2-24-16642/80 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Rapla

Tsiviilasja number 2-24-16642 Tsiviilasi XX-i hagi XX-i ja XX-i vastu elatise vähendamiseks. XX-i

avaldus

lastega

suhtluskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/avaldaja XX (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat XX Toomemägi- Kivistik Kostja 1/puudutatud isik 1 XX (isikukood XXX) Kostja 2/puudutatud isik 2 XX (isikukood XXX) Kostja 1 ja 2 seaduslik esindaja XX (isikukood XXX) Puudutatud isikule 1 ja 2 määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat XX

Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

05. juuni 2025 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XX-i (isikukood XXX, kompromissis nimetatud ka laps), XX-i (isikukood XXX, kompromissis nimetatud ka laps), keda esindab seaduslik esindaja XX (isikukood XXX), XX-i (kompromissis nimetatud ka ema/vanem) ja XX (isikukood XXX, kompromissis nimetatud ka isa/vanem) vahel 05.06.2025 istungil sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel:

1.1. Lapsed XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) viibivad suvekuudel (juuni kuni august, k.a) oma vanemate juures selliselt, et juuni esimesel nädalal on lapsed emaga ja seejärel viibivad lapsed vaheldumisi üle ühe nädala isa juures ja ema juures. Ülejäänud aja septembrist kuni maikuu lõpuni veedavad lapsed isaga paaris nädalate nädalavahetused alates reede õhtust kuni pühaeva õhtuni. Lisaks veedavad lapsed isaga kõikidest koolivaheaegadest, v.a suvevaheaeg, pool aega, millest esimene pool on alati isaga ja teine pool emaga. Lisaks veedavad lapsed üle ühe

2-24-16642 aasta jaanipäeva paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga, jõulud paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga, aastavahetus paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga.

1.2. Vanemad on kokku leppinud, et kooliperioodil algab nädal pühapäeva õhtust hiljemalt kella 16:00.

1.3. Ühe nädala pikkuste koolivaheaegade puhul on lapsed vaheldumisi isa juures kolm päeva ja neli päeva (st esimesel nädalapikkusel vaheajal on lapsed isa juures kolm päeva ja järgmisel neli päeva).

1.4. Kokkulepitud suhtluskorras näidatud aegadel tagab laste nendega seotud üritustest osavõtu see vanem, kelle juures lapsed on.

1.5. Laste isal ja laste emal on õigus kohtuda lastega laste sünnipäevadel olenemata sellest, kelle juures lapsed suhtluskorra alusel on.

1.6. Vanemad ei tee üksteisele takistusi laste osalemisele vanematega ja nende sugulastega seotud tähtpäevade tähistamisest eeldusel, et sellest on teist vanemat ette teavitatud vähemalt 7 päeva. See lapsevanem, kes soovib laste osalemist eelmises lauses nimetatud tähtpäeva tähistamisel, vastutab laste transpordi eest tähtpäeva tähistamise asukohta ja tagasi selle lapsevanema elukohta, kus lapsed suhtluskorra järgi viibivad.

1.7. Välja mõista XX-ilt XX-i kasuks igakuine elatis alates 01.11.2024 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 18.04.2036, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (01.04.2024 – 31.03.2025 summas 272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (01.04.2024-31.03.2025 summas 54,90 eurot, alates 01.04.2025 summas 59,40 eurot), millest on maha arvestatud pool XX-ile makstavast lapsetoetusest (40 eurot; PKS § 101 lg 5). Saadud tulemit vähendatakse 46,67% võrra (PKS § 101 lg 6). Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.8. Välja mõista XX-ilt XX-i kasuks igakuine elatis alates 01.11.2024 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 07.03.2029, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (01.04.2024 – 31.03.2025 summas 272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (01.04.2024-31.03.2025 summas 54,90 eurot, alates 01.04.2025 summas 59,40 eurot), millest on maha arvestatud pool XX-ile makstavast lapsetoetusest (40 eurot; PKS § 101 lg 5). Saadud tulemit vähendatakse 46,67% võrra (PKS § 101 lg 6). Saadud tulemit vähendatakse veel 15% võrra (PKS § 101 lg 7). Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

2-24-16642 seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.9. Alates 2025 iga aasta suvekuudel, see on juuni kuni august k.a., ei maksa XX p-des 7-8 väljamõistetud elatist kummalegi lapsele.

2. Käesolev kompromissimääruse muudab Pärnu Maakohtu 19.08.2022 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-22-8506 kindlaksmääratud igakuise elatise suurust.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16642 menetlus.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. XX-ile, XX-ile ja XX-ile määratud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

5. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe, TsMS § 661 lg 4). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX-i hagi elatise vähendamiseks ja avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 06.06.2025 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled elatise maksmise ja lastega suhtlemise korra osas kokkuleppele.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et hageja ja kostja kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada (TsMS) § 428 lg 1 p

4 kohaselt. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. TsMS § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

2-24-16642

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude kandmises kokku leppinud, millest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

5. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid kohtuistungil määruskaebuse esitamise õigusest. Loobumine on kajastatud kohtuistungi protokollis. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik