2-24-139675/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-139675

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi L. K. vastu võlgnevuse

nõudes

157,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema

Kostja: L. K., isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi L. K. vastu osaliselt.

2. Välja mõista L. K.-lt (L. K., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 03.09.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 77,23 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis alates 06.09.2024 kuni 06.06.2025 summas 7,47 eurot, s.o kokku 84,70

eurot.

3. Mõista kostjalt L. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 07.06.2025

kuni põhinõude summas 77,23 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12,90%

aastas.

4. Jätta hageja menetluskulud 60,20% ulatuses kostja L. K. kanda ja 39,80% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 216,72 eurot ning mõista nimetatud

summa L. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2-24-139675

6. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edastada otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUMENETLUSE ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 153,13 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ning seisukohad

2. Hageja esitas kohtule 26.02.2025 hagiavalduse L. K. vastu AS Inbank Finance ja kostja

vahel 03.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 105,67

euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 7,90 euro nõudes

ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 20.03.2025 puuduste kõrvaldamise. Hagi

kohaselt AS Inbank Finance ja L. K. sõlmisid 03.09.2023 järelmaksulepingu nr. XXX,

mille alusel sai kostja kauba (maksumusega 195,77 eurot) järelmaksuga. Kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 90,10 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 105,67 eurot. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,33%

aastas, intressimäär 12,9% aastas, viivisemäär on 12,90% aastas ja 0,04% päevas. Kostja

oli viivituses alates 05.04.2024 osamaksest kuni 05.09.2024 osamakseni. Kuna kostja

lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 29.07.2024

üles ning loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited ning seisukohad

2 (8)

2-24-139675

3. Kohus toimetas hagi, hageja esitatud hagitäienduse ja 21.03.2025 menetlusse võtmise

määruse kostjale kätte tähtsaadetisena 13.05.2025. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o

27.05.2025 ega hiljem ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt. Seetõttu ei saa kohus TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

5. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus

kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo

05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 03.09.2023

järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 195,77 eurot

järelmaksuga. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et AS Inbank

Finance, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on sõlminud kostjaga kui

füüsilise isikuga järelmaksulepingu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

9. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude

loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1

3 (8)

2-24-139675

alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused

kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -

ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist.

Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus

või piiratakse seda, on tühine. Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et AS

Inbank Finance loovutas 03.09.2023 lepingust nr. XXX tuleneva kostja vastase nõude OÜ

Aktiva Finance Group-ile koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid (dtl 46). Hageja on 20.03.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et nõude

loovutamise teatis on saadetud kostjale 31.07.2024 kostja poolt lepingus märgitud

aadressile Soo8, Järva-Jaani, 73301 Järva Maakond (dtl 69). Teatises teavitatakse kostjat

võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele

võlausaldajale. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on

06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude

loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist.

Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas

kohtumenetluses ning AS Inbank Finance nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale.

10. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid

pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida

tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku

aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival

andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt

pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt

esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama

paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja

märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja

eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest,

nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab

krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt VÕS § 404 lg-le

21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23

(eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud

eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa

sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. Euroopa

Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata jätmisel

krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust,

tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja kaotab

õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses

proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata

kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS §

408 lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi

kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi

kulukuse määra protsenti. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi

kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei

täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki,

4 (8)

2-24-139675

s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas

krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma

õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud

Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

Hageja märgib hagis, et lepingu krediidi kulukuse määraks on 24,33% ning krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21 (dtl 20). Hagile lisatud

lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on 24,33% (dtl 31) ning Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-s 3 on krediidi kulukuse määra osas märgitud

järgmist (dtl 33): „krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,

intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arv, laenulepingu

sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu“. Kostja on nii lepingu kui ka Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe digitaalselt allkirjastanud 03.09.2023. Seega on

krediidi kulukuse määra arvutamise osised kostjale teatavaks tehtud.

11. VÕS § 406² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 03.09.2023,

kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%. Seega

kolmekordne määr oli 50,16%. Lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on

24,33% (dtl 31). Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse

kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

12. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib

tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu

26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Tulenevalt VÕS § 403⁴ lg 13 lasub

vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal

(kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 II lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel

tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks oleva lepingu sõlmimisel

5 (8)

2-24-139675

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et

AS Inbank Finance kontrollis kostja maksevõimelisust enne lepingu sõlmimist,

kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired ning omandas muuhulgas kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta vastavalt

taotluses märgitule (dtl 23). Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuks 1200

eurot ja igakuisteks kohustusteks 300 eurot (dtl 47). Hagi lisast 7 (dtl 48), mis on Taust.ee

väljavõte, nähtub, et väljavõte on tehtud 25.02.2025 ehk enne hagiavalduse kohtusse

esitamist, mitte enne laenu väljastamist. AS Inbank Finance ei kontrollinud kostja

pangakonto väljavõtet, et teha kindlaks kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude

suurust, vaid lähtus kostja avaldatust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et AS

Inbank Finance oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, kuivõrd maksevõime

kontrollimiseks tuleb eelkõige kontrollida kostja pangakonto väljavõtet. AS Inbank

Finance ei ole arvestanud, et kostjal on igakuised majapidamiskulud, samuti ei ole AS

Inbank Finance teinud kindlaks kostja muid igakuiseid kohustusi. Kohus asub seisukohale,

et krediidiandja rikkus 03.09.2023 lepingu XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja

maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole

kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti

tagasi maksta.

13. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et

kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Kohus leiab, et isegi kui

kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses

esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase

tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et

krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Hageja on 20.03.2025 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse ning selgitab, et

kostja sai lepingu alusel kauba summas 195,77 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 118,54 eurot (dtl 70). Kui arvestada tagasimaksed põhiosa katteks,

siis ei ole 29.07.2024 ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud krediidisumma 77,23 eurot (195,77 - 118,54) ning viivis alates

lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 06.09.2024 intressimääraga võrdses

määras s.o 12,90% aastas.

Maksegraafiku alusel tuli kostjal laen tagastada 12 osamaksena ning viimane osamakse

tuli teha 05.09.2024 (dtl 32). Seega on leping lõppenud viimase osamakse tähtpäeva

saabumisega, s.o 05.09.2024.

Eeltoodust tulenevalt, kuna kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

6 (8)

2-24-139675

põhivõlgnevus 77,23 eurot.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 03.09.2023 järelmaksulepingu nr XXX puhul

on kohus eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus on eelnevalt selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär

on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.

Hageja on taotlenud viivise arvestamist intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas (dtl

70) kostjalt väljamõistetavalt summalt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast s.o

06.09.2024. Antud juhul on pooled lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes lepingus kokku

leppinud, et viivisemääraks on 12,90% aastas ning 0,04% päevas (dtl 31). Kuna pooled on

lepinguga viivisemääras kokku leppinud, rahuldab kohus hageja viivisenõude ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingus sätestatud määras, s.o 12,90% aastas

ning 0,04% päevas alates 06.09.2024.

Kohus peab põhjendatuks väljamõista TsMS § 367 alusel kostjalt viivis põhivõlalt s.o

77,23 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates alates 06.09.2024 lepingus sätestatud määras

s.o 12,90% aastas kuni põhinõude, s.o 77,23 euro täitmiseni.

15. VÕS § 113² lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus lepingu lõppemine.

Hageja on ise esile toonud (dtl 70), et nõude ümberarvestuse korral ei saa lepingut

kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 30

eurot rahuldamata.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

03.09.2023 lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 77,23 eurot ning viivise lepingus

sätestatud määras s.o 12,90% aastas alates 06.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud põhivõlgnevuse nõude 28,44 euro ulatuses,

sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,43 euro nõuded.

17. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

19. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

7 (8)

2-24-139675

on 157,20 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (94,64 (s.o põhinõue 77,23 +

sissenõutavaks muutunud viivis 7,47 + aastane viivis 9,94) eurot ehk 60,20%). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 60,20% ulatuses kostja kanda ja 39,80% ulatuses

hageja kanda.

20. Hageja 26.02.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169).

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud.

20.1.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100

eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

20.2.

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on

põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

20.3.

Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu

koosneb täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule (2h). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi

kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169

eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär

vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades

hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120

eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu

2*120=240 eurot.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 360 eurot (100+20+240). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada

216,72 eurot (60,20% 360-st).

21. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

22. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

8 (8)