3-25-1535/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1535

Määruse kuupäev

5. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks edastada Justiits- ja

Digiministeeriumile tema 21. mai 2025. a avaldus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 23. jaanuar kuni 22. mai 2025 kohta.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 21. mail 2025 Viru Vanglale elektroonselt avalduse, mis on

adresseeritud Justiits- ja Digiministeeriumile. Kaebaja selgitab, et vaidlustab Viru Vangla

direktori tegevuse Viru Vangla II üksuse V8 sektoris. Vangla piirab põhjendamatult kaebaja

liikumisvabadust ja põhiõigusi, mis mõjutab negatiivselt kaebaja vaimset tervist. Valvur ütles

kaebajale 18. mail 2025, et osakond on osaliselt lukustatud, kuna valvurit ei ole. Vangla

direktor on sellises olukorras kohustatud võtma viivitamata kasutusele abinõud. Kaebajal oli

18. mail 2025 osakonnas liikumiseks vaba aega ainult kaks tundi ning see on Viru Vangla II

üksuses tavaline praktika. Vangla peaks oma tööd korraldama nii, et kinnipeetava õigusi ja

vabadusi põhjendamatult ei piirata. Kaebaja palub kohustada Viru Vangla direktorit

viivitamata astuma samme vanglateenistuja asendamiseks teise vanglateenistujaga, kui

teenistuja ei ilmu kohale.

3-25-1535

2. Viru Vangla selgitas kaebajale 23. mai 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/90-2, et ei edasta

kaebaja pöördumist Justiits- ja Digiministeeriumile. Ministeeriumile ettepanekute esitamine

Viru Vangla või vangla direktori töö parendamiseks või korraldamiseks tuleb esitada

eraldiseisvalt käsikirjaliselt paberkandjal ja oma kulul posti teel. Kaebaja 21. mai 2025. a

avalduse sisust tulenevalt ei ole tegemist vaidega ning vanglal ei lasu kohustust kinnipeetava

Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirju vangla kulul edastada.

3. Kaebaja esitas 23. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

edastada Justiits- ja Digiministeeriumile kaebaja 21. mai 2025. a avaldus. Kaebaja põhjendab,

et vangla ei edastanud õigusvastaselt tema vaiet Justiits- ja Digiministeeriumile. Vangla rikub

kaebaja põhiõigusi ja vabadusi ning piirab tema õiguste kaitset. Isikul on õigus saada oma

pöördumistele vastused, haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse

põhimõttele. Kaebaja taotleb haldusmenetluse tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest

vabastamist, esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kaebaja nime tähemärkidega asendamist.

4. Viru Vangla esitas 2. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist edastada Justiits-

ja Digiministeeriumile kaebaja 21. mai 2025. a avaldus. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb

sama meetme rakendamist HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel ka esialgse õiguskaitse korras.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tema 21. mai 2025. a avalduse näol on tegemist vaidega.

Kuigi kaebaja märgib avalduses, et vaidlustab Viru Vangla direktori tegevuse, siis sisuliselt

soovib ta anda Justiits- ja Digiministeeriumile teavet Viru Vangla II üksuses toimuva kohta

ning teeb ettepanekuid Viru Vangla töö korraldamiseks ja parendamiseks, sh et vangla

direktor peaks vanglateenistujate asendamist efektiivsemalt korraldama. Seega on kaebaja

avalduse näol tegemist märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Sellise avalduse

Justiits- ja Digiministeeriumile edastamata jätmine ei saanud põhjustada kaebajale

intensiivseid kannatusi. Kaebaja avaldus ei sisalda midagi sellist, mis vajaks ministeeriumi

viivitamatut reageerimist. Kaebajal oli ja on jätkuvalt võimalik endal avaldus otse Justiits- ja

Digiministeeriumile posti teel saata ning seeläbi soovitud teave Viru Vangla ebakohase

töökorralduse kohta ministeeriumile edastada. Avalduse edastamata jätmine võis põhjustada

kaebajale üksnes vähest heaolu langust.

8. Samuti ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Kaebaja esitas 21. mail 2025 vanglale

elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud märgukirja. Vangla on kaebajale

23. mai 2025. a vastuses nr 2-2/3-25/90-2 õigesti selgitanud, et vastavalt Viru Vangla

direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p-le

11.1.1.1 ei vahenda vangla elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega

ning teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile.

Kui kaebaja soovib esitada Justiits- ja Digiministeeriumile märgukirja, siis tuleb tal esitada

3-25-1535

see ministeeriumile käsikirjaliselt paberkandjal posti teel. Sealjuures peab ta ise kandma

kirjavahetuse kulud (vangistusseaduse § 28 lg-d 1 ja 2; justiitsministri 30. novembri 2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis

peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse

tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise

määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).

10.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks

esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 23.

jaanuar kuni 22. mai 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated

on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada

kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

10.2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebaja 21. mai 2025. a avaldus ei sisalda midagi kiireloomulist, vaid ettepanekuid Viru

Vangla direktori töö korraldamiseks. Kaebajal on endal võimalik avaldus Justiits- ja

Digiministeeriumile posti teel saata. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider