3-25-434/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-434

Haldusasi

X.X.-i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.

detsembri 2024. a otsuse tühistamiseks ja

kohustamiseks algatada aukohtumenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas taotluse Eesti Advokatuuri aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks

vandeadvokaadi Margus Viira suhtes.

2. Eesti Advokatuuri aukohtu 12. detsembri 2024. a otsusega (digiallkirjastatud 20. jaanuaril

2025) asjas nr 2-15/852 otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi M. Viira

tegevuse suhtes seoses advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

3. X.X. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus aukohtu otsus tühistada ja kohustada

aukohtut uuesti arutama M. Viira tegevust ning algatama tema suhtes aukohtumenetlus.

Kaebaja selgitas, et talle esitati süüdistus kriminaalasjas ja Eesti Advokatuur määras talle

riigipoolseks kaitsjaks vandeadvokaat M. Viira, kuid advokaat ei kaitsnud kaebajat piisava

hoolsusega.

4. Tartu Halduskohus tagastas 31. märtsi 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtu

põhjendused olid järgmised.

4.1. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega

lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebajal kui huvitatud

isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-e 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu

poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul

aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda

aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja

on saanud advokatuurile taotluse esitada ja kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud

menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse

käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo

tunnuste mittetuvastamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

4.2. Aukohus on kaebaja taotluse vandeadvokaat M. Viira tegevuse suhtes sisuliselt läbi

vaadanud ning teinud otsuse, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud

vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus on analüüsinud kaebaja

väiteid, kuulanud ära puudutatud advokaadi ning teinud aukohtule kättesaadava ja teadaoleva

info põhjal põhjendatud otsuse. Halduskohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja

menetluslikke õigusi ja kaebaja ei ole selliste õiguste rikkumist välja toonud ka halduskohtule

esitatud kaebuses. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks aukohtule esitatud

taotluses viidanud 10. novembril 2023 vanglas toimunud kokkusaamisele vandeadvokaadiga

või esitanud kokkusaamise kestvusega seonduvaid etteheiteid. Veelgi enam, kaebaja on

vaidlustatud otsuse kohaselt heitnud vandeadvokaadile ette, et kohtuti vaid korra ja seda

videovahendusel. Seega ei saanud aukohus vastava kaebaja väite (vanglas 10. novembril 2023

toimunud kokkusaamine vandeadvokaadiga kestis 8 minutit) osas seisukohta võtta.

4.3. Arvestades eelnevat, ei saa Eesti Advokatuurile praeguses asjas ette heita kaebaja

aukohtumenetluse algatamise taotluse mittenõuetekohast menetlemist. Kaebaja

mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks, sh Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada aukohtumenetlus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse

tagastamisega. Kaebaja selgitas, et jättis võib-olla teadmatusest mõned dokumendid

advokatuuri esitamata, kuid nüüd on kaebaja kogunud tõendeid ja saanud teada, et advokaat

M. Viira on teadlikult advokatuurile valetanud. M. Viira käis 10. novembril 2023 Viru

Vanglas 8 minutit seoses kriminaalasjaga nr 22259000753, mille käigus ei tutvustanud

kaebajale asja toimikut. Kriminaalasjaga 21244001052 liideti kriminaalasi 22259000753,

mille M. Viira vaikis maha. M. Viira on esitanud riigi õigusabi infosüsteemi tasutaotluse selle

eest, et sõitis Tallinn-Viru Vangla-Tallinn selleks, et tutvustada kaebajale 10. novembril 2023

Viru Vanglas toimiku materjale, mida tegelikult aga ei tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruskaebusest ilmneb kaebaja jätkuv soov, et kohus tühistaks Eesti Advokatuuri

aukohtu otsuse ning kohustaks aukohut alustama advokaadi suhtes aukohtumenetlust.

8. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas halduskohus põhjalikult ja arusaadavalt, kuidas on

kaebaja kaebeõigus aukohtu otsuse vaidlustamisel halduskohtus piiratud ning mis alusel on

kaebuse tagastamine põhjendatud. Kaebajal kui huvitatud isikul on küll õigus nõuda, et

aukohus tema taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo

tunnuste tuvastamata jätmine tema õigusi ei riku. Aukohtu tegevust kaebaja kaebuse

läbivaatamisel saab kaebaja vaidlustada, kui aukohus on kaebuse läbivaatamisel rikkunud

menetlusnorme, näiteks jätnud tähelepanuta aukohtule esitatud kaebuse väited advokaadi

õigusvastase või eetikakoodeksiga vastuolus oleva tegutsemise kohta. Ringkonnakohtule

selliseid asjaolusid ei nähtu. Määruskaebuses juhib kaebaja küll kohtu tähelepanu asjaolule, et

advokaat ei ole võimaldanud toimikuga tutvumist ja 10. novembri 2023 toimunud kohtumine

kestis ainult 8 minutit, kuid halduskohus on selles osas juba põhjendatult juhtinud kaebaja

tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole aukohtule esitatud taotluses viidanud 10. novembril

2023 vanglas toimunud kokkusaamisele vandeadvokaadiga või esitanud kokkusaamise

kestvusega seonduvaid etteheiteid.

9. Aukohtumenetluse algatamine (AdvS § 16 lg 2) ja advokaadile distsiplinaarkaristuse

määramine on aukohtu kaalutlusotsus (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). AdvS § 18 lg 1 lubab huvitatud

isikul aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustada kaebuse esitamisega

halduskohtule. Riigikohus on selgitanud, et huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus

üksnes korrakohasele menetlusele (vt RKHKm 3-24-146, p 8). Seetõttu ei saa advokaadi

karistamata jätmine rikkuda aukohtu poole pöörduja subjektiivseid õigusi ja halduskohus on

põhjendatult osutanud, et nendest sätetest ega muust õigusnormist ei tulene isikule õigust

nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes. Kuigi kaebaja on vastupidisel

seisukohal, puudub kaebajal ka ringkonnakohtu arvates sellesisuline subjektiivne õigus ja ta ei

saa kohtumenetluses aukohtu otsust vaidlustada ainuüksi põhjusel, et ta ei ole rahul

aukohtumenetluse algatamata ja seega advokaadi karistamata jätmisega. Kaebaja aukohtust

erinev hinnang riigi õigusabi korras määratud advokaadi tegevusele ei tähenda, et advokaat

oleks rikkunud eetikakoodeksi vastavaid sätteid ja mitte arvestanud kaebaja huve

õigusteenuse osutamisel. Aukohus ei leidnud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo

tunnuseid ja tema suhtes aukohtumenetlust ei algatanud. Aukohtu otsus sisaldab nii kaebaja

kui ka advokaadi seisukohti ning aukohtu põhjendusi otsuse väljakujunemisel. Seega on

aukohus täitnud talle seadusega pandud kohustuse ja lahendanud kaebaja aukohtule esitatud

kaebuse.

10. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)