läks umbes kaheks minutiks duši alla. Seniks jäi

seljakott voodile. Kannatanu jäi umbes kell 01.05 magama, seljakoti jättis pea kõrvale

voodisse, ning ärkas umbes kell 05.30. Hostelist pisut pärast kella kuut väljudes avastas

kannatanu, et tema autot enam hoovis ei ole ning pärast mõningast otsimist helistas kell 06.54

Häirekeskusesse, kust sai info, et tema auto sõidab X suunas.

Liiklusregistri kohaselt on sõiduki Škoda Superb, registreerimismärgiga X , omanikuks D.K

(II kd tl 33) ning X hostelist on uurijale antud info, et D.K viibis 10.05-11.05.2024 X hostelis

toas nr X, kuhu olid sisse registreeritud ka K.E , F. K ja R.X (II kd tl 34).

28.08.2024 asitõendi – X hosteli videosalvestiste failid – vaatlusprotokolli (II kd tl 35-39)

fotodelt on kohtule äratuntav K.E , kes 11.05.2024 kell 03.02 toast väljub, läheb trepist alla,

väljub seejärel hostelist ning kell 03.08 on näha, kuidas sõiduki, mille reg.-nr. on X , esituled

põlevad ning sõidukit kell 03.11 kaamera vaateväljas enam ei ole.

Sõiduki järgmise asukoha kohta tuleb info juba 11.05.2024 kell 07.25 koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokollist liiklusõnnetuse kohta (II kd tl 40), mis on koostatud X linnas X pst X

juures. Protokolli kohaselt on liiklusõnnetuses osaleja K.E sõidukiga Škoda Superb,

registreerimisnumbriga X , mille omanikuks on D.K. Liiklusõnnetuse sündmuskoha

vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist nähtub sõiduki seisukord – esiosa on täielikult

deformeerunud (II kd tl 41-46). Liiklusõnnetuses sai K.E rasked vigastused – tal esines

parema puusaliigese luksatsioon (II kd tl 48).

Seega on kohtule esitatud tõenditega üheselt tõendamist leidnud, et K.E kasutas D.K sõidukit

omavoliliselt. D.K-le tekitatud varalise kahju osas on eelmenetluses 20.12.2024 kinnitanud

kohtuliku kompromissi, millega K.E kohustub hüvitama D.K-le sõiduki omavolilise

kasutamisega tekitatud varalise kahju summas 13 500 eurot ning menetluskulud summas 500

eurot. Kompromissi kinnitav määrus jõustus 09.01.2025.

6 / 11

1-24-6442

K.E on end süüdi tunnistanud. Tema käitumises on tuvastatav kavatsetus, mis tekkis koheselt,

kui tuppa tuli D.K ning K.E nägi, kuhu kannatanu oma olulised asjad pani, sest võtmed võttis

ta kannatanu kotist umbes kahe minuti jooksul.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb K.E tunnistada süüdi

KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid

ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui

puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja

poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi

jaoks.

K.E puhul esineb läbivalt modus operandi alaealistega lävimise näol. Kõik süüdistused, välja

arvatud D.K sõiduki omavoliline kasutamine, on seotud alaealistega. Nagu prokurör

asjakohaselt viitab, on K.E puhul tuvastatav pigem keskmisest väiksem süü, kuivõrd on

võimalik öelda, et K.E , võttes arvesse tema vanust süütegude toimepanemise ajal, ei olnud

isiksusena veel lõplikult välja kujunenud, millele viitasid ka tema ema kohtus antud ütlused.

Keskmisest väiksem süü saab esineda ka hoolimata raskeimast tahtluse vormist, mis K.E

puhul tuvastatud on – teod pani ta toime küll sel hetkel kavatsetusega, kuid see oli kantud

pigem tema välja kujunemata isiksusest ja nooreealise impulsiivsusest. Isiksus ei kujune välja

automaatselt 18.a saamisega ning jääb veel suhteliseks verstapostiks nooretäiskasvanu

küpsust silmas pidades. Impulsiivsusele kalduvale käitumisele ja hüperaktiivsusele on

viidatud ka 10.06.2020 läbi viidud kognitiivse funktsiooni uuringus (II kd tl 51-55) ning

hüperkineetiliste häirete tõttu on nii 2019. kui ka 2024. aastal K.E-le välja kirjutatud ravimid

(II kd tl 49-50).

Seega kohus, tutvunud põhjalikult kohtule esitatud tõendikogumiga ning tajunud K.E olekut

ka kohtusaalis, on seisukohal, et hoolimata tema tänasest täisealisusest, vastab ta nii füüsilise

kui ka vaimse arengu poolest pigem samale vanuse grupile, nagu seltskond, kellega ta

valdavalt lävis – ca X-aastasele. Märkimist väärib seegi, et I.V vägistamisteo ajal ning

nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava video hoidmise ja

edastamise ajal oli ka K.E ise veel alaealine, X-aastane.

7 / 11

1-24-6442

Täiendavalt märgib kohus alaealiste seltskonna kohta, kellega K.E süüdistuste episoodides

lävis, et tegemist oli keskmisest riskialtimate alaealistega, kes ilmselt ka ilma K.E abita oleks

saanud kätte nii alkoholi kui ka narkootikumid, seda kõike tarbinud kui ka leidnud koha, kus

kõike seda seadusega alaealistele keelatut tarbida.

Kohtu hinnangul, kui K.E puhul ei oleks tuvastatud nii paljude erinevate kuritegude

toimepanemine ning sh ei esineks ka kahe esimese astme kuriteo toimepanemist, võiks K.E

puhul kaaluda isegi mõjutusvahendi kohaldamist KarS § 87 lg 7 alusel. Kuritegude rohkus

ning kahe esimese astme kuriteo tuvastatus kohtu jaoks selle seadusest tuleneva võimaluse

aga välistab.

Kogumis näeb seadus ette järgmised karistusraamid:

1) KarS § 178 lg 1 rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus;

2) KarS § 141 lg 2 p 1 kuue- kuni viieteistaastane vangistus;

3) KarS § 185 lg 1 kuni viieaastane vangistus;

4) KarS § 145 lg 2 kahe- kuni kaheksa-aastane vangistus;

5) KarS § 182 lg 1 rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Sisuliselt, puhtalt karistusraamidest lähtudes, tuleks K.E-l kanda minimaalselt 6 aasta

pikkune vangistus ning seda reaalselt, kuivõrd enam kui 5 aasta pikkust vangistust ei

võimalda seadus jätta tingimisi kohaldamata. Siiski on karistuse täiendavaks

individualiseerimiseks olukorras, kus esinevad mingid erandlikud asjaolud – erialakirjanduse

kohaselt näiteks ka süüdlase alaealisus ning süüdlase isik üldiselt (KarS kommenteeritud

väljaanne, § 61 kommentaar nr 3.) – võimaldavad kohaldada KarS § 61 alusel karistust alla

seaduses sätestatud alammäära.

Kohus peab käesoleval juhul juba eelnevalt viidatud asjaoludele, s.o K.E alaealisus I.V

vägistamise ajal, K.E mõningane mahajäämus nii füüsilises kui ka vaimses arengus kohtule

esitatud tõenditele ja vahetult tajutule tuginedes, kuid samuti riskialdis alaealiste seltskond,

kellega on suuremalt jaolt tuvastamist leidnud süüteod seotud, tuginedes põhjendatuks mõista

K.E-le nii KarS § 141 lg 2 p 1 kui ka KarS § 145 lg 2 kuritegude eest karistuse alla seaduses

sätestatud alammäära.

Seega kõike eelnevat kogumis arvesse võttes, samuti K.E poolt kohtusaalis avaldatud siirast

kahetsust ja ka nõustumist hüvitada D.K-le tema sõidukiga seotud kahju, peab kohtukoosseis

üksmeelselt põhjendatuks, karistuseks mõista K.E-le :

KarS § 178 lg 1 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust;

KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, kohaldades KarS § 61 lg-t 1, 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust;

KarS § 185 lg 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 145 lg 2 järgi, kohaldades KarS § 61 lg-t 1, 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 182 lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust;

8 / 11

1-24-6442

KarS § 215 lg 1 järgi 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, tuleb mõista K.E-le

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata

eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2024-21.03.2024, s.o 3 päeva (I kd tl 181-186) vangistust

ning seeläbi on kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

K.E isikut, vanust ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist (I kd tl 179-180) arvesse

võttes peab kohus põhjendatuks jätta vangistus KarS § 74 lg 1, 3 alusel kogu ulatuses

tingimuslikult täitmisele pööramata, allutades K.E 3 aasta ja 6 kuu pikkuseks katseajaks KarS

§ 75 lg 1 p 1-6 nimetatud käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamist toetab ka

kriminaalhooldaja koostatud kohtueelne ettekanne (I kd tl 187-190).

Võttes arvesse K.E riskikäitumist nii alkoholi- kui ka narkootikumide tarvitamise näol, mida

ei toeta temal diagnoositud hüperkineetiline häire, s.o ATH, peab kohus põhjendatuks

käitumiskontrolli kohustuse ajal keelata K.E-l nii alkoholi- kui ka narkootikumide

tarvitamise KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 kohustuste näol. Samuti tõendatud süüdistuse episoodide

arvu ja riskikäitumisi arvestades, peab kohus põhjendatuks määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

K.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustus läbida kriminaalhooldaja poolt valitud

sotsiaalprogramm.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates ning

käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.

III. Menetluskulud

Kriminaalasja menetluskulud koosnevad:

1) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteo toimepanemisega

seotud sundrahast 2215 eurot;

2) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja kohtueelses- ja kohtumenetluses

osalemisega seotud tasust ja kulust kokku 4124,09 eurot;

3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel alaealisele kannatanule määratud esindaja kohtueelses- ja

kohtumenetluses osalemisega seotud tasust ja kulust kokku 2327,24 eurot;

4) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega seotud kulust 56 eurot.

Kokku on kriminaalasja menetluskulud seega 8722,33 eurot.

Kohtuvaidluses kaitsja taotles K.E-l nii sissetuleku puudumise kui süüdistuses KarS § 141 lg

2 p 1 järgi märgitud ajal alaealisusele ja praegusele eale tuginedes, jätta KrMS § 180 lg 3

alusel osa menetluskulude kandmist riigile, näiteks 50% ulatuses ning ülejäänud osas need

ajatada aasta peale.

Kohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks ning määrab, et sundraha tuleb vähendada poole

võrra, samuti tuleb nii kaitsja kui ka kannatanu esindaja tasust ja kulust pool jätta riigi kanda.

Kohus leiab, et 11.05.2024 joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 56 eurot tuleb jätta kogu

9 / 11

1-24-6442

ulatuses riigi kanda, kuivõrd hoolimata K.E uriinist ketamiini ja MDMA tuvastamisele talle

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist ette ei ole heidetud, seega järelikult lõppastmes

asjasse puutuvat joovet ei tuvastatud ning see kulu tuleb kanda riigil.

Kokkuvõtvalt, tuginedes KrMS § 180 lg 1, 3 tuleb K.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

sundraha vähendatult summas 1107,50 eurot; määratud kaitsjaga seotud tasu ja kulu summas

2062 eurot; alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas 1163,62 eurot,

kokku 4333,12 eurot.

Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta määratud kaitsja tasu ja kulu summas 2062,09 eurot,

alaealisele kannatanule määratud esindaja tasu ja kulu summas 1163,62 eurot ja joobeseisundi

tuvastamisega seotud kulu summas 56 eurot, kokku 3281,71 eurot.

IV. Tsiviilhagi

Koos süüdistusaktiga saatis prokurör kohtule ka D.K tsiviilhagi varalise kahju hüvitise ja

menetluskulu nõudes seisnes tema sõiduki Škoda Superb omavolilise kasutamise süüdistusega

kogusummas 14 000 eurot, millest 500 eurot oli lepingulise esindaja kulu. Juba kaitseaktis

ning ka eelistungil pidas K.E kaitsja võimalikuks tsiviilhagi nõude rahuldamist läbi

õigeksvõtu ning 20.12.2024 määrusega võttis kohus tsiviilhagi menetlusse ja kinnitas

eelistungil K.E ja D.K vahelise kompromissi, millega K.E kohustub hüvitama D.K-le kokku

14 000 eurot seoses tema sõiduki omavolilise kasutamisega tekkinud kahju osas.

Sama määrusega lõpetas kohus kriminaalmenetluse tsiviilhagi osas ning käesolevalt kohus

tsiviilhagi küsimust enam ei lahenda ning vajadusel saab kannatanu kompromissimäärust

esitada ka täitemenetlusse. Pärnu maakohtu 20.12.20245 kompromissi kinnitav määrus

jõustus 09.01.2025.a.

V. Tõkend, asitõendid, kohtuotsuse avalikustamine

10.1. K.E-le kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb

tühistada kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd selle edasist kohaldamist ei pea kohus vajalikuks.

10.2. Vastavalt prokuröri süüdistuskõnes tehtud ettepanekule tuleb KarS § 83 lg 1 alusel

konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lääne prefektuuri valduses olev

pakend nr 1, milles mobiiltelefon iPhone 8 koos silikoonümbrise ja SIM-kaardiga ning KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada:



PPA Lääne prefektuuri valduses olev pakend „KIT“ – tõendimaterjali karp koos

karpide G1-G5, H1-H2, B2, konteinerite H1-H2, G1-G5, mälukaardi ja saatelehega;



PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas olevad K.E mobiiltelefoni Apple iPhone

8 koopia-, andme- ja raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod;

10 / 11

1-24-6442



PPA Lääne-Harju politseijaoskonna valduses olevad 7 karpi puuteproovidega.

10.3. Kohtu alla andmise määruses kuulutas kohus kohtuistungid osaliselt kinniseks KarS §

141 lg 2 p 1, § 178 lg 1, § 145 lg 2 ning KarS § 182 lg 1 16.01.2024. a episoodis alaealiste ja

kõlbluse huvides ning nendes episoodides KrMS § 4081 lg 4 alusel kohtuotsuse põhjendused

avalikustamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Eili Pais

Rahvakohtunik

Helene Tekko

Rahvakohtunik

11 / 11