2-24-117672/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117672

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4068 eurot 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post: XXX)

Kostja O.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Placet Gorup OÜ ja O.E vahel

sõlmitud 25. märtsi 2020 krediidikontolepingust nr KK3535716 tulenev põhivõlgnevus

18 eurot 27 senti ja viivis 3 eurot 74 senti.

3. Mõista O.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 6. juunist 2025 põhinõudelt 18 eurolt 27 sendilt kuni põhinõude

kohase tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus O.E-lt põhinõude 2138 euro 63

sendi, intresside 217 eurot 26 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 833 eurot 92 sendi,

sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 99% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ ja 1% ulatuses O.E kanda.

6. Välja mõista O.E-lt vastavalt menetluskulude jaotusele Aktiva Finance Group OÜ

kasuks menetluskulu 7 eurot 50 senti. Määrata, et O.E-l puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb O.E-l tasuda otsuse jõustumisest alates viiviseid

väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebe kord

2-24-117672

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. novembril 2024 hagi O.E (kostja) vastu võlgnevuse

saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2156 eurot 90 senti, intressi 271 eurot

26 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 837 eurot 64 senti ning

viivise alates 5. novembrist 2024 põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

34,90%.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. novembril 2023 võlatunnistuse nr 302220, mille

alusvõlasuhteks on krediidikonto leping KK3535716. Selle lepingu sõlmisid Placet Group OÜ ja

kostja 25. märtsil 2020 ning kostja sai kasutada krediiti. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli

41,27%

Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 9. septembril 2023

lepingu ülesütlemise teate koos täiendava tähtajaga võla tasumiseks. Esialgne võlausaldaja luges

lepingu üles öelduks 24. septembril 2023. Hagejale loovutati nõue 26. septembril 2023.

Hageja selgitas täiendavalt, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti kuni 3000 euro. Limiidi

suurendamine 1500 euroni tähendab, et kostja saab kasutada krediiti kuni 1500 eurot. Lepingu

muudatustega on suurendatud krediidilimiiti mitte ei väljastatud krediiti maksimaalses summas.

Kostja on hagejale tasunud 250 eurot, mida hageja arvestas põhiosa katteks.

Laenuandja esitas täiendavad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise

osas:



Lepingu sõlmimisel 25. märtsil 2020 hinnati kostja töötasuks Pensioniregistri väljavõtte

alusel 662 eurot 18 senti, kohustusetena 350 eurot, majapidamiskuludena 150 eurot,

taotletava laenu kuumakse oli 57 eurot 95 senti. Reserviks jäi 104 eurot 23 senti (662,18-

350-150-57,95). Creditinfo, Taust.ee päringu järgi 25. märtsil 2020 kostjal maksehäired

puudusid. Laenuandja teostas 25. märtsil 2020 kostja dokumendi kontrolli, elamisloa

kontrolli, pensioniregistri kontrolli, Ametlikes Teadaannetes teadete puudumise. Laenuandja

teostas Maksuametise päringu 17. detsembril 2019 maksevõlgnevuste puudumise kohta;



Limiidi suurendamisel 17. juulil 2021 hinnati kostja töötasuks 1031 eurot 51 senti vastavalt

pensioniregistrist 17. juulil 2021 tehtud päringule. Kostja kohustusteks hinnati 350 eurot,

majapidamiskuludeks kostja hinnangul 0 eurot, kuid laenuandja poolt arvestatud

majapidamiskuludena 225 eurot, taotletava laenu kuumakse 73 eurot 63 senti. Reserviks jäi

382 eurot 88senti (1031,51-350-225-73,63). Creditinfo, Taust.ee päringu kohaselt 8. juulil

2021 kostjal maksehäired puudusid. 17. juulil 2021 teostati kontroll elamisloa kohta ja

pensioniregistrisse. Maksuametisse on teostatud päring 22. detsembril 2020 maksevõlgade

puudumise kohta. Ametlike Teadaannete kohaselt 17. juulil 2021 teated kostja kohta

puuduvad.



Limiidi suurendamisel 21. juulil 2021 asus laenuandaja seisukohal, et kuna eelmine analüüs

ja päringud olid tehtud vaid neli päeva varem, tugineti tol hetkel tuvastatud infole.

2

2-24-117672

Reserviarvutuses oli kostja sissetulekuks 1031 eurot 51 senti, kohustused 350 eurot,

majapidamiskulud 225 eurot ja uus kuumakse 98 eurot 17 senti, reserv 358 eurot 34 senti.

Laenuandja hindas reservi piisavaks, et heaks kiita krediidilimiidi suurendamine.



Limiidi suurendamisel 22. detsembril 2021 hinnati kostja töötasuks 1031 eurot 51 senti

vastavalt pensioniregistrist 17. juulil 2021 tehtud päringule. Kostja kohustustena hinnati 370

eurot, majapidamiskulud kostja hinnangul 100 eurot, kuid laenuandja arvestas

majapidamiskuludeks 225 eurot, uus kuumakse 147 eurot 25 senti. Reserviks jäi 289 eurot

26 senti (1031,51-370-225-147,25), mida laenuandja hindas piisavaks. Päringud tausta

kontrollimiseks tehti 16. novembril 2021 Creditinfosse ja Taust.ee-sse, kus maksehäired

puuduvad. Elamisloa kontroll 22. detsembril 2021. Maksuametis 22. detsembril 2021

maksuvõlgnevused puuduvad. Ametlikes Teadaannetes 22. detsembril 2021 teated

puuduvad.

Hageja selgitas, et pangakonto väljavõtet ei ole antud lepinguga seoses kontrollitud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. Kostjale on saadetud

meeldetuletuskirjad, s.o 5. oktoobril 2023 tasuline kiri 25 eurot, 23. oktoobril 2023 tasuline kiri 5

eurot, 19. veebruaril 2024 tasuline kiri 5 eurot. Hagejal on tekkinud muu makseviivitusega kulu 15

eurot, mis koosneb ajavahemikul 19. veebruar kuni 16. aprill 2024 tehtud toimingutest võla

sissenõudmiseks, s.o e-mailid kostjale, SMS-id kostjale, Itella kiri kostjale, telefonikõne, millele

kostja ei ole vastanud. Hageja selgitas, et iga toimingut teostab töötaja, iga toiminguga kaasneb

teatud ajakulu, st ka rahaline kulu nt päringute teostamise tasu, programmide haldamise tasu jmt.

Kõnede ja SMS-de tegemisega kaasnevad mobiilsideoperaatori kulud jne

Hageja selgitas, et täidab kohtunõude ja esitab VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai

lepingu alusel krediiti kokku summas 3650 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 3631 eurot 73 senti (3381,73+250). Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 18

eurot 27 senti (3650-3631,73).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 24.

septembril 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, s.o 21. septembri 2023

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3650 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks

3631 eurot 73 senti, seega on kostja võlgnevus 18 eurot 27 senti. Hageja nõuab viivist

põhivõlgnevuselt 18 eurolt 27 sendilt lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 22. septembrist

2023 intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas.

Kohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt ning kohus on ületanud oma pädevuse piire asudes

esitama puuduseid, mis tuleks aga esitada kostjal. Võttes arvesse, et kostja ei ole vastuväidet

hagiavaldusele esitanud, ei nähtu kohtu erapooletuks olemine, kuna kohus on omaalgatuslikult

asunud kaitsma kostja huve, kuigi kohus peab kohtlema menetlusosalisi võrdselt ja olema

erapooletu.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostjale on Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2025 määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta ja

hagimaterjalid loetud kättetoimetatuks 7. veebruaril 2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 3141 alusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule

vastanud. Tähtaeg möödus 27. veebruaril 2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3

2-24-117672

3. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 18 eurot

27 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 73 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõuded kostjalt põhinõude 2138 euro 63 sendi,

intresside 217 eurot 26 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 833 eurot 91 sendi,

sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud tuleb jätta vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele 99 % hageja kanda ja 1 % kostja kanda.

4. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

5. Kostja ja algne krediidiandja sõlmisid 25. märtsil 2020 krediidikonto leping nr KK3535716,

millega kostjale anti laenu 1000 eurot, intressimääraga 34,90% aastas, krediidikulukuse määr

41,75% aastas (dtl 51).



Laenuandja ja kostja sõlmisid 17. juulil 2921 krediidikonto lepingu muudatused, millega

suurendati laenulimiiti 1500 euroni, intressmääraga 34,90%, krediidi kulukuse määraga

41,27% ning minimaalse põhiosa makse suuruseks lepitu kokku 2% krediidilimiidi

summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 53);



Laenuandja ja kostja sõlmisid 21. juulil 2021 krediidikonto lepingu muudatused, millega

suurendati laenulimiiti 2000 euroni, intressmääraga 34,90%, krediidi kulukuse määraga

41,27% ning minimaalse põhiosa makse suuruseks lepitu kokku 2% krediidilimiidi

summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 52);



Laenuandja ja kostja sõlmisid 22. detsembril 2021 krediidikonto lepingu muudatused,

millega suurendati laenulimiiti 3000 euroni, intressmääraga 34,90%, krediidi kulukuse

määraga 41,27% ning minimaalse põhiosa makse suuruseks lepitu kokku 2% krediidilimiidi

summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 52).

6. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja edastas 9. septembril 2023 kostjale

teate lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 23. septembrini 2023 (dtl 78). Kostja oli

võlgnevuses kolme järjestikkuse laenumaksega (dtl 208). Hageja teavitas samas kirjas kostjat, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles

öelduks alates 24. septembrist 2023 (dtl 78).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus märgib, et kohtul on

4

2-24-117672

kohustus kontrollida laenuandaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ka kostja

poolt vastuväidete esitamata jätmisel. Seega hageja seisukoht, et kohus ei kohtle menetlusosalisi

võrdselt on alusetu.

7. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1). Kohus kohustas hagejat 10. oktoobri 2024 ja 28. veebruari 2025 määrusega

esitama tõendeid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste

täitmist (dtl 33-37, dtl 192-195).

7.1 Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Placet Goup OÜ krediidikonto

lepingu nr KK3535716 ja selle muudatuste kokkulepped (dtl 51-54), Euroopa Tarbijakrediidi

standardinfo teabelehed (dtl 55-62), makseteatised (dtl 63-67), maksekokkuleppe tingimused (dtl

69-72), Placet Goup OÜ üldtingimused (dtl 73-77), lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 78), teatis

nõude loovutamise kohta (dtl 79), isikusamasuse tuvastamise ankeedi (dtl 80), krediiditoimiku (dtl

81-96), kostja pangakonto väljavõtte perioodil 1. märts 2022 kuni 25. september 2022 (dtl 97-145),

meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 146-151). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale

laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud, kuid hageja ei ole

tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

7.2 Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20-22). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

7.3 Hageja esiletoodu järgi on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

andmebaaside põhjal. Hageja on kinnitanud, et kostjale laenu andmisel ei ole küsitud kostjalt

pangakonto väljavõtet (dtl 207). Kostjale on laenu väljastatud perioodil 20. märtsil 2020 kuni 22.

detsember 2021 vastavalt laenulepingust ja selle muudatustest. Hagiavaldusele on lisatud kostja

pangakonto väljavõte perioodil 1. märts 2022 kuni 25. september 2022, s.o peale laenulepingu ja

lepingu muudatuste sõlmimist. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud ja kontrollinud andmeid

kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse, varalist seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana

sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt) kostjale

laenude andmisel. Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud (dtl 206-207).

7.4 Ainuüksi avalikest registritest päringute tegemine ei taga, et laenuandja järgib vastutustundliku

laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud krediiditoimikust nähtub, et kostjal oli juba esmase laenu

taotlemisel finantskohustused (989 eurot 79 senti) teiste krediidiandjate ees, sh kulu kasiinos.

Hageja on tuvastanud samal ajal kostja sissetulekuna töötasu 1189 eurot 5 senti (dtl 84).

8. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

5

2-24-117672

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav

ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest

nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb

arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja krediidiandjana järgis kostjale krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Hagejal tulnuks teha mõistlikke pingutusi, et

kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Eirates hageja

sissetuleku ja kohustuste suurust, jättis hageja laenuandjana nõuetekohaselt hindamata laenusaaja

tegeliku krediidivõimelisuse. Kui hageja oleks võtnud arvesse teavet laenusaaja sissetuleku ja

kohustuste kohta, ei oleks hageja saanud järeldada, et laenusaaja on krediidivõimeline ja suudab

laenulepingust ja selle muudatustest tulenevaid kohustusi nõutud tingimustel probleemideta täita.

Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud hagejaga laenulepingut ega lepingu

muudatusi krediidi suurendamiseks.

10. Kohus märgib, et kohus ei hinda laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi laenusaaja krediidivõime

kindlakstegemiseks, vaid kontrollib, kas hageja laenuandjana on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid laenusaajale laenude väljastamisel.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud

sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (sh sissenõudmiskulu).

12. Hageja esitas nõude ümberarvestuse kui kohus asub seisukohale, et algne võlausaldaja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et 21. septembri 2023 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3650 eurot ja kostja on tasunud makseid kokku 3631

eurot 73 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 18 eurot 27 senti (3650-3631,73). Hageja

nõuab ka viivist põhivõlgnevuselt 18 eurolt 27 sendilt lepingu lõppemisele järgnevast päevast

vastavalt VÕS § 4061 lg 4, s.o 22. septembrist 2023 intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas.

13. Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 25. märtsil 2020

intressmäära 34,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis

on kokkulepitud intressist madalam. Ümberarvestuse kohaselt ei taotle hageja kostjalt intressi

väljamõistmist. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

14. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Kuid hagejal ei ole õigus nõuda lepingujärgset viivist VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause alusel. Viivist tuleb arvutada perioodi 22. septembrist 2023 kuni 4. juuni 2025 eest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on kokku summas 3 eurot 73 senti. Nimetatud

summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes

osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud hageja ja kostja suhtes võrdeliselt

6

2-24-117672

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud jäävad seega 99% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole menetluses

osalenud, mistõttu kostjal menetluskulud puuduvad.

15.1 Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS §

172 lg 9, § 484²).

15.2

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi.

15.3 Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud. Kohus leiab, et lepingulise

esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Siinjuures märgib kohus, et Riigikohus on seni 169 euro suuruse

tunnihinna kohta avaldanud arvamust vandeadvokaadi esinduse korral. Praegusel juhul hagejat ei

esinda vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe

töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise

esindaja tasu ühe töötunni eest kokku 120 eurot (ilma käibemaksuta).

15.4 Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 750 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (2x120). Kohus mõistab nimetatud kuludest

kostjalt hageja kasuks välja 1%, st 7 eurot 50 senti.

15.5 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7 eurot 50 senti) viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik

7