2-25-109296/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-109296

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Hageja seaduslik esindaja: C, isikukood: XXX, elukoht:

xxx, e-posti aadress: xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista alates 01.01.2025 Ylt välja X kasuks igakuine elatis 200 eurot kuni X

täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.

3. Väljamõistetud elatise kohustub Y tasuma hageja seadusliku esindaja C

arvelduskontole.

4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb Yl väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest

ette.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada Y poolt võimalike menetluse ajal tehtud

elatise maksetega.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

1(3)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-109296 X hagi Y vastu elatise nõudes. Kostja

ei ole alates 23.12.2024 ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Hageja palub kostjalt

alates 01.01.2025 igakuise elatise 200 euro väljamõistmist. Elatis palutakse tasuda hageja

seadusliku esindaja C arveldusarvele nr XXXXXXXXX.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

KÄPO kaudu 02.05.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.05.2025 kostja hagile vastust

ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

2(3)

aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Kohus mõistab alates 01.01.2025 Ylt välja X

kasuks igakuise elatise 200 eurot kuni X täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx. PKS § 100 lg

4 kohaselt tuleb Yl väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Tagaseljaotsuse

täitmisel tuleb arvestada Y poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega.

Hagiavalduses palutakse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatis tasuda hagejate

seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXX. TsMS § 445 lg-st tulenevalt määrab

kohus, et elatis tuleb kostjal tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab

hageja suhtes ülalpidamist. Kohus ei märgi hageja seadusliku esindaja arvelduskonto numbrit,

kuna arvelduskonto number võib aja jooksul muutuda.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9 x 200= 1800 eurot).

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas

jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

3(3)