Legislator Case Law & Legislation
1-11-13672/3 AI generated

1-11-13672/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-11-13672/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-11-13672/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
violation of echr article substantiation of statutory violation sanction against insured claimant motor vehicle expenses knee injury motorcycle accident injuries
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. detsember 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-13672 (kohtueelses menetluses nr 11260105434) riik K.E versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

K.E (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx t ; öötu; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.E (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg oleva § 2 alusel suurendada käes

kohtuotsusega K.E-le Tartu Maakohtu Viljandi mõistetud karistust kohtumaja 15 juuni 2010 otsusega K.E-le kandmata mõistetud karistuse ära

osa

K.E-le - 5 (viie) kuu ja 16 (kuueteist) päeva võrra ning mõista liit

karistusena vangistus 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva ja vangistuse alguseks lugeda 11. detsember 2011 ; KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada K.E-le kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkend vahistamine. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 208 (kakssada kaheksa) €

sundraha välja mõista K.E-lt

52 senti riigi ja ja

õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € määrata

ja 54 senti riigi kasuks; kriminaalmenetluse kulud ja 06 senti tasumisele 266 (kakssada kuuskümmend kuus) €

ositi järgmiselt: 1) alates 2012.a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 22 (kakskümmend kaks) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; ja 17 senti

2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev - ;

2

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viite lu ositi number 2800049874 ja selgitusena „menetlusku tasumine asjas nr 1-11-13672

“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha -

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõid K.E toime pannud kuriteona uki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema juhtis 11. detsembril

2011. a kella 11.40 ajal Viljandi maakonnas Paistu vallas Holstre-Paistu tee 3-ndal

kilomeetril

mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 576

XXX

joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,06 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamise 424 s

vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15. juuni 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra (st KarS § 69 lg 7 alusel tegemata üldkasulik töö 332 tundi asendada

vangistusega 5 kuud ja 16 päeva), s.o 5 kuud ja 16 päeva vangistust ja liitkaristuseks

mõista 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 11. detsember 2011. a.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui sik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud i

on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult

taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul

alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid

lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kok M kulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S §

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja

nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes

võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS

§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi prot - okollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S § sätestatud andmed, kui isik on M 218 lg-1 kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alu -s 239, mille kohaselt k s on sätestatud KrMS § ohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat

kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse k tatakse ulude hüvitamine otsus

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

4

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

417.03 € S § 256 . KrM 5

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes

vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M 179 lg-

võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 208 (kakssada kaheksa) € 52 senti. ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - kriminaalmenetluses. (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on K.E

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 38.36 .

K.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega endada sundraha poole

tuleb süüdistataval väh võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista K.E-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

208 (kakssada kaheksa) € 52 senti ja riigi õigusabi

tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 54 senti (38.36 19.18 € + ) riigi kasuks. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4. Kohtu m

uud põhjendused KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik