2-24-113849/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-113849

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I.Z vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

162,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), esindaja Carlo Kask

Kostja: I.Z (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja 17.09.2023 sõlmitud

Ostulimiidi lepingust nr xxx (Partner kuukaardi leping) tulenev põhivõlg 99,13 eurot,

viivis perioodi 11.10.2023-21.05.2024 eest 14,43 eurot, viivis perioodi 22.05.2024-

06.06.2025 eest 24,55 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,065% päevas.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 84,58% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,42% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 256,28 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 17.09.2023 sõlmitud

Ostulimiidi lepingust nr xxx (PARTNER KUUKAARDI LEPING) tulenev võlgnevus 99,13

eurot, viivised 14,43 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis kuni põhinõude 99,13 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks

0,065% päevas, alates 22.05.2024.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja TKM Finants AS (TKMF) sõlmisid digitaalselt 17.09.2023 kell 12:40 lepingu,

mille kohaselt võimaldas TKMF Kostjale ostulimiidi 100 eurot kasutamist, et osta kaupu

edaspidi TKM Grupp kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane

kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis

võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega

järgmise kuu alguses. Jooksva kuu ostude eest kohustus kostja tasuma arvega järgmise kuu

alguses.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid.

Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse

määr. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude

eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p

4.1.2). Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse

kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

TKM Grupp tegutses majandustegevuse raames, võimaldas osta kostjal kaupu kalendrikuu

vältel ning esitas järgmisel kuul kostjale koondarve ostetud kaupade eest. Seega ei ole hageja

hinnangul TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei

lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (Lisa 1.1 punkt 3.1 viimane

lause).

TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud

lepingu kehtivuse aega.

Kostjale on võimaldatud kaupade ostmist, mille eest on TKM Finants AS tasunud kaupade

hinna müüjale Selver AS-ile. Seega on lisatuga tõendatud kostjale kaupade üleandmine Selver

AS-is alates 17.09.2023 kuni 20.09.2023 (lisa 2.1 - 2.13). Hageja selgitab, et kostjale on

väljastatud Partnerkaart nr xxx, mis nähtub hagiavaldusele lisatud arvelt (hagi lisa 2) ja lisatud

E-tšekkidelt (lisa 2.1 - 2.13).

Hageja leiab, et lepingul puuduvad ka arvelduskrediidilepingu tunnused VÕS § 407

sätestatult, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja kostjale võimaldati

arve eest tasumise tähtaega üksnes 7 päeva alates arve esitamisest. Kuna lepinguga ei olnud

määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva

jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise

piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid.

2.2. Kostja asus TKMF poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil

01.09.2023 - 30.09.2023 ostulimiiti summas 99,13 eurot. Tingimuste punkti 4.1. alusel esitab

TKMF kõikide ühes kalendrikuus Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest tasumiseks

ostule järgneva kuu alguses kliendile arve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve

sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks, üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul alates arve

väljastamisest. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner

kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 647915 alusel tähtajaga

10.10.2023 (lisa 2). Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest.

Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist on kaupade

ostuhinnaga (lisa 2).

2.3. Tingimuste p 5.3 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt

lepingu täitmist teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist.

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas

TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 25.12.2023. Lepingu

ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX (lisa 3).

2.4. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale aadressile xxx: 08.01.2024 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa 5.1) ja kaks tasulist meeldetuletuskirja

hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 02.02.2024 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 20.03.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5

eurot (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja

juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 25 eurot.

2.5. TKMF ja kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o

23,73% aastas. Seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu

sõlmimise hetkel 24%. Eeltoodust tulenevalt ei ole viivisemäär ebamõistlikult suur. Hageja

nõuab viivist alates 11.10.2023.

2.6. 25.12.2023 loovutas TKMF oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse).

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Kohtu ettepanekul esitas hageja kohtule 16.05.2025 nõude aluseks oleva lepingu

digiallkirjastatuna. Lepingust (dtl 108) nähtub, et kostja on Partner kuukaardi ostulimiidi

lepingu digiallkirjastanud 17.09.2023. Ostulimiidiks on märgitud 100 eurot. Digiallkirja

konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise

määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants AS esitatud

arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui

Ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik

asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil

www.partnerkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi

üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 38).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 01.09.2023 - 30.09.2023 kokku 99,13 euro

ulatuses. Kui kohus juhtis hageja tähelepanu, et jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai limiiti

asuda kasutama alates 01.09, kui leping sõlmiti hiljem, esitas hageja 13 ostutšekki (dtl 110-

122). Neist nähtub, et partnerkaardiga nr xxx on ostetud kaupu Mustakivi selverist

ajavahemikus 17.09.2023 kuni 20.09.2023 kokku 99,13 euro eest. Kuigi tšekkidel ei ole

ühtegi tunnust, mis võimaldaks neid siduda nõude aluseks oleva lepinguga, arvestab kohus

siiski, et TKM Finants AS on koostanud 01.10.2023 arve (dt 43), millel on märgitud kostja

andmed ja partnerkaardi nr xxx (ehk sama nr, mis ostutšekkidel) ning arve summa haakub

ostude summaga.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kostja sõlmis 17.09.2023 Partner Kuukaardi

ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 17.09.2023 kuni 20.09.2023 ostulimiiti 99,13 eurot.

Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel

on kostjal arve tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga

sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu

enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama

hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse

laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on

kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud

kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et TKMF ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt 99,13 eurolt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast, s.o alates 11.10.2023.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.10.2023 – 21.05.2024 eest summas 14,43 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 22.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.06.2025

(k.a) summas 24,55 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu

lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks

muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude

kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et

poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega 19.03.2025. Hageja esitas täiendatud menetluskulude nimekirja 16.05.2025,

mis on kostjale kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 01.06.2025. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik

menetluskulud on kantud antud tsiviilasja menetluses ja hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 100

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 100 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega.

Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks järgmisi

õigusabitoiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tundi, hagiavalduse

koostamine ja esitamine 1 tund. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid põhjendatud

ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind

mõistlik ja vastab turuhinnale. Ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse

esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades, et hageja

hagiavalduses on ebatäpsused (vale ostulimiidi summa, puuduv info lepingu sõlmimise viisi

ja aja kohta, arusaamatu väide limiidi kasutamise aja kohta), siis sellise kvaliteediga õigusabi

eest ei pea kohus põhjendatuks välja mõista õigusabikulusid 3,5 tunni eest. Seega on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku 183 eurot (1,5 tundi × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 303 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 183 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21.05.2024 esitatud hagi hind oli 162,08 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

99,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.10.2023-21.05.2024 eest

14,43 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 22.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni

viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 23,52 eurot. Seega kokku

rahuldas kohus arvestuslikult hagi 137,08 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud

hagihinnast (162,08 eurot) 84,58%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 84,58% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,42% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 84,58% hageja põhjendatud menetluskuludest

(303 eurot), millele vastab summa 256,28 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik