4-11-4328/6 · 4-11-4328/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-11-4328

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2011. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-4328 (2602,11,006322) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi U.P kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 19.10.2011. a otsuse peale Kaebuse esitaja U.P

isikukood: XXX, elukoht: XXXX, Tartu maakond, töökoht: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 1

Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 19.10.2011. a otsus muutmata ja U.P kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

U.P karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 19.10.2011.a otsusega väärteoasjas 2602,11,006322 LS § 227

lg 3 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.

2

Otsuse kohaselt U.P 27.09.2011.a kella 11.46 ajal Tartu-Tiksoja tee 5. kilomeetril

juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (50 km/h mõjupiirkonnas) kiirusega 96±3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h.

Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. U.P rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste,

sealhulgas eelkõige mootorsõiduki lubatust suurima sõidukiiruse oluline rikkumise näol

(raudteeülesõidukoht<<<<9 on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.

Väärteoprotokolli andmetel on U.P 27.09.2011. a andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „Juhtisin mootorsõidukit, kuna jäin hilja pakki toimetamisega, ületasin kiirust.“

U.P ei ole esitanud vastulauset

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud 27.09.2011.a Tartu-

Tiksoja tee 5. kilomeetril. Protokolli andmetel juhtis U.P mootorsõidukit Citröen Jumper, registreerimismärgiga XXXX. Liikumiskiiruse mõõtmine toimus 27.09.2011.a kell 11.46. Sõiduki kiiruseks mõõdeti 96 km/h teelõigul lubatud sõidukiirusega 50 km/h. Laiendmääramatust +/- 3 km/h arvestades ületati teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Teelõigul on raudtee ülesõidukoht.

Karistusregistri andmetel on U.P 2011. aastal väärteomenetluses karistatud 4 korral

liiklusseaduse erinevate paragrahvide alusel. 19.08.2011. a Lõuna Prefektuuri otsusega määrati

U.P-le LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 60 eurot. Viimane varasem karistus on määratud 18.10.2011. a LS § 223 lg 1 järgi. Varasemad karistused on kustumata.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

07.11.2011.a esitas U.P kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja palub arvestada

asjaolu, et juhilubade konfiskeerimisel jääb ta töötuks, kuna töötab XXXX ning vajab tööks juhilube. Töötuks jäädes ei ole võimeline tasuma makse. Selgitusena lisab, et rikkus 27.09.2011 liiklusseaduse § 50 lg. 5 p. 3, sest tegu oli ekspresspakkiga, mis oli vaja toimetada maksimaalselt kiiresti kliendini ning seetõttu ei võtnud ta raudtee ülesõidukohal hoogu maha.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja kaebuse

rahuldamisega ei nõustu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud eelkõige rikkumise raskusest. Sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 43 km/h, on oluline ületamine, mis

3

võib kaasa tuua traagilised tagajärjed. Rikkumise kohas, Tiksoja raudtee ülesõidul, on juhtunud mitmeid väga raskeid liiklusõnnetusi, kuna juhid ei ole märganud põlevaid fooritulesid ja rongile

ette sõitnud. Sellistes kohtades peab juht olema eriti ettevaatlik ja jälgima kehtestatud korrast

kinnipidamist. U.P mõtles sõidu ajal aga eelkõige sellele, et pakk kliendini toimetada, mitte võimalikest tagajärgedest, mis võivad kaasneda kiiruseületamisega.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka U.P kehtivaid karistusi. Nimelt on 2011.a kaebuse esitaja pannud toime kolm liiklusalast rikkumist. Nende rikkumiste eest

määratud karistused ei ole muutunud U.P hoiakuid liiklejana ning rikkumised on jätkuvad.

Tutvunud Väärteo toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega ja U.P Tartu

Maakohtule esitatud kaebusega, on kohtuväline menetleja arvamusel, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud olulist, nimelt vastutust toimunu suhtes ega avaldanud kahetsust tehtu üle. Kaebuses on välja toodud ainult põhjendused ja õigustus, miks rikkumine aset leidis. Eelnevast lähtudes on kohtuväline menetleja seisukohal, et U.P suhtes kohaldatud lisakaristus, sanktsiooni alammääras, on põhjendatud.

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab U.P kaebuse kohtuvälise menetleja 19.10.2011.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Menetlusalune isik tunnistab LS § 50 lg 5 p 3 rikkumisi. Süü omaksvõtt on tõendatud suulise ja dokumentaalse tõenditega. Tunnistaja T.V. ütlused tõendavad teo toimepanemise aega, kohta ja isikut, samuti rikkumise tuvastamise asjaolusid. Dokumentaalne tõend tõendab U.P

juhitud sõiduki kiirust. Mõõtetulemused on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses.

LS § 50 lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60

kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“

LS § 227 lg 5 p 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.“

Kohtuväline menetleja on LS § 50 lg 5 p 3 rikkumise eest määranud LS § 227 lg 3 järgi

kergemaliigilise karistuse alla keskmise määra. U.P puudusid KarS § 57 lg 1 sätestatud kergendavad asjaolud. Ka kohus ei tuvastanud tema karistust kergendavaid asjaolusid. U.P

on lühema kui pooleaastase perioodi kestel toime pannud liiklusseaduse

rikkumisi ja saanud nende eest karistatud, kuid ei ole neist järeldusi teinud. Ta on vaatamata

karistustele jätkanud liiklusseaduse rikkumist. Teda on kaks kuud enne arutatavat sündmust karistatud ka samasuguse rikkumise, kiiruse ületamise eest. Nendest asjaoludest on alust järeldada isiku liikluseeskirjade rikkumise aktiivsust.

4 U.P põhjendas rikkumise tööülesande täitmisel paki toimetamisega hilinemisega. See

asjaolu ei põhjenda liikluseeskirjade rikkumist, liikluses kiiruse ületamist. Oht rikkuda oma

töökohustusi ei anna õigustust rikkuda seadusega kehtestatud norme. Rikkumine toimus erilist

tähelepanu väärival teelõigul, raudtee ülesõidu kohas, kus varitsev oht on suur ja rikkumise

tagajärjed võivad olla väga rasked. Neil põhjustel on põhjendatud lisakaristuse määramine. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendatult arvestanud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgiga.

Kaebuses on U.P välja toonud, et mootorsõiduki juhtumisõigus on temale vajalik seoses tööga, töötab DPD kullerina, ning selle äravõtmisel jääb töötuks ja ei ole võimeline tasuma makse. Kui maksude all mõeldakse muid makseid, kui riigi kehtestatud maksud, ei ole need ega ka

mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus seonduvalt tööga karistuse kergendamise aluseks. Kui

isikule on töötamiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, peab isik selle säilimise eest ka hoolt

kandma. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 1 ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata.

Ene Muts kohtunik