2-25-111490/3 · 2-25-111490/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-111490 Tsiviilasi Swedbank AS hagi B.M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Kristel Steinberg Kostja B.M. (isikukood XXX), e-post XXX RESOLUTSIOON 1. Võtta Tartu Maakohtu menetlusse Swedbank AS hagi B.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Kinnitada Swedbank AS ja B.M. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1 Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on poolte vahel sõlmitud Vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu nr 21-043213-RK (24-066402-KX) võla tasumise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud sellega seoses alljärgneva kokkuleppe. 2.2 Kostja kohustub tasuma hagejale ülaltoodud lepingutest tuleneva võlgnevuse, mis 2. juuni 2025 k.a seisuga on kokku 3277 eurot 63 senti (s.o põhiosa 2912 eurot 73 senti, kõrvalnõuded kokku 364 eurot 90 senti) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 106 eurot 52 senti. 2.3 Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 2.2. nimetatud summad hagejale igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse, riigilõivu ja lisanduva viivise tasumiseni. 2.4 Igakuise makse suurus on minimaalselt 50 eurot. Igakuised maksed tuleb hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada hiljemalt 28. juunil 2025. 2.5 Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr EE842200221014209524, viitenumbriga 3630503 ja selgitusega „B.M. leping nr 24- 066402-KX“. 2.6 Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv, põhiosa, intress, kindlustusvõlgnevus, viivis. 2.7 Pärast riigilõivu ja põhivõlgnevuse tasumist tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiste maksetena vastavalt kokkuleppe punktis 1.4. kokkulepitule kuni kõikide kohustuste täitmiseni. 1

2-25-111490 2.8 Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 2.3 toodud summad tasuda hagejale ennetähtaegselt. 2.9 Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 2.10. Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.11 Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-111490. 3. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Swedbank AS esitas 17. aprillil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.M. vastu 3236 euro 23 sendi saamiseks. Kohus koostas 21. aprillil 2025 makseettepaneku. Pooled esitasid 4. juunil 2025 Pärnu Maakohtule kompromisslepingu, milles palusid kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-111490 menetlus. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetas kohtunikuabi 5. juuni 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Kohus leiab, et kuivõrd Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetluse võtta tsiviilkohtumentluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt. 3. TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 2). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2

2-25-111490 Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi. 5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks viiele päevale. 7. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3