2-24-123982/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

2-24-123982

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

06. juuni 2025, Rapla kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-24-123982

2589,48 eurot

Tsiviilasi

XX-i hagi XX-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XX ,

lepinguline esindaja XX

Kostja Erikki XX (isikukood XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX-i (isikukood XXX) hagi XX-i (isikukood XXX) vastu.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) XX-i (isikukood XXX) kasuks välja alates 20.06.2024

kuni 31.03.2025 igakuine elatis 287,72 eurot (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)).

3. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) XX-i (isikukood XXX) kasuks alates 01.04.2025 kuni

XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 23.05.2028, igakuine elatis 301,74 eurot (s.o PKS § 101

lg-s 3 sätestatud baassumma 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43

eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval

ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5)). Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti

Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Punktides 2 ja 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda iga eelneva kuu viimasel päeval

1

2-24-123982

XX-i arvelduskontole nr EE301010010295372015. Makse tegemisel tuleb märkida

selgituseks „elatis“, märkides ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Esitatud hagiavalduses taotleb hageja mõista kostjalt välja elatise PKS § 101 alusel

arvutatavas määras alates hagi esitamisest 20.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja on hageja isa. Kostja isadus tuvastati 09.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-

23-15745 (dtl 32-36). Kostja ei osale hagejaga seotud kulude katmises. Samuti ei täida

kostja oma ülalpidamiskohustust vähimalgi määral vahetult, s.o hageja ei viibi kostja

juures ühtegi ööpäeva kuus. Hageja igakuised vajadused on keskmiselt 1170 eurot kuus,

s.h eluaseme kulud 195 eurot, toidukulud 200 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 30

eurot, tervishoiukulu 40 eurot, kulud hügieenivahenditele 50 eurot, kulud koolikohustuse

täitmisele 80 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 250 eurot, huvihariduse kulud (trenn ja

laager) 120 eurot, taskuraha 20 eurot, kulud vaba aja veetmisele (kino, teater, sünnipäevad,

spa, väljas söömine, kord aastas välisreis) 130 eurot, muud teenused ja kaubad

(elukindlustus, juuksur, telefon, arvuti, voodipesu) 100 eurot.

2. Asjaolud, et kostja hageja sündimist ei soovinud ja hageja ei ole varem kostjalt elatist

nõudnud, ei võimalda jätta kostjalt elatist välja mõistmata ega tasuda elatist seadusjärgsest

määrast oluliselt vähem. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi asjaolu ega seda

kinnitavat tõendit, mis võimaldaks elatist mõista välja alla PKS § 101 alusel arvutatava

määra. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja ühe kuu keskmine sissetulek 2210,70

eurot (neto), mis on piisav, et tasuda hagejale elatist perekonnaseadusest tulenevas

miinimummääras ning kanda ka oma teise lapse ülalpidamiskulusid. Elatise

vähendamiseks ei anna alust ka kostja teise lapse keskmine puue. Keskmise puudega

lapsele makstakse puudest tulenevate erivajaduste katmiseks toetust 138,08 eurot. Kostja

ei ole tõendanud, et vastavast toetusest ei piisa puudest tulenevate erivajaduste katmiseks.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

3. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata või rahuldada üksnes

osaliselt. Kostjal oli hageja emaga juhusuhe, mis kestis lühikest aega. Kostja ei soovinud

hageja sündimist ning pakkus hageja emale finantsilist tuge raseduse katkestamiseks ja

vajadusel ka psühholoogilise toe tagamiseks, kuid hageja ema ei arvestanud sellega, et

kostja last ei soovinud. Lapse saamine oli hageja ema ainuisikuline soov. Kostja ja hageja

ema leppisid kokku, et hageja seaduslik esindaja kasvatab last üksi ning kostja nende ellu

ei sekku. Nii oli see 13 aastat. Isaduse tuvastamist ja elatise maksmist hakkas hageja ema

2

2-24-123982

nõudma pärast seda, kui lõppes kostja suhe tema teise lapse emaga. Hageja kulud on

suuremad 2023. aasta kättesaadavast mediaanpalgast, mis oli 1501 eurot bruto ja netos

vähem kui 1270 eurot, ehk rohkem kui pooled Eestis töötavad inimesed ei saa igakuiselt

nii suurt töötasu, kui kulub hageja ülalpidamiseks. Kostja igakuine netosissetulek on

keskmiselt 2210 eurot, mis on oluliselt väiksem kui hageja ja tema seadusliku esindaja

tarbimiskulud. Kostjal puuduvad säästud ja muu vara. Kostjal on ka teine laps, 8-aastane

poeg, kellel diagnoositi Crohni tõbi ja määrati keskmise raskusastmega puue. Kostja

kasvatab teda ülalpidamiskulude mõistes üksikvanemana. Kuigi vastavalt Harju Maakohtu

27.05.2024 määrusele kehtib 50/50 suhtluskord, siis poja ema range nõudmine on, et

kummagi vanema juurde soetatakse lapsele kõik eluks vajalik eraldiseisvalt. Elatise

nõudmine seab ohtu kostja vaimse tervise ja majandusliku toimetuleku, mis omakorda

mõjutavad füüsilist tervist. Füüsilise tervise kahju võib viia kostja piiratud töövõimeni,

mistõttu pole tal enam võimalik ülalpidamiskohustust täita kummagi lapse ees. Kostja

leiab, et elatise väljamõistmine oleks ebainimlik, kuna selle tõttu kannatab kostja 8-aastase

poja senine elukvaliteet ja heaolu ning satub ohtu kostja leibkonna majanduslik toimetulek

ja hakkama saamine ootamatute kulutustega, mille võrra aga hageja leibkond enda

elukvaliteeti parandab. Kostjal puudub tugivõrgustik ema, isa, õdede, vendade,

vanavanemate või teiste sugulaste näol. Kostjat kasvatas vanaema, kes on surnud. Hagejal

ja hageja seaduslikul esindajal olemas tugivõrgustik, kellele toetuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt

kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale

ülalpidamist andma. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab,

et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hageja on

taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o 20.06.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Perioodil 20.06.2024 – 31.03.2025 oli elatise baassummaks 272,76

eurot. Alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot. Vastavalt PKS seletuskirjale on

baassumma lapse igakuiste vajaduste väljendus1, mille määramise aluseks on 2020 lapse

vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes kajastatud tulemused. Vastavalt PKS § 101 lg

4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf57-90f57aa37c74. Seletuskirja

lk 5.

3

2-24-123982

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates hagi esitamisest

20.06.2024 kuni 31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 327,72 eurot ja alates 01.04.2025

on indekseeritud baassumma 341,74 eurot.

6. PKS (perekonnaseadus) § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus on 80 eurot

(PHS § 17 lg 3).

7. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja ei

viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuni seitse ööpäeva kuus.

8. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summad on seega:



alates 20.06.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));



alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk

1981 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

9. Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses nr 2-15-15909 p-s 12 korranud varasemas praktikas

kujunenud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist PKS § 101

alusel arvutatavas ulatuses, s.o n-ö miinimumulatuses. Seega tuleb eeldada, et hageja

igakuiste vajaduste suurus on vähemalt PKS § 101 lg-s 3 sätestatud kahekordne baassumma.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, et hageja igakuised vajadused

oleksid alla seaduses sätestatud miinimumeelduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja

igakuised vajadused kokku 1170 eurot. Hageja ei nõua kostjalt oma igakuiste vajaduste

katmist 50% ulatuses (s.o 585 euro ulatuses kuus), vaid PKS § 101 alusel arvutatavas

miinimummääras, mis on käesoleval ajal oluliselt väiksem kui ½ hageja igakuistest

kuludest. Kostja on seisukohal, et hageja kulud on ebamõistlikult suured, kuid samas ei ole

kostja välja toonud, et hageja igakuised vajadused võiksid olla väiksemad kui seaduses

sätestatud miinimumeeldus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja

vajadustega tuleb arvestada PKS § 101 sätestatud määras.

10. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS

§ 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on taotlenud elatise välja mõistmata jätmist või väljamõistmist alla PKS § 101

sätestatud määra, kuna kostja ei ole hageja sündimist kunagi soovinud ja hageja ei ole

varasemalt elatise väljamõistmist taotlenud, lisaks on kostjal veel üks laps ning kostja enda

ja tema teise lapse elustandard võib elatise väljamõistmisel halveneda.

4

2-24-123982

11. Vastavalt PKS § 96 lg- 1 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled

ei vaidle selle üle, et hageja põlvneb kostjast. Seega on kostja isik, kellel on alaealise hageja

suhtes ülalpidamiskohustus. Kohus märgib, et asjaolud, kas laps sündis juhusuhtest või

püsisuhtest ning kas kostja lapse sündi soovis või mitte, ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust. Seadus ei võimalda vanemal lapse ülalpidamiskohustusest vabaneda

põhjusel, et vanem lapse sündimist ei soovinud. Samuti ei anna elatise välja mõistmata

jätmiseks alust asjaolu, et hageja oli hagi esitamisel 14-aastane ega ole varem kostjalt elatise

maksmist nõudnud. Kuigi vanemal on lapse ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist, ei näe

seadus ette tähtaega, mis ajast alates peab laps ülalpidamiskohustust rikkuva vanema vastu

kohtusse hagi esitama. Nimetatud asjaolud ei ole ka elatise vähendamise aluseks.

12. Kostja väited, et elatise väljamõistmine seaks ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise, on kohtu

hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal

oleks mingisuguseid terviseprobleeme, mis takistaksid hagejale elatise maksmist.

21.04.2025 vastuses on kostja muuhulgas välja toonud, et ta on ca 25 aastat aktiivselt

spordiga tegelenud (käib jõusaalis). Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul pigem sellele,

et kostja füüsiline vorm on keskmisest parem ega anna alust eelduseks, et kostjal oleks

füüsilise tervise probleeme. Kõigist kostja vastustest nähtub läbivalt soovimatus hageja

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid antud asjaolu ei saa käsitleda vaimse tervise

probleemina.

13. Kostja väited, et miinimummääras elatise väljamõistmine raskendaks tema ja teise lapse

elukvaliteeti, on kohtu hinnangul põhjendamatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on

lisaks hagejale veel üks laps, XX. XX-il on tuvastatud keskmine puue kuni 24.06.2027 (dtl

63). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poja keskmise raskusastmega puue ei

anna automaatselt alust elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks alla

perekonnaseadusest tuleneva miinimummäära. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §

6 lg 5 p 3 kohaselt makstakse keskmise puudega lapsele puudest tulenevate erivajaduste

katmiseks toetust 139 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et vastavast toetusest ei piisa

puudest tulenevate erivajaduste katmiseks.

14. Kostja vastuväidete kohaselt elab XX kostja juures 50% ajast, kuid tema ülalpidamisega

seotud kulud on 100% kostja kanda, sest lapse ema on keeldunud koostööst lapse vajaduste

täitmiseks kuluvate rahaliste vahendite jagamisel vanemate vahel. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et elatist ei saa vähendada või jätta välja mõistmata põhjusel, et kostja teise

lapse ema ei täida ülalpidamiskohustust. Juhul, kui XX-i ema rikub XX-i

ülalpidamiskohustust, on XX-il õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Nimetatud

asjaolu ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustusest. Vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on

vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Muuhulgas on mõlemal vanemal võrdne kohustus oma last ülal pidada.

15. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte (dtl 61), millest nähtuvalt on kostja

keskmine töötasu (neto) ajavahemikul 05.03.2024 – 05.09.2024.a 2210,68 eurot (15

474,80:7). Kostja väidete kohaselt on tema ja XX-i igakuised keskmised kulud kokku 2204

eurot (kulude tabel dtl 62). 21.04.2025 menetlusdokumendis on kostja välja toonud, et XX-

i ülalpidamiseks kulub tal kuus keskmiselt 806,53 eurot. Samas nähtub kulude arvestustest

(dtl 175 – 196), et osade kulude (näiteks eluasemekulud) arvestamisel on vastav kulu

jagatud kolme isiku vahel justkui elaks XX kogu aeg kostja juures, kuigi kostja ise on

5

2-24-123982

möönnud, et laps viibib 50% ajast ema juures. Kohus märgib, et ajal, mil laps viibib ema

juures, ei saa tal olla kostja juures elamisest tulenevaid eluasemekulusid. Seega ei vasta

kostja poolt XX-i ülalpidamiskuludena näidatud summa ilmselgelt tegelikkusele.

16. Varasemalt (s.o 20.09.2024 vastuses) on kostja välja toonud, et ema nõudmisel on XX-ile

soetatud kostja juures olemise ajaks eraldi komplekt riideid ja jalanõusid, samuti on tal isa

juures teine jalgratas. Seega nähtub kostja varasematest väidetest, et kostja senised kulud

oma teise lapse riietele ja jalanõudele ning mänguasjadele/spordivarustusele on ehk

keskmisest suuremad, kuid väide justkui kannaks või vältimatult peaks kandma kostja oma

teise lapse ülalpidamiskulusid 100% ulatuses üksinda, ei vasta tõele. Kostja ei ole välja

toonud ega tõendanud, et tema kanda oleksid kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud ka

sellel ajal, kui laps viibib ema juures (sh eluaseme-, toidu jms kulud).

17. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk 2024. aastal 1981 eurot kuus, seega on

kostja töötasu olnud keskmisest oluliselt suurem. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek

piisav, et anda ülalpidamist oma mõlemale lapsele. Asjaolu, et kostja enda teenitud

sissetuleku igakuiselt ära kulutab ning kulusid kokku hoida ei oska või ei soovi, ei ole

aluseks elatise väljamõistmata jätmisel ega elatise vähendamisel. Riigikohus on selgitanud,

et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11).

Kohus leiab, et kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut lastele ülalpidamise

andmiseks vastavalt oma laste, sh hageja vajadustele. Kui kostja leiab, et tema sissetulekust

ei piisa tema enda ja mõlema lapse vajaduse katmiseks siis on tal võimalus oma

sissetulekuid suurendada. Kostja kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi

asjaolu, mis tal oma sissetulekute suurendamist takistaks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 20.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

perekonnaseadusest tulenevas miinimummääras.

18. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et

elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja on soovinud elatise tasumist

hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval selgitusega „elatis“, märkides ära mis kuu ja aasta

eest elatist tasutakse

Menetluskulud

19. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kumbki pool ei ole esile

toonud asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg 12 või TsMS § 164 lg 3 kohaldamist.

Tsiviilasja hind

20. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 1 on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt

TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest

tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks

hagi või muu avalduse esitamise aeg. 20.06.2024 hagi esitamise ajal oli hageja 1 ühe kuu

elatise nõude summa, mis on arvutatud PKS § 101 järgi 287,72 eurot (vt ka otsuse p 8).

Seega on hagi tsiviilasja hinnaks 9*287,72= 2589,48 eurot. Tsiviilasja hind on menetluslik

6

2-24-123982

märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7