1-11-13614/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. detsember 2011 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-11-13614(kohtueelses menetluses nr 11260105016) riik

versus M.B kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

M.B

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxx xxxxxxxxxx - ; töötu; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 200 lg 2 p 4 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

M.B süüdi karistusseadustiku § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat;

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistusest 4 (neli) kuud kannab M.B koheselt ja mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata M.B-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistuse osa 2 (kahte) aastat ja 8 (kaheksat) ei pöörata täitmisele, kui M.B ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; KarS § 75 lg-s 68

alusel arvata eel

vangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ning M.B-le

karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda 16. november 2011; tõkend vahistamine jätta M.B kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus H.L .i tsiviilhagi ning : rahuldada täielikult välja mõista M.B-lt 178 € ükssada seitsekümmend kaheksa €

( ) H.L.i kasuks;

2.2 välja mõista M.B-lt (kuussada üheksakümmend viis) € ja sundraha 695 05

senti ning

ja 89 senti riigi kasuks; riigi õigusabi tasu 95 (üheksakümmend viis) €

määrata kriminaalmenetluse kulud 90 (seitsesada üheksakümmend) € 7 ja 94 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa a

2

65 (kuuskümmend viis) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku ja 91 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa - tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev;

3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes

tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta

võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

ositi tasumiseks määratud ahasummad tähtaegselt tasunud r Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-13614

“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võim õiguse alik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt M.B KarS § 200 lg 2 p 4 on toime pannud kuriteona

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toim , mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud e pannud röövimise

röövimise, 04.11.2011 kella 16.00 17.00 paiku Viljandi linnas Tallinna ja Uue tänava -

ristmikul foor juures tõukas õlast ja tõmbas tal käest ära koti ühes selles H.L.i olnud rahakoti ja 150 euroga, toiduainetega, taskulambi ja digiboksi juhtmega, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 178 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 200 lg 2 p 4 ja karistamises

3

vangistusega 3 aastat. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 4 kuud ja vangistus 2 aastat 8 kuud jääb tingimisi täitmisele ning määrata M.B-le katseaeg 3 aastat ja kohustada teda täitma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 16.11.2011, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS -le 2. Kohus § 248 lg 1 p

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

kolmekuni viieteistaastase § 200 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse

tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

H.L on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi . Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada M.B-lt 178 € VÕS § 1043 ning välja mõista (ükssada seitsekümmend kaheksa) € 178 H.L.i kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § t KrMS § 189 lg -s 175. Vastaval -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € o 695.05 .

4 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - enetluses. (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalm RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud ning tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 76 (seitsekümmend k € uus) ja 71 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 €. Kaitsja kohtus esitatud htestatud advokaadi aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses ke tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab 3 m

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.B-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha ning 695.05 € riigi õigusabi tasu 95.89 € (s.o 76.71 € 19.18 € + ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

M.B ja tõkend on kahtlustatavana kinni peetud 16. november 2011 vahistamine on talle kohaldatud 18. november 2011, seega on viibinud eel- M.B vangistuses

vangistus 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik