2-24-137369/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

04. juuni 2025.a., Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-137369

Tsiviilasi

Osaühing Altai Arc hagi Backdek Eesti OÜ vastu võlgnevuse

1396,47 euro, viivise 184,49 euro ja täiendava viivise

saamiseks

Hagihind

1752,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Altai Arc (registrikood 10272797, asukoht

Platsi, Kasaritsa küla, Võru vald, 65519 Võru maakond; e-

post xxx)

Kostja: Backdek Eesti OÜ (registrikood 16040378, asukoht

Tammiku tee 25, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald, 760702

Harju maakond; e-post info@backdek.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.05.2025.a.

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja X

Kostja seaduslik esindaja Y

Resolutsioon

1. Jätta Backdek Eesti OÜ 08.05.2025 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista Backdek Eesti OÜ-lt välja OÜ Altai Arc kasuks võlgnevus 1396,47 eurot ja

viivis 184,49 eurot seisuga 22.11.2024.

4. Mõista Backdek Eesti OÜ-lt välja OÜ Altai Arc kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 1396,47 eurolt) alates 23.11.2024

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud kostja Backdek Eesti OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks OÜ Altai Arc menetluskulud summas 315 eurot. Mõista Backdek

Eesti OÜ-lt välja OÜ Altai Arc kasuks menetluskulu summas 315 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Osaühing Altai Arc esitas Harju Maakohtule hagi Backdek Eesti OÜ vastu võlgnevuse

1396,47 euro, viivise 184,49 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja väljastab kostjale arved kostja

poolt tarbitud elektrienergia eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on

kokkulepe elektrienergia eest tasumiseks, sest hageja on vastava kokkuleppe alusel

väljastanud kostjale varasemalt arveid, mille kostja on tasunud. Kostja on tasunud arveid

kuni septembrini 2023. Alates septembrist 2023 väljastatud arved on tasumata, kuigi kostja

on elektrienergiat tarbinud.

1.2.

Hageja nõude aluseks on kostjale väljastatud alljärgnevad arved:

1.2.1.

30.09.2023 arve nr 309 septembris 2023 tarbitud elektrienergia eest. Arve summas

817,94 eurot, tasumise tähtaeg 14.10.2023;

1.2.2.

31.10.2023 arve nr 310 oktoobris 2023 tarbitud elektrienergia eest. Arve summas 578,53

eurot, tasumise tähtaeg 14.11.2023.

1.3.

23.10.2023 on hageja saatnud kostjale kirja, milles teatab, et kostjal on tasumata arve nr

309. 24.10.2023 on kostja saatnud hagejale vastuse, milles tunnistab, et arve nr 309 on

tasumata, kostja vabandab selle eest ning kostja kinnitab, et teeb makse kohe, kui kostjale

on oodatav makse laekunud.

1.4.

2023.a. novembri lõpus on kostja andnud hagejale teada, et on lõpetanud tegevuse

Kasaritsas. Alates novembrist 2023 ei ole hageja kostjale enam arveid väljastanud.

1.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 309 alusel võlgnevus summas 817,94 eurot ja

arve nr 310 alusel võlgnevus summas 578,53 eurot, kokku võlgnevus summas 1396,47

eurot.

1.6.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise arve nr 309 ja 310 tasumisega viivitamise

eest. Seisuga 22.11.2024 on viivisevõlgnevus alljärgnev:

1.6.1.

Arve nr 309 alusel seadusjärgne viivis perioodi 15.10.2023 – 22.11.2024 eest 111,51

eurot.

1.6.2.

Arve nr 310 alusel seadusjärgne viivis perioodi 15.11.2023 – 22.11.2024 eest 72,98

eurot.

1.7.

Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi VÕS 113 lõikes 1 sätestatud

suuruses kuni kohustuse täitmiseni.

1.8.

Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust kostja ja OÜ Piso Puit vahelised kokkulepped, vaid

hageja ja kostja vahelised kokkulepped.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja ei ole olnud elektrienergia tarbija. Elektrienergia tarbija on olnud Piso Puit OÜ.

2.2.

Kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ajutiselt tasub hagejale tegeliku

elektrienergia tarbija poolt tarbitud elektri eest. Kokkulepe oli suusõnaline ja ei sisaldanud

lisatingimusi, sealhulgas teatamine kokkuleppe muutmiseks ja lõpetamiseks.

2.3.

Kevad kuni sügis 2023 kasutas kostja Piso Puit OÜ-le kuuluvas tootmiskompleksis

Kasaritsas laopinda tootearenduse ettevalmistamiseks. Tegevuse algetapis selgus, et Piso

Puit OÜ-l on elektrienergia kasutamisega seoses võlgnevus. Sõlmiti suusõnaline

kokkulepe, et kostja tasub ajutiselt Piso Puit OÜ elektrienergia tarbimisega seotud arved,

kuna Piso Puit OÜ-l olid makseraskused.

2.4.

Kostja tasus hagejale Piso Puit OÜ-le esitatud võlas oleva arve 303 summas 1697,24 eurot.

Kostja tasus hagejale mais, juunis, juulis ja augustis Piso Puit OÜ poolt tarbitud

elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Kostja on teavitanud hagejat, et

edaspidi arved esitada uuesti tegelikule elektrienergia tarbijale Piso Puit OÜ-le ning

krediteerida septembri ja oktoobri eest kostjale esitatud arved.

2.5.

Oktoobris 2023 hageja poolt saadetud kirjale seoses tasumata arvega on

raamatupidamislikult võlgnevust tunnistatud. Tingimuste täpsustamisel selgunud

asjaoludel on novembris 2023 hagejal palutud arved 309 ja 310 ümber vormistada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise

hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva

asja hagihind on 1752,03 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1

alusel.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid:

1)

Hageja on kostjale esitanud arve nr 309 septembris 2023 tarbitud elektrienergia eest

summas 817,94 eurot, tasumise tähtaeg 14.10.2023 (dtl 27).

2)

Hageja on kostjale esitanud 31.10.2023 arve nr 310 oktoobris 2023 tarbitud elektrienergia

eest summas 578,53 eurot, tasumise tähtaeg 14.11.2023 (dtl 28).

3)

hageja poolt esitatud arved nr 309 ja 310 on tasumata.

4)

hageja poolt on kostjale esitatud arved nr 304 (30.04.2023, dtl 58) summas 1142,47 eurot,

305 (31.05.2023, dtl 59) summas 946,13 eurot, 306 (30.06.2023, dtl 60) summas 951,54

eurot, 307 (31.07.2023, dtl 61) summas 634,91 eurot, 308 (31.08.2023, dtl 62) summas

715,04 eurot vastavalt aprill kuni august 2023 tarbitud elektrienergia eest.

5)

Arved 304 – 308 on kostja poolt tasutud vastavalt 23.05., 19.07., 21.07., 21.08., 21.08. ja

14.09.2023 (dtl 57).

6)

Arved on esitatud elektrienergia tarbimise eest menetlusvälise kolmanda isiku Piso Puit

OÜ kinnistul, mida osaliselt ja ajutiselt kasutas kostja (dtl 80, 00:19:54, 00:25:42) ning

Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul oli elektriliitumine elektrivõrguga läbi hageja kinnistu

(dtl 79, 00:07:20), mistõttu sai Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul elektrienergiat tarbida

ainult hageja vahendusel.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja kohustus tasuma ka augustis ja septembris 2023 Piso

Puit OÜ kinnistul tarbitud elektrienergia eest.

6.1.

Hageja on hagiavalduses seisukohal, et hageja ja kostja vahel on kokkulepe selle kohta, et

hageja väljastab kostjale arved kostja poolt tarbitud elektrienergia eest.

6.2.

Kostja on vastuses hagile avaldanud, et kostja ei ole olnud elektrienergia tarbija. Kostjal

puudub lepinguline kohustus tasuda elektrienergia tarbimise eest väljastatud arveid. Kostja

ja hageja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ajutiselt tasub hagejale tegeliku

elektrienergia tarbija poolt tarbitud elektri eest. Kokkulepe oli suusõnaline ja ei sisaldanud

lisatingimusi, sealhulgas teatamine kokkuleppe muutmiseks ja lõpetamiseks.

Elektrienergia tarbija on olnud Piso Puit OÜ. Kevad kuni sügis 2023 kasutas kostja Piso

Puit OÜ-le kuuluvas tootmiskompleksis Kasaritsas laopinda tootearenduse

ettevalmistamiseks. Sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub ajutiselt Piso Puit OÜ

elektrienergia tarbimisega seotud arved, kuna Piso Puit OÜ-l olid makseraskused.

7. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel,

millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata

jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et

lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

8. Poolte poolt esiletoodu alusel tuvastab kohus, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe (leping), et

kostja tasub alates maist 2023 hagejale Piso Puit OÜ kinnistul tarbitud elektrienergia eest

sõltumata sellest, milline isik kui palju elektrit seal tegelikult tarbis.

8.1.

Kostja on 06.05.2025 kohtuistungil avaldanud, et kostjal oli Piso Puiduga plaanis alustada

tootmist, mida kostja hakkas ette valmistama. Piso Puidul olid tekkinud makseraskused ja

kohtutäiturid olid kaelas, arved arestitud. Sellest tekkis neil võlgnevus elektriarvete

tasumisel hageja ees. Hageja juhatuse liige tuli kinnistule elektrit välja lülitama. Hagejal

oli kokkulepe Piso Puit OÜ-ga, et kostja tasub ise hagejale 1697,24 eurot, et neil ei

tõmmataks elektrit välja ja samamoodi toimus see ka edasi (dtl 79, 00:04:39). Kostja

täpsustas, et neil oli kolmepoolne kokkulepe hageja ja Piso Puit OÜ-ga ning kokkulepe oli

ainult selle esimese Piso Puit OÜ-le väljastatud arve maksmise kohta (dtl 80, 00:14:11).

Hageja väitel sõlmist tema kokkulepped kostjaga, Piso Puit OÜ esindajat selle sõlmimisel

kõrval ei olnud, hiljem ta lihtsalt oli sellega nõus. See oli sõlmitud tähtajatult ja ilma eraldi

tingimusteta (dtl 80, 00:07:20). Kokkuleppe sisuks oli, et hageja teeb arved kostja nimele,

kostja tasub elektriarved täielikult ja kostja ise arveldab Piso Puiduga (dtl 80, 00:19:06).

8.2.

Kostja on kinnitanud, et ta Piso Puit OÜ kinnistut kasutas, sellel tegutses sooviga avada

seal näidiste saal (dtl 80, 00:19:54), kostjal oli Piso Puit OÜ-ga plaanis alustada tootmist

(dtl 79, 00:04:39). Kostjal oli vaja, et kinnistul elekter oleks sees (dtl 80, 00:25:42). Kohtu

hinnangul on hageja juhatuse liikme seletused pooltevahelise lepingu sõlmimise kohta

usaldusväärsemad, kuna on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Nii nähtub hageja

esitatust, et päras Piso Puit OÜ arve nr 303 tasumist kostja poolt 02.05.2023 (dtl 57)

koostas hageja edaspidi elektrienergia arved kostja nimele ning kostja tasus need (arved nr

304-308).

8.3.

TsÜS § 68 lg 1 alusel võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos,

millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus asub seisukohale, et hageja

poolt kostja nimele tehtud arvete nr 304-308) kostja poolt täielik tasumine on kaudne

tahteavaldus ja kinnitus selle kohta, et poolte vahel oli vastav kokkulepe. Tavapäraselt

oma majandustegevuses tegutsev ostja ei maksa kauba (elektrienergia) eest ilma, et ta

oleks tasumise kohustuse võtnud.

Kostja ei ole tõendanud väidet, et kokkulepe hõlmas vaid esimest, Piso Puit OÜ-le arve

maksmist. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et pooled oleksid iga arve väljastamisel

eelnevalt pidanud läbirääkimisi, kelle nimele see tuleb vormistada ehk et pooled oleksid

iga arve tasumise kostja poolt eraldi kokku leppinud. Seega oli kohtu hinnangul pooltel see

kokkulepe sõlmitud tähtajatult alates maist 2023 (arvest nr 304), mida väitis ka hageja (dtl

80, 00:07:20 „See oli sõlmitud tähtajatult ja ilma eraldi tingimusteta“). Kostja küll väitis,

et augustis 2023 lõpetasid nad Piso Puit OÜ kinnistul tegutsemise, kuid ka kinnitas, et

selles osas ei olnud ta hagejaga kokku leppinud, et augustis lõpetatakse (dtl 80, 00:19:54).

Samuti kirjutas kostja oma 08,12,2024 vastuses hagile: „Kostja ja hageja vahel oli

kokkulepe, mille kohaselt kostja ajutiselt tasub hagejale tegeliku elektrienergia tarbija

poolt tarbitud elektri eest. Kokkulepe oli suusõnaline ja ei sisaldanud lisatingimusi,

sealhulgas teatamine kokkuleppe muutmiseks ja lõpetamiseks.“ (dtl 42). Sellest kostja

selgitusest tuleneb ühtlasi, et lepingu kehtivuseks ei olnud kokku lepitud lõpptähtaega.

8.4.

Hageja on 23.10.2023 saatnud kostjale e-kirja, milles teatab, et kostjal on tasumata

septembri elektri arve nr 309 (dtl 29-30), millele on kostja 24.10.2023 vastanud ja e-kirjas

tunnistanud, et arve on tasumata, vabandanud selle eest ning kinnitanud, et teeb makse

kohe, kui kostjale on oodatav makse laekunud (dtl 29). Sellega kohtu hinnangul kostja

tunnistas, et tal on kohustus ka septembri elektri arve tasuda. Kostja ei esitanud väidet, et

talle arve esitamine oleks alusetu või et ta kinnistul ei tegutse vms. Kostja väitel teatasid

nad juulis, et neile ei sobi enam elektriarvete tasumine (dtl 80, 00:31:41), kuid muud

tõendid räägivad sellele vastu, sest kostja on tasunud nii juuli kui ka augusti arve ning

24.10.2023 e-kirjas kinnitanud ka septembri arve maksmise kohustust.

8.5.

Kohus tuvastab, et kostja teatas hagejale 29.11.2023 e-kirjas, et kostja on lõpetanud

tegevuse Piso Puit OÜ-le kuuluval kinnistul ning palutakse enam arveid mitte saata

kostjale. Kostja kirjutab veel, et „paraku kuulub ka septembri ja oktoobri elektrikulu Piso

Puit OÜ-le ning palume vastavad arved ümber vormistada teisele ettevõttele“ (dtl 38).

Selle e-kirja alusel kohus järeldab esmalt, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe selle

kohta, et Piso Puit OÜ kinnistu elektriarved tasub kostja ja need vormistatakse kostja

nimele, sest kostja teatab hagejale e-kirjaga sellise kokkuleppe lõpetamisest.

TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja)

suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte

väljendamisega. TsÜS § 71 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse

tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu,

mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise

sisuga, nagu see väljendati.

Kohtu hinnangul sisalda nimetatud e-kirjas kostja tahteavaldus pooltevahelise lepingu

lõpetamiseks. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et sai selle kostja e-kirja kätte ning

alates novembrist 2023 ei ole hageja kostjale enam arveid elektrienergia eest väljastanud.

Seega hageja aktsepteeris kostja poolt lepingu lõpetamist alates novembrist 2023. Samas ei

saanud kostja lõpetada lepingut ühepoolse tahteavaldusega tagasiulatuvalt ehk alates

septembrist 2023. Seega ei lõppenud pooltevaheline leping augustis 2023, mistõttu on

kostja kohustatud tasuma ka septembris ja oktoobris 2023 talle väljastatud arvete eest.

8.6.

Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamiseks oluline, kas või kui palju või mis ajani kostja

reaalselt elektrienergiat Piso Puit OÜ kinnistul ise tarbis. Pooltevahelisel kokkuleppel on

võimalik võtta endale kohustus ka kolmanda isiku poolt tarbitud teenuste või asjade (sh

elektrienergia) eest tasumiseks. Kohus antud juhul ka sellise kokkuleppe (lepingu)

olemasolu tuvastas. Leping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 29.11.2023 ning hageja on

aktsepteerinud, et alates novembrist 2023 kostjal seda kohustust enam pole. Asjas ei ole

esitatud tõendeid, et leping oleks varem või muul alusel lõppenud.

9. Alternatiivselt on võimalik hageja nõue rahuldada ka kohustusega ühinemise õiguslikul

alusel. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub

võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Riigikohus

on 23.03.2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 punktis 14 selgitanud, et kohustusega

ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu.

Lisaks on Riigikohus 04.10.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-11 punktis 9 leidnud,

et kohustusega ühinemise eelduseks on kas võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku

või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe. Kohustusega

ühinemise võib kokku leppida ka mõlemaga. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale

viimase poolt esitatud arved nr 304, 305, 306, 307, 308 kogusummas 6087,33 eurot (dtl 57,

58-62). Kostja on 06.05.2025 kohtuistungil avaldanud, et oli huvitatud, et Piso Puit OÜ

kinnistul hageja elektrit võla pärast välja ei lülitaks. Seega võib kostjat lugeda ka ühinenuks

Piso Puit OÜ kohustusega tasuda hagejale tema kinnistul tarbitud elektrienergia eest.

Sarnaselt eelnevalt käsitletule ei saa kostja seda kohustusega ühinemist lõpetada ilma vastava

tahteavalduseta ega tagantjärgi. Seega oleks ka sellise õigusliku analüüsi tulemusel kostjal

kohustus tasuda hagejale septembris ja oktoobris Piso Puit OÜ kinnistul tarbitud

elektrienergia eest.

10. Hageja on esitanud kostjale 30.09.2023 arve nr 309 summas 817,94 eurot (dtl 27) ja

31.10.2023 arve nr 310 summas 578,53 eurot (dtl 28). Kohus leiab, et hageja nõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 1396,47 eurot.

11. Hageja on esitanud ka viivise nõude arvete nr 309 ja 310 tasumisega viivitamise eest. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11.1.

Hageja esitatud viivisekalkulaator.ee arvestuse kohaselt (dtl 31-32) on seisuga 22.11.2024

viivisevõlgnevus alljärgnev:

11.1.1. Arve nr 309 alusel seadusjärgne viivis perioodi 15.10.2023 – 22.11.2024 eest 111,51

eurot.

11.1.2. Arve nr 310 alusel seadusjärgne viivis perioodi 15.11.2023 – 22.11.2024 eest 72,98

eurot.

11.2.

Kostja viivise arvestusele kui sellisele vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu kohus sellest

lähtub.

11.3.

Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi VÕS 113 lõikes 1 sätestatud

suuruses kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja on viivituses arvete nr 309 ja 310 tasumisega.

12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus summas 1396,47 eurot, viivis summas 184,49 eurot ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 1396,47 eurolt)

alates 23.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

13. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

13.1.

Kostja esitas 08.05.2025 kohtule taotluse 06.05.2025 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks (dtl 85). Hageja on leidnud, et kostja taotlus põhjendatud ei ole (dtl 89).

13.2.

Kohus jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 1

kohaselt võib kohus muu hulgas lihtmenetluses menetletava hagi korral protokollida

menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks. Protokoll kajastab

istungil öeldut piisava täpsusega. Protokoll ei ole stenogramm ja ei pea sisaldama sõna-

sõnalist üleskirjutust öeldust.

13.3.

TsMS § 53 lg 4 sätestab, et protokollile esitatud vastuväited, millega kohus ei nõustu,

lisatakse protokollile.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

14. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 1752,03 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

16. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot.

17.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 315 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik