4-25-2136/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-2136

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2136

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Mariin Sinimeri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

25.5.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2570,25,000568 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Mariin Sinimeri (ik 60503220225,

elukoht XXX, e-post: XXX, telefon XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur, e-

post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mariin Sinimeri kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 25.5.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2570,25,000568 karistuse täitmise osas - määrata rahatrahvi 248 eurot

tasumine ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu

10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse

suurus 31 eurot.

3. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS

SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192279700. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse). VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt

täidetuks, kui Mariin Sinimeri järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja

kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

4. Edastada kohtuotsus Mariin Sinimerile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-25-2136

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.5.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000568 karistati Mariin Sinimerit selle eest,

et tema 25.5.2025 kella 22.42 ajal XXX.km juhtis mootorsõidukit VW Touareg

registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 118 ± 4 km/h, millega ületas antud

teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 24 km/h võrra. M.

Sinimeri rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 227

lg 2.

Kaebus

Mariin Sinimeri esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kaebuse (kohtutoimik, edaspidi

KT, tl 2-3, 11-12) . M. Sinimeri tunnistab rikkumist ning avaldab siirast kahetust. Tegemist

oli tema esimese liiklusrikkumisega ning palub arvestada, et on hetkel täiskohaga tudeng,

kellel puudub töökoht ja püsiv sissetulek. Selline trahvisumma (248 eurot) on tema

majandusliku olukorra juures äärmiselt koormav ning seab teda raskesse seisu. Tegemist ei

olnud tahtliku või hoolimatu käitumisega, vaid üksiku tähelepanematuse hetkega, mida

kahetseb sügavalt. Tee oli sirge, kus puudus tihe liiklus ning jalakäijad ja õhtutunnil sirgel

teelõigul tajus kiirust võrreldes reaalsusega aeglasemalt, kuna pilk oli teel. Lähtudes

eeltoodust palub kas määratud rahatrahvi vähendada mõistlikumale tasemele või asendada see

hoiatusega, arvestades, et rikkumine on esmakordne ning puuduvad raskendavad asjaolud. On

edaspidi tähelepanelikum ning võtab liiklusreeglite järgimist väga tõsiselt.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 16), et menetlusalune isik on sündmuskohal süüd

tunnistanud ja andnud ütlused, et kahetseb oma tegu. Kiirmenetluse otsuse koostaja on

karistuse määramisel arvestanud nii süü tunnistamise, puhtsüdamliku kahetsuse kui ka

asjaoluga, et isik on varasemalt karistamata. Sellest tulenevalt määratigi karistus alla

keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid, millised on sätestatud KarS §-is 58,

meneluse käigus ei tuvastatud. Kiiruse ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi,

kuna üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid vale

sõidukiiruse valimine. Seega tuleb mootorsõiduki juhtimist lubatud sõidukiirust ületades

pidada äärmiselt ohtlikuks teguviisiks, seda isegi juhul, kui tulenev oht jääb realiseerimata.

Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast

õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste

ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja

üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele,

mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Üldpreventsiooni

üheks eesmärgiks on anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita ning ohtlik tegu

saab vastavalt karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellises ulatuses kiiruse

ületamine on ohtlik, sest kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli, pikeneb nii mootorsõiduki

pidurdusteekond kui ka peatumisteekond ning tõuseb liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust.

Seda, et juht ei tunnetanud sellises ulatuses kiiruse ületamist on vähetõenäone. Juht ei tohi

olla tähelepanematu. Ületades lubatus suurimat sõidukiirust sellises määras pani

menetlusalune isik toime teo, millega seadis kaudselt ohtu nii ise enda kui ka teiste liiklejate

elu ja tervise (RK 3-1-16-17). Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei

saa väita, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste

liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Kohtuväline menetleja leiab, et

kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu.

Karistus ei pea olema menetlusalusele isikule meelepärane. Karistus peab täitma oma

eesmärki, et panna menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma. Määratud

karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

4-25-2136

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 11-12, 15). VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille

kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis

väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on

kiirmenetluse otsuses.

2. Kohus uurib, kas Mariin Sinimeri on toime pannud teo, mille eest kohtuväline

menetleja teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-5) kinnitab, et

M. Sinimeri juhtis 25.5.2025 kella 22.42 ajal XXX.km mootorsõidukit

registreerimismärgiga XXX, sõitis pärisuunal, liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja

kiirusemõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 118 km/h, lõplik

mõõtetulemus 114 km/h , lubatud sõidukiirus 90 km/h. M. Sinimeri on kiirusmõõturi

kasutamise protokolli allkirjastanud, märkusi pole olnud. M. Sinimeri on avaldanud

(VTT tlk 2), et sõitis Tallinna poole xxx autoga, millega pole ammu sõitnud ega

saanud gaasipedaalist aru. Ei märganud kahetsusega, et oli ületanud 90 km/h, mida ei

teinud meelega, kuna kardab suurt kiirust peale sõbraga juhtunud autoõnnetust. Kohus

leiab, et uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et M. Sinimeri

juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus

lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h kiirusega 114 km/h, ületades lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. M. Sinimeri rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille

kohaselt asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et M.

Sinimeri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu

on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et M. Sinimeri pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega.

M. Sinimeri on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust

tähelepanematusest kuna ei saanud gaasipedaalist aru. Kaebuses on lisanud, et

tähelepanu oli fokusseeritud teele. Samas selgitab, et tegemist oli sirge teelõiguga, kus

puudus tihe liiklus ja jalakäijad. Kohus leiab, et kui M. Sinimeri mootorsõiduki juhina

ei jälginud spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta ületab lubatud sõidukiirust

või mitte. Olukorras, kus auto on võõras ja juht ei jälgi spidomeetrit, siis ta peab

võimalikus, et ületab lubatud sõidukiirust.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et M. Sinimeri on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et M. Sinimeri poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. M. Sinimeri on kaebuses taotlenud rahatrahvi asendamist hoiatusega, arvestades, et

rikkumine on esmakordne ning puuduvad raskendavad asjaolud. VTMS § 30 sätestab

alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab

4-25-2136

võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärtoega. Kohtupraktikas

väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa

süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine

ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d

18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on M. Sinimerit

karistanud rahatrahviga 31 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 248 eurot.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

Vastusest kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel

arvestanud M. Sinimeri süü suurust.

13. M. Sinimeri ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, mis on LS

§ 227 lg 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). M. Sinimeri on teo toime

pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus

süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et M.

Sinimeri süü on keskmisest väiksem.

14. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

M. Sinimeri on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib

süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk

omakorda tingib karistuse karmistamist. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni)

arvestamine ei tohi aga ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse

mõistmist.

15. Kohtuväline menetleja on M. Sinimerit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et

kohtuväline menetleja on määranud M. Sinimerile põhikaristuse vastavalt karistuse

mõistmise alustele.

16. M. Sinimeri on kaebuses avaldanud, et ta on täiskohaga tudeng, kellel puudub

töökoht ja püsiv sissetulek. Kohus märgib, et väärteotrahvide puhul ei sõltu trahvi

suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata

mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab rahatrahvi 248

eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, osamakse tuleb tasuda iga kuu

10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus on

31 eurot.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, KarS § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1,

VTMS § 132 p 2.

4-25-2136

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik