2-24-1902/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-1902

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. juuni 2025

Tsiviilasja nr

2-24-1902

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi U.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

6918 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ; registrikood

11542046; asukoht XXX; e-post: XXX

), lepinguline

esindaja Pille Martin

Kostja: U.S (isikukood XXX; elukoht XXX-i, 49011,

XXX-i; e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista U.S-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja Ferratum Bank p.l.c. ja U.S-i vahel 25. mail

2020. a sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus 1686 eurot 30 senti.

3. Jätta menetluskulud 25% ulatuses U.S-i kanda ja 75% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Rahuldada

B2 Impact OÜ

taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

5. Mõista kostjalt U.S-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 157 eurot 50 senti

ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

Tsiviilasi nr 2-24-1902

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (hageja) esitas 2. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule

hagiavalduse U.S-i (U.S) (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 25. mail 2020 sõlmitud

laenulimiidi lepingust tuleneva võlgnevuse 6918 eurot 52 senti (sealhulgas põhivõlg 3999 eurot

62 senti, intress 585 eurot 33 senti, 2. veebruari 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

2178 eurot 58 senti, väljamakse tasu 119 eurot 99 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot). Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud hagiavalduse p-s 16. ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt

nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma

jääki 1686 eurot 30 senti (väljastatud krediit 11 895 eurot, millest maha arvestatud kõik

laekumised 10 208 eurot 70 senti).

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 25. mail 2020 sõlmitud

laenulimiidi leping, mille alusel võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud

laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 11 895 eurot. Vastavalt lepingu

tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete

alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 10 208 eurot 70 senti,

millest arvestati krediidisumma katteks 7895 eurot 38 senti, kulude katteks 209 eurot 75 senti ja

intressi katteks 2103 eurot 57 senti.

Kostja oli viivituses vähemalt kolme (september 2022. a, oktoober 2022. a, november 2022. a)

osamakse tasumisega. Kostjale on 9. detsembril 2022 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et

juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15.

päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja

tagasimakseid tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 24. detsembril 2022. Kostjat teavitati 4.

jaanuaril 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (hageja).

Tsiviilasi nr 2-24-1902

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale elektrooniliselt e-posti kaudu kätte

toimetatud 15. jaanuaril 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama,

hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud ning

kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).

5. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Leping sõlmiti 25. mail 2020 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr

61,79% 2000 euro suuruse krediidi puhul on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga

avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 61,83%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1

kooskõlas.

6. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

Tsiviilasi nr 2-24-1902

krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab

täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja

millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui

laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab

arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja

kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3).

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet.

7. Kostja esitas laenulimiidi taotluse summale 5000 eurot. Hageja kontrollis isikusamasust

rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja pidi kinnitama, et tal ei ole maksehäireid

ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud maksehäireid ja kostja ei

ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet laenu tagasimaksete tegemiseks.

Hageja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret.

Kostja kinnitas, et kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega

kriitiliste vajaduste tõttu.

Hagiavaldusest ega selle lisadest ei tulene, milliste andmete põhjal on hageja veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Ainuüksi rahvastikuregistri ja maksehäireregistri kontrollimine ei ole

piisav, et veenduda kostja võimes laenu ka reaalselt tagasi maksta. Kohtule ei nähtu, et hageja

oleks küsinud kostja igakuiste sissetulekute, väljaminekute ning majapidamiskulude suurust,

samuti seda, kas kostjal on ülalpeetavaid. Hageja ei ole tuvastanud, kas kostjal oli lepingu

sõlmimise ajal kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei

Tsiviilasi nr 2-24-1902

esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034).

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt

nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 1686 eurot 30 senti

(väljastatud krediit 11 895 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 10 208 eurot 70 senti).

Alternatiivse nõude järgi ei nõua hageja kostjalt intressi, viiviseid ega muid lepinguga seotud

kulusid.

Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. Kostja on tagastanud laenu osaliselt,

mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus VÕS § 396 lg 1, § 101 lg

1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

9. Laenuandja on enne lepingu ülesütlemist 9. detsembri 2022. a hoiatusega andnud kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, ütles laenuandja

lepingu üles 24. detsembril 2022.

10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 25% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus

jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 25% ulatuses kostja ja 75% ulatsues hageja kanda.

12. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 630 eurot väljamõistmist

kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 630 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS §

174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude

jaotusele riigilõiv 157 eurot 50 senti (630 / 100 * 25).

Tsiviilasi nr 2-24-1902

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik