2-24-10298/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-10298

Tsiviilasi

T.V hagi M.B vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1149,48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.V apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): T.V (ik: XXX), seaduslik esindaja

(eestkostja) N.X-i, lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Vastustaja (kostja): M.B (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus osas, milles maakohus

tasaarvestas kohtumenetluse kestel (s.o perioodi eest 01.08.2024 kuni 31.10.2024) kostja

makstud elatise 863,16 eurot väljamõistetud elatisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p

4).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda hageja elatise nõue kostja poolt

täidetuks perioodi 01.08.2024 kuni 31.10.2024 eest.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„3.1. Rahuldada T.V hagi M.B vastu elatise nõudes osaliselt.

2.2. Välja mõista M.B-lt T.V kasuks igakuine elatis 160 eurot alates 05.07.2024

kuni 31.07.2024 ja alates 01.11.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni, s.o kuni

XXXXXXX.

2.3. Elatis kanda N.X-i arvelduskontole nr EE502200221030020651.

2.5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.V (hageja) esitas 05.07.2024 maakohtule M.B (kostja) vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatis (hagi esitamise ajal

287,72 eurot kuus) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-24-877 tehtud kohtumäärusega määratud hageja

eestkostjaks N.X-i. Hageja on elanud N.X-i juures üle kolme aasta. Eestkostja hoolitseb

hageja eest ja on taganud talle kõik vajaliku. Hageja suhtleb kostjaga vähe ning kostja juures

ei viibi. Seega kostja hagejale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja igakuised kulud

moodustavad 676 eurot ja alates 2024. a septembrist 711 eurot.

2. Kostja palus väljamõistetava elatise summat vähendada. Kostja ülalpidamisel on ka teine

alaealine laps, kellel on terviseprobleemid (arenguraskused). Kulud teise lapse ravile ja tervise

seisundi säilitamisele on suured, teise lapse igakuised kulud moodustavad 1073 eurot. Kostja

teise lapse isa annab lapsele ülalpidamist 400–500 eurot kuus. Kostja sissetulekuks on palk

500 eurot, millele lisandub lapsetoetus ja invaliidsustoetus kokku 218 eurot. Pikemat tööaega

kostja ja tema teise lapse tervis ei võimalda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 17.12.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis M.B-lt välja T.V

kasuks alates 05.07.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXX, igakuise

elatise 160 eurot. Kohtumenetluse kestel (01.08.2024 kuni 04.10.2024) makstud elatis

kogusummas 863,16 eurot kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja kostja ja Jevgeni T.V laps. Viru Maakohtu

05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 on kostjalt ja J. T.V-lt ära võetud hageja

hooldusõigus. Hageja eestkostjaks on määratud kuni hageja täisealiseks saamiseni N.X-i .

Hageja elab koos eestkostjaga ning on tema vahetul ülalpidamisel.

Hagi on esitatud ühe vanema ehk ema vastu. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ja teise vanema

kohustuse ulatust. Perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

Kostja on hagejale 01.08.2024 kuni 04.10.2024 tasunud 863,16 eurot (3 × 287,72 eurot).

Hageja taotleb elatist PKS § 101 järgi miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad

hageja igakuised kulud 676 eurot ja alates 2024. a septembrist 711 eurot. Riigikohus on

selgitanud, et miinimumelatise ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on

see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Seega

asus kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses

sätestatud elatise baassummale. Kostja ei ole hageja kulusid vaidlustanud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja 01.01.2023 kuni 30.09.2024 (19 kuu vältel) teeninud

netosissetulekut 3243,15 eurot, s.o 170,70 eurot kuus. Kostja kinnitusel on tema igakuine

töötasu 500 eurot. 11.03.2024 töölepingu kohaselt töötab kostja XXXXXXX OÜ-s

pesumasina operaatorina. Kostja töötab täistööajaga ja tema töötasu on 4,86 eurot/tund.

Asjaolu, et kostja igakuine netotöötasu on ligikaudu 500 eurot, nähtub ka kostja Swedbank

AS konto väljavõttest. Kostja on 28.07.2023 sõlminud Swedbank AS-ga rahakoguja lepingu

ja püsikorralduse lepingu ning tasub igakuiselt rahakoguja lepingu täitmiseks 15 eurot. Kostja

on esitanud ka oma AS SEB Pank konto väljavõtte perioodi 01.06.2024 kuni 04.12.2024

kohta. Konto jääk on 131,48 eurot. Muid sissetulekuid ega vara kohus kostjal ei tuvastanud.

Lapse elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostjal on lisaks hagejale ka teine alaealine ülalpeetav M.B (sünd XXXXXXXX).

Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2023 otsuse kohaselt on M. M.B-l tuvastatud keskmine puue

(keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle) kestusega kuni 18.09.2025. Otsuse lisa 1 järgi on

rehabilitatsiooniteenuse hüvitatav maksumus kuni 87,80 eurot. Kostja on esitanud oma teise

lapse igakuiste kulude nimekirja. Esitatud andmete pinnalt võib sedastada lapse puudega

seonduvate kulude olemasolu. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja lapsega

rehabilitatsiooniteenustel ei käi. M. M.B-le makstakse igakuiselt sotsiaaltoetust 138,08 eurot

ja peretoetust 80 eurot, kokku 218,08 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et

sotsiaaltoetuse (138,08 eurot) laekumisel kannab kostja summa koheselt M. M.B kontole.

Lisaks esineb veel kahe konto vahelisi kandeid, kuid mitte suuremas summas kui 50 eurot

korraga. Kohtu hinnangul on kostjal seeläbi võimalik tagada, et M. M.B-le ettenähtud

riiklikud toetused lähevad lapse ravi ja rehabilitatsiooni tagamiseks. Kostja teine laps elab

koos isaga ning saab ülalpidamist vahetult (kostja kinnitusel 400–500 eurot kuus).

Hageja saab peretoetust 80 eurot kuus.

Arvestades, et kostja saab töötasu üksnes 500 eurot kuus, kostjal on lisaks hagejale veel üks

alaealine ülalpeetav, kellel on tuvastatud puue, ja kostja osalemine tööturul tasuvama töö

leidmiseks on lapse puude tõttu piiratud, pidas kohus põhjendatud elatise suuruseks 160 eurot

kuus. Elatise määramisel selles määras ei osutu kostjaga koos elav laps varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps ning kahjustada ei saa ka kostja tavaline ülalpidamine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. T.V esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17.12.2024 otsuse

tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada

hagi täies ulatuses ja mõista M.B-lt alates 05.07.2024 kuni T.V täisealiseks saamiseni välja

igakuine elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses (hagi esitamise ajal 287,72 eurot kuus).

Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kostja teise lapse kulud ebaselged ja tõendamata. Sotsiaalkindlustusameti otsuse lisa 1 ei

tõenda kostja poolt kulude kandmist. Tegemist ei ole tõendiga ega arvega kasutatud teenuse

eest;

2) on kostja väitel temaga elava lapse kulud 1073 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et lapsele

makstav toetus on 218 eurot, seega on kostja kulud oma teise lapse ülalpidamiseks 427,50

eurot [(1073 – 218) ÷ 2)]. Hageja on õigustatud saama kostjalt elatist kostja teise lapsega

võrdses määras, kuna lapsi tuleb kohelda võrdselt;

3) suudab kostja säilitada endale inimväärse elu ja tagada ka kostjaga elava lapse igakuised

vajadused, kostja teine laps ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks.

Arusaamatuks jääb, miks ei ole kohtul tekkinud kahtlust, kuidas on kostja sissetulekuga 500

eurot kuus võimeline ülal pidama teist last igakuiselt summas 427,50 eurot.

Hageja juhtis maakohtu tähelepanu, et kostja Swedbank AS konto väljavõttest nähtub, et

kostja on oma kontole kandnud 02.06.2024. a 50 eurot, 05.06.2024. a 140 eurot, 05.07.2024. a

140 eurot, kuid kostja AS SEB Pank konto väljavõttest ei nähtu antud summade kandmine,

seega on alust arvata, et kostjal on kontod, mida kostja ei soovi avaldada.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole võimeline rohkem teenima. Olukorras, kus

ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse

tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh

arvestada tema elustandardiga. Kostja on alates 2024. a augustist tasunud hagejale elatist

miinimummääras, seega on alust arvata, et kostja on selleks võimeline.

5. M.B palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, teatades et jääb oma varasemate

seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus

tasaarvestas kohtumenetluse kestel (s.o perioodi 01.08.2024 kuni 31.10.2024 eest) kostja

makstud elatise 863,16 eurot väljamõistetud elatisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega loeb hageja elatise nõude kostja

poolt täidetuks perioodi eest 01.08.2024 kuni 31.10.2024. Sellest tulenevalt tuleb muuta

maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt

rahuldamisele.

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise

160 eurot.

Kuna kostja on tasunud menetluse ajal hagejale elatist kolme kuu eest, s.o 01.08.2024 287,72

eurot, 04.09.2024 287,72 eurot ja 04.10.2024 287,72 eurot, kokku 863,16, siis tasaarvestas

maakohus menetluse kestel kostja poolt tasutud elatise kohtu väljamõistetud elatisega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas seejuures valesti VÕS § 200 lg 1 p-i 1,

mis keelab ülalpidamisnõude tasaarvestamise.

Kui kostja on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta on selleks seaduse või kohtulahendi järgi

kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitleda elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada

kostjat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest (vt Riigikohtu 31.03.2025 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-6713, p-d 22-26).

Seetõttu ei saa kostja poolt perioodil 01.08.2024 kuni 31.10.2024 tasutud elatist käsitleda

maksena, millega tuleb arvestada ülejäänud hagiga hõlmatud kuudel elatise maksmise

kohustuse täitmisena, kuna see oleks vastuolus VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sätestatuga. PKS § 100

lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb elatist maksta perioodiliselt iga kuu eest ette.

Eelnevast järelduvalt tuleb lugeda, et kostja on täinud elatise nõude perioodi august kuni

oktoober 2024 eest ning selle perioodi eest ei saa temalt elatist välja mõista. Seetõttu tuleb

muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ja märkida, et kostjalt on elatis välja mõistetud

alates 05.07.2024 kuni 31.07.2024 ja alates 01.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Tegemist on seaduse kohaldamisega ning ringkonnakohtul on eelnimetatud osas tühistada

maakohtu otsus sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest.

8. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist väljamõistetud elatise suuruse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt

alates 05.07.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXX) välja igakuine elatis PKS

§ 101 alusel arvutatud iga-aastaselt muutuvas miinimumsummas (hagi esitamise ajal oli

vastavaks summaks 287,72 eurot ja alates 01.04.2025 on 301,74 eurot kuus).

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on väljamõistetud

elatise suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide

ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega

ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja puhul esineb PKS § 102 kohane

mõjuv põhjus mõista temalt hageja kasuks elatis välja alla PKS § 101 alusel arvutatud

miinimummäära ning et 160 eurot kuus on mõistlik elatise suurus, mis arvestab kostja

mõlema lapse huvi saada kostjalt ülalpidamist ja jätab ka kostjale endale vahendid

samaväärseks toimetulekuks.

10.2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja varaline seisund on parem kui

maakohus on kindlaks teinud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja 12 kuu (01.10.2023 kuni 30.09.2024) tulu olnud

kokku 3243,15 eurot, s.o 270,26 eurot kuus. 11.03.2024 on kostja sõlminud XXXXXXX OÜ-

ga aastase tähtajaga töölepingu töötasuga 4,86 eurot tunnis, mis oli 2024. a-l Vabariigi

Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär. XXXXXXX OÜ-lt on kostja Swedbank AS

kontole laekunud töötasu alates 2024. a aprillist mitte rohkem kui 500 eurot kuus nagu ka

kostja on vastuses hagile oma töötasu suuruseks öelnud. Lisaks laekub kontole peretoetus 80

eurot ja kostja teise lapse sotsiaaltoetus 138,08 eurot ning aeg-ajalt on tehtud sularaha

sissemakseid ja on laekunud ülekandeid kolmandatelt isikutelt (valdavalt M.B-lt (kes on

rahvastikuregistri andmetel kostja abikaasa) ja T.V-lt (rahvastikuregistri andmetel kostja

täisealine poeg). Sissetulekud kostja kontole moodustavad perioodil 01.02.2024 kuni

20.09.2024 kokku 10 555 eurot (s.o keskmiselt 1300–1400 eurot kuus), mis on kasutatud

perekonna tavapärasteks kulutusteks kauplustes, apteekides, kommunaalmaksetele, kostja

teise lapse huviringide tasudele jms. Kostja AS SEB Pank konto jääk on 131,48 eurot, kontot

aktiivselt ei kasutata.

Asjaolu, et kostja on teinud ülekandeid temaga koos elava lapse (M. M.B) kontole (enamasti

pärast lapse sotsiaaltoetuse laekumist kostja enda kontole) ja mõnel korral lapse kontolt tagasi

enda kontole, ei tähenda, et kostja oleks varjanud oma sissetulekuid (nagu on leidnud hageja

oma 09.12.2024 maakohtule esitatud seisukohas).

Hageja seisukoht, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma

sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema

varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga, tugineb Riigikohtu

selgitustele ja on iseenesest õige.

Asjas puuduvad aga igasugused viited sellele, et kostja elustandard oleks kõrgem kui kostja

kohtule on väitnud. Kostjal puudub registritesse kantav vara. Kostja pangakontodele ei ole

olnud laekumisi, millest saaks järeldada kostjal täiendavate sissetulekute olemasolu. Kostja

sissetulekud ja pereliikmetelt laekunud summad on kulunud pere igapäevaste kulutuste

katteks. Lapsega Tallinnas Sky pargis ja aeg-ajalt kohvikus käimine ei ole ringkonnakohtu

arvates kulutused, millest järeldada, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge.

Asjaolu, et kostja on kolmel kuul (2024. a august, september, oktoober) tasunud hagejale

elatist 287,72 eurot kuus, ei anna alust asuda seisukohale, et igakuiselt sellise summa

tasumine on kostjale jõukohane ka pikemas perspektiivis (kostja väitel on ta hagejale elatise

maksmise tõttu pidanud raha laenama).

Ringkonnakohtu arvates ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust kostja 05.12.2024 e-kirjas

maakohtule esitatud paljasõnaline väide, et temaga koos elava lapse kulud on 1073 eurot.

Kostja ei ole märkinud, millise ajavahemiku vältel lapse kulud nimetatud summa

moodustavad, mitme kuluartikli puhul jääb selle sisu ebaselgeks (nt kulaartikkel „pühad 80

eurot“). Sellises summas kulutuste tegemine kostja teise lapse ülalpidamiseks kostja

pangakontolt ei nähtu. Samas on kostja kinnitanud, et kostja teise lapse isa (kes elab lapsega

koos) annab lapsele ülalpidamist 400–500 euro ulatuses kuus, st kostja teise lapse isa on

võtnud lapse ülalpidamise enda kanda suuremas ulatuses kui elatise miinimummäär, ja

riiklikud toetused kostja teisele lapsele moodustavad 218 eurot kuus.

10.3. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt on

vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Samas on Riigikohus selgitanud ka seda (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr

3-2-1-35-17, p 21.4), et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on

võimeline teenima oluliselt suuremat sissetulekut kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimumtöötasu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja enne 11.03.2024 XXXXXXX OÜ-

ga tunnitasu alammäära suuruse töötasuga tähtajalise töölepingu sõlmimist olnud töötu –

kostja Swedbank AS konto väljavõttelt nähtuvad 2024. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis Eesti

Töötukassa töötutoetuse ja tööpraktika stipendiumi maksed. Kostjaga koos elaval lapsel on

tuvastatud keskmine puue kestusega 19.09.2023 kuni 18.09.2025. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et ei ole alust arvata, et kostja lapse arendamise ja tema tervise

parandamisega ei tegeleks, millega ilmselgelt kaasneb lisaks rahalisele kulule (mille

katmiseks on ette nähtud sotsiaaltoetus) ka ajakulu. Kostja elukoht on Kohtla-Järvel, kus

Statistikaameti avalike andmete järgi on töötuse määr Eesti keskmisest oluliselt kõrgem

(https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg/tootuse-maar), mis samuti

ilmselgelt raskendab sobiva tasuvama töö leidmist.

Riigikohus on selgitanud (17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise

suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust

täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult

koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

Seega on maakohus elatise väljamõistmisel õigesti arvestanud kostja tegelike võimalustega

elatist tasuda.

10.4. Ringkonnakohus märgib, et hagejal on õigus esitada elatisenõue ka oma teise vanema –

isa – vastu, kellelt on Viru Maakohtu 05.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-877 samuti

ära võetud hageja hooldusõigus.

PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid.

Ringkonnakohtule ei ole teada hageja isa varaline seisund, st kas hageja isa puhul esinevad

samuti PKS § 102 kohased alused mõista temalt elatis välja alla PKS § 101 järgset

miinimummäära. Eelduslikult tuleb isal anda hagejale ülalpidamist PKS § 101 järgi arvutatud

alammääras.

11. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)