2-24-127850/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Xi ja Elisa Eesti AS vahel 04.02.2021 Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 175
Legislator headnote
AI generated2-24-127850/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Xi ja Elisa Eesti AS vahel 04.02.2021 Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 175
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-127850
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi (X) vastu võlgnevuse
nõudes
Hagihind
681,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Natalja Grinkevitš
Kostja X (isikukood XXX; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Xi ja Elisa Eesti AS vahel 04.02.2021
sõlmitud liitumislepingust nr 10493463, 01.06.2022 sõlmitud liitumislepingust nr 13082328,
4.02.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 10493477, 01.06.2022 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust nr 13082335, 01.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara
müügilepingust nr 13082329, 01.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr
13082330, 04.02.2021 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 10493478 tulenevalt põhivõlgnevus
summas 383,89 eurot, võla sissenõudekulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas
176,67 eurot ja alates 26.11.2024 kuni põhinõude (summas 383,89 eurot) täieliku tasumiseni
viivis määraga 0,065% päevas.
3. Jätta menetluskulud Xi kanda.
4. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 175
eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise
avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb
kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
Hagi alus ja kohtu selgitused
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse Xilt (kostja, võlgnik) 442,03 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida
ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 05.11.2024
määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 26.11.2024. Hagi aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS
vahel 04.02.2021 sõlmitud liitumislepingust nr 10493463, 01.06.2022 sõlmitud liitumislepingust nr
13082328, 4.02.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 10493477, 01.06.2022 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust nr 13082335, 01.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara
müügilepingust nr 13082329, 01.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 13082330,
04.02.2021 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 10493478 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub
hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 383,89 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivised 176,67 eurot ning viivised alates 26.11.2024 kuni põhinõude summas 383,89 eurot
täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 09.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse
võtmise kohta kätte toimetatud 17.05.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei
ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,
ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte
avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab,
et hagi on õiguslikult põhjendatud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS §
162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse
tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt
kostja kanda.
5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 681,64 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal
kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda
riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja
mõista tasutud riigilõiv 175 eurot.
Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu
kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva
seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu
rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud
menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt
välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 338
eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 3 tundi.
Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks
pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot
(käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks
tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev
tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja
keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud
õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda
hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate
alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja
koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 435 eurot
(riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb
vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja
mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega
määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov
kohtunik