2-24-140694/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-140694

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7016,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad SS ja BB

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg

5000 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivis 252,10 eurot ja alates 28.01.2025 viivis põhinõudelt (5000 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 17,20% ulatuses ja kostja kanda 82,80%

ulatuses.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskulud 649,98 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

1(7)

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale

tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.

9. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 12.11.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik, kostja) vastu 5836,98

euro saamiseks. Kohus tegi 14.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 29.12.2024 kohtumäärusega anti

maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas

Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.

2. Hageja esitas 27.01.2025 (täiendatud 10.03.2025) Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 5000 eurot, intressi 413,55

eurot, lepingutasu 100 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 457,97 eurot, lisaks edasiulatuva viivised alates 28.01.2025

kuni põhinõude summas 5000 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

3. Nõude aluseks on AS-i Inbank Finance (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel

10.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr X, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot,

krediidi kulukuse määrga 28,23% aastas ja intressimäärga 21,90% aastas. Krediidi kulukuse

2(7)

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5000 eurot, intressimäära 21,90%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.04.2027, osamaksete arv 36, laenulepingu

sõlmimise tasu 100 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse

(VÕS) § 404 lg-ga 21. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o

10.05.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.08.2024. Seetõttu öeldi leping

kostjaga 27.08.2024 üles. AS Inbank Finance loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le. Lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult.

4. Lepingu nr X kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,23% aastas. Laenulepingu sõlmimise

ajal ehk 10.04.2024 Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%.

Seega kolmekordne määr oli 52,08%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud

krediidikulukuse määr 28,23% aastas (dtl 34). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud

krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse

määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine.

5. Enne lepingusõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Hageja esitab

tõendina laenutaotluse, maksehäireregistri väljavõtte, esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Maksu- ja Tolliameti päringust saadi igakuiseks

sissetulekuks 1338,24 eurot. Laenutaotluse järgi oli kostja igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot

ja kohustusteks 400 eurot. Hageja märgib üldiselt, et on kogutud ja kontrollitud (sh

analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o

sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja pangakonto väljavõtet esitatud ei ole.

6. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 06.03.2025 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

7. Vastuseks kohtunõudele märkis hageja 10.03.2025 hagi täienduses, et krediidiandja on

tuvastanud tarbija 11 kuu keskmiseks sissetulekuks ca 1338,24 eurot enne lepingu sõlmimist,

lepingu igakuine osamakse 199,20 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine

osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 15%. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud

(sh taotluses märgitud 400 eurot) ja taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale

jääb raha reservi vähemalt 739,04 eurot (1338,24-400,00-199,20). Krediidiandja arvestab ka

elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud, ehk et kliendi igakuistest

sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum, mis oli

2024. aastal 345,81 eurot. Seega oli kuumakse igati jõukohane. Antud juhul ei olnud tarbija

pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik.

Hageja esitas laenulepingu ümberarvestuse, juhuks kui kohus asub seisukohale, et

laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel laenu summas 5000 eurot ning ei ole lepingule tagasimakseid

teostanud. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 5000 eurot. Kuna kostja oli

pärast tagasimaksete ümberarvestust siiski võlgnevuses alates 1. osamaksest, s.o alates

3(7)

10.05.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 10.08.2024, siis on lepingu

ülesütlemine kehtiv. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud 5000 eurot,

sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025

lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 5000 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

28.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku

laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24.

Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

8. Maakohus võttis 17.03.2025 määrusega hagi menetlusse.

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 15. mail 2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud,

mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud

ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

10. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks

tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust nr X (tarbijakrediidileping). Kohus tuvastab,

et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale 5000 eurot

väljamakstud. Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 37-38). Samuti on leping kehtivalt üles

öeldud ja sellest tulenevad nõuded hagejale loovutatud (dtl 46-48). Kostjat on nõude

loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 5000 eurot, intressi 413,55 eurot,

lepingutasu 100 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 457,97 eurot, lisaks edasiulatuva viivise alates 28.01.2025 kuni põhinõude

(5000 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas.

14. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt põhjendatud, sest hageja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda

4(7)

piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral.

Kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda

see, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla (TlnRnKm, 28.07.2023, 2-

22-147995, p 12.1). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi ja Maksu- ja

Tolliameti päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema

sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast

laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).

Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4.

Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes

juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule

ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult

andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et

kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661,

mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud

ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud

tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu

saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal

on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Juhul kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani

ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Samuti ei võlgne kostja hagejale

muid kulusid ega tasusid.

Kostja on saanud laenu 5000 euro ulatuses ja ei ole tagasimakseid teinud (dtl 71), mille hageja

palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu

ülesütlemine krediidiandja poolt 27.08.2024 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli

sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt

välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu, s.o 5000 eurot. Muid

tasusid kostja hagejale seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei võlgne.

15. Hageja esitas viivise nõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025 lepingujärgses viivisemääras

5(7)

21,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 5000 eurot alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 28.01.2025 lepingujärgses viivisemääras

21,90% aastas.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seega mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise alates 28.08.2024 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.01.2025 summas 252,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt

rahuldab kohus osaliselt hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 28.01.2025 kuni

põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

16. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu selgitused

17. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude, lepingutasu, haldustasu ja viiviste tasumisest ning

nõudest rahuldas kohus üksnes põivõla ja seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise

6(7)

seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 82,80% ((5000

(252,10+557,50) / 7016,52 eurot * 100% = 82,80%). Seega jäävad menetluskulud 82,80%

ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 665 eurot ja esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja õigusabikulud 338

eurot (ilma käibemaksuta) 2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja

mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Asja

materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks ka 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja

menetluskulu katteks. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate

tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole

põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100

eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 785 eurot (=665 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb sellest 82,80% (785 eurost), s.o 649,98 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista

kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

19. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

20. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik

7(7)