2-24-17520/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17520

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T O vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

11 682.29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479),

lepinguline

esindaja

Sigrid

Rahkema

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: T O (IK XXX, elukoht XXX

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi T O vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T O Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019

laenulepingust nr L89002856862 ning laenulepingu muutmiseks sõlmitud 11.03.2020

kokkuleppest nr L89003472915 ja 11.01.2021 kokkuleppest nr L89004953815 tulenev:

3.1. põhivõlgnevus 4 416.62 eurot;

3.2. viivis 195.63 eurot;

3.3. lisanduv viivis põhivõlalt (4 416.62 eurot) alates 05.06.2025 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 44% ulatuses T O kanda ja 56% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus õigusabikulude hüvitamiseks

summas 422.50 eurot. Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 200 eurot.

6. Välja mõista T O Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 457.60 eurot (44%

1040 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

7. T O tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

1 (8)

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX viitenumbriga XXX.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse T O

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 7 459 eurot, intressi 382.19 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 2 744.30 eurot ja lisanduva viivise viivisemääras 13,9%

aastas alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr L89002856862, mille alusel sai kostja laenu 9800 eurot,

intressimääraga 13,9% aastas. Enne laenu väljamakset on selles maha arvatud lepingutasu 196

eurot.

Lepingupooled sõlmisid täiendavalt 11.03.2020 kokkuleppe nr L89003472915 ja 11.01.2021

kokkuleppe nr L89004953815 lepingu muutmiseks, millega võimaldati kostjale

täismaksepuhkust vastavalt 11.03.-10.07.2020 ja 11.01.-10.05.2021. Viimase lepingu kohaselt

on krediidi kulukuse määr 15,74% aastas ja intressimäär 13,9% aastas, igakuine osamakse

246.94 eurot, viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.01.2025.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jäädes võlgnevusse kolme

2 (8)

järjestikuse osamaksega, s.o 10.12.2021 – 10.02.2022. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale AS

Eesti Post e-tähtkirjadena kostja lepingujärgsel e-posti aadressil XXX 07.03.2022

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning kui kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ka 28.03.2022

teatise lepingu lõpetamise kohta.

Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmisel lähtunud laenutaotluses esitatud andmetest (igakuised sissetulekud 1400

eurot ja igakuised kohustused 0 eurot), maksehäireregistrite andmetest (kehtivad ja varasemad

maksehäired puuduvad) ja pangakonto väljavõttest (sissetulek 1400 eurot, muud

finantskohustused 0 eurot). 08.08.2019 lepingus kokkulepitud osamakse 248.92 eurot

tasumisel jäi kostjale seega 1151.08 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Hageja leiab, et

arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

I AS loovutas 30.03.2022 kostja vastase nõude A AS-le, mille kohta on saadetud kostjale

teade. A AS ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga ja kustutati äriregistrist 06.11.2023, seega

hagejaks on Aktiva Finance Group OÜ.

Hagejale on võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulud 50 eurot - tasulised kirjad

06.04.2022 (25 eurot), 25.04.2022 (5 eurot), 16.05.2022 (5 eurot) ja muud makseviivitused

tekkinud kulud (15 eurot).

23.01.2025 seisukohas hageja selgitab täiendavalt, et laenuotsuse tegemisel kasutati kinnitatud

sissetulekuid (1400 eurot) ja kohustusi (0 eurot). Võlgnikule peab jääma kätte vähemalt

elatusmiinimum. Kostjale jäi kätte enamus tema sissetulekust igapäevasteks kuludeks summas

1151.08 eurot, sh majapidamiskuludeks, ja kostja oli seega krediidivõimeline.

Hageja esitab juhuks, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid, võlgnevuse ümberarvestuse, osutades samas, et ümberarvestuse

kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mille tõttu on kogu

laenusumma muutunud sissenõutavaks.

Lepingu nr L89002856862 alusel sai kostja pärast lepingu sõlmimise tasu 196 eurot

mahaarvamist laenu oma kontole 9604 eurot, mis tuli tagastada perioodil 10.09.2019 -

10.02.2024. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1723.76 eurot (v.a 16.03.2020 sisestatud

makse lepingu sulgemiseks). Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu

muudatust oli tagastamata põhiosa summas 7880.24 eurot (9604-1723.76).

Lepingu nr L89002856862 muudatuse jõustumisest 11.03.2020 saab muudetud lepingu (uus nr

L89003472915) põhiosaks lugeda 7880.24 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

10.07.2020 - 10.08.2024. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1724.43 eurot (v.a

09.02.2021 ja 28.06.2021 sisestatud maksed lepingu sulgemiseks). Arvestades kõik maksed

põhiosa katteks, siis enne lepingu muudatust oli tagastamata põhiosa summas 6155.81 eurot

(7880.24-1724.43).

Lepingu nr L89003472915 muudatuse jõustumisest 11.01.2021 saab muudetud lepingu (uus nr

L89004953815) põhiosaks lugeda 6155.81 eurot. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid

1739.19 eurot. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, siis on tagastamata põhiosa 4416.62

eurot (6155.81-1739.19). Kuna lepingu nr L89004953815 alusel tuli kostjal laen tagastada

perioodil 10.05.2021 - 10.01.2025, siis on käesolevaks hetkeks viimase osamakse tähtaeg

saabunud. Kui eeltoodu tõttu ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud, saab hagiavalduse

rahuldada alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Sellisel juhul

palub hageja välja mõista põhivõla jäägi 4663.62 eurot ja viivised alates lepingu lõppemise

päevale järgnevast päevast, s.o 11.01.2025, lepingujärgses viivisemääras 13,90 % aastas

põhiosa jäägilt 4663.62 eurolt kuni tasumiseni.

3 (8)

2. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale 24.03.2025 kätte toimetatud.

Kohus selgitas 24.03.2025 e-kirjas vastuseks kostjale, et viimasel tuleb vastavalt 30.01.2025

määruses esitatud selgitustele ja hoiatusi arvestades esitada kirjalik vastus hagile 14 päeva

jooksul alates 24.03.2025, s.o hiljemalt 07.04.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega

käesoleva lahendi tegemise ajani kohtule vastust hagile esitanud. Kostja 24.03.2025 e-kirjas

esitatud menetlusdokumentide kättesaamise kinnitus ja järelepärimine ei ole nende sisust

tulenevalt käsitatav vastusena hagile.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuete aluseks kostja ja I AS-i vahel 08.08.2019

sõlmitud laenuleping nr L89002856862, milles lepiti kokku kostjale laenu 9800 eurot

andmises, ning 11.03.2020 ja 11.01.2021 kokku lepitud lepingu muudatused, mille alusel

võimaldati kostjale maksepuhkust. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus-

või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega

tulenevad hageja nõuded tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ja andis kostjale laenu 9 800 eurot (väljamakse kontole 9604 eurot). Kostjal oli kohustus

saadud laen koos intressi ja muude tasudega tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel.

Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad

nõuded loovutanud hageja õiguseellasele A AS. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud

nõude loovutamisest hagejale. Äriseadustiku § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava

(ehk A AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Aktiva Finance Group OÜ)

ühingule.

7. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

4 (8)

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

8. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.07.2019 19,37% aastas,

alates 01.01.2020 20,61% aastas ja alates 01.01.2021 20,09% aastas (s.o on viimased

avaldatud krediidi kulukuse määrad enne laenulepingu ja selle muudatuste sõlmimist).

Hagiavalduses on välja toodud viimase muudetud lepingu krediidi kulukuse määr 15,74%

aastas, mis ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 kehtestatud piirmäära (s.o kolmekordset kuue kuu

keskmist krediidi kulukuse määra). Kuivõrd hagiavalduses esitatud andmete põhjal muudeti

laenulepingut seoses kostjale täismaksepuhkuse andmise, mitte muude tingimustega (nt

täiendava laenu andmise, intressimäära suurendamise jms), mis võivad mõjutada krediidi

kulukuse määra, saab kohtu hinnangul sama järeldada ka algse laenulepingu ja 11.03.2020

lepingu muudatuse kohta.

9. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

10. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist

hagejale 06.01.2025 määruses.

Kohus selgitas muuhulgas, et hagejal tuleb selgitada, kas ja mille põhjal on krediidiandja

kindlaks teinud kostja sissetulekud ja kohustused, s.h kuidas mõistlikult kontrollinud kostja

esitatud andmeid, mh nt palunud kostjal esitada vastavad andmed ja tõendid.

Kohus selgitab, et krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks

omandama teabe mh tarbija varaliste kohustuste kohta (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja

seda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma (VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1

p 4). Seega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tema pangakonto

väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja

mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga arvestamisega (vt TrtRnKo 30.10.2024,

2-23-129943, p 9).

Hageja on hagiavalduses ja täiendavates selgitustes märkinud vaid, et esialgne võlausaldaja

lähtus (lisaks taotluses esitatule ja maksehäireregistritest nähtuvale) otsuse tegemisel

pangakonto väljavõttest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1400 eurot ja muud

finantskohustused (täiendavate selgituste järgi kohustused) 0 eurot, mille põhjal laenuandja

leidis, et kostjale jäävad pärast lepingukohase makse tegemist kätte piisavad rahalised

vahendid igapäevasteks majandamiskuludeks. Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks

kontrollinud või hinnanud kostjal muude kohustuste olemasolu ja tegelikku suurust. Kohus

5 (8)

leiab, et ilma tarbijast laenuvõtja tegelikke igakuiseid kohustusi hindamata ei piisa

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vaid selgitusest, et pärast laenulepingu

järgse makse tegemist jääb laenuandja hinnangul tarbijale piisavalt rahalisi vahendeid muude

kulude katmiseks. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus

on seejuures selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku

järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud.

Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

12. Hageja esitas hagiavalduse täiendustes alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse võttes kostjale tehtud

väljamakset (9604 eurot) ja kostja poolt lepingute alusel teostatud tagasimakseid 5187.38 eurot

(1723.76 + 1724.43 + 1739.19), on tagastamata põhiosa summas 4 416.62 eurot. Hageja palub

juhul, kui laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, kostjalt välja mõista põhivõla

jäägi (haginõudes ekslikult märgitud 4 663.62 eurot hageja eelnevalt väljaarvutatud 4 416.62

euro asemel) ja viivise põhivõlalt alates lepingu lõppemisest (kõigi osamaksete tasumise aja

saabumisega 10.01.2025) alates 11.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas

põhivõla jäägilt kuni tasumiseni.

13. Kohus leiab, et hageja vähendatud põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele, samas ei ole põhjendatud hageja viivisenõue taotletud määras ja see kuulub

rahuldamisele osaliselt.

14. Esiteks kohus selgitab, et kuivõrd hagiavalduse põhjal pidi kostja laenu tagastama

kokkulepitud maksegraafikute alusel perioodil 10.09.2019-10.03.2020 (7 kuud), 10.07.2020 –

10.01.2021 (7 kuud) ja 10.05.2021- 10.01.2025 (45 kuud) ja Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär alates 08.08.2019 lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas

0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale lepingute

alusel intressi ei võlgne, ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena

tuleb kõik kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed arvestada põhinõude katteks, siis

oleks kostjal tulnud tasuda igakuiselt (eeldades igakuiste põhiosamaksete võrdset suurust)

(9604 eurot : 59 kuud) ca 162.78 eurot. Vaidlustamata asjaolude põhjal tegi kostja makseid

kuni 10.12.2021 makseni, s.o kokku 21 kuu eest (7 + 7 + 7), s.o ta oleks pidanud selleks ajaks

tasuma 3 418.38 eurot (21 x 162.78 eurot). Kuivõrd hageja väljatoodu põhjal oli kostja selleks

ajaks tasunud 5187.38 eurot, s.o 1769 eurot enam, ei olnud kostja maksetega lepingu

ülesütlemise ajaks võlgnevuses ja seega lepingu ülesütlemine 28.03.2022 ei ole kehtiv. Samale

järeldusele jõuab ka juhul, kui hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust üksnes viimase lepingu

6 (8)

alusel hageja arvestuse põhjal tasumisele kuuluva summa (6155.81 eurot), maksegraafiku (45

kuud) ja lepingu täitmiseks tasutu (1739.19 eurot) põhjal, s.o igakuine makse ca 136.80 eurot

ja 7 kuu jooksul oleks pidanud tasuma 957.60 eurot, enam tasutud 781.59 eurot.

Kohus märgib, et kuivõrd kostja ei olnud makseviivituses, ei ole alust ka hageja taotletud

sissenõudmiskulude 50 eurot (aprillis-mais 2022 tehtud toimingute eest) kostjalt

väljamõistmiseks.

Samas kohus nõustub hagejaga, et tema põhinõue on hagis vähendatud nõude esitamise ajaks

tervikuna sissenõutavaks muutunud. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab

hageja nõude kostja vastu põhivõla jäägi 4416.62 eurot nõudes.

15. Hageja on taotlenud kostjalt põhivõlgnevuse jäägilt viivise lepingujärgses viivisemääras

13,90% aastas alates 11.01.2025 kuni täitmiseni väljamõistmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus selgitab, et kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses seaduses

sätestatud määrast (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40). Kuivõrd hagiavalduse

põhjal leppisid pooled kokku eraldi nii intressi- kui viivisemääras, mitte viivisele intressimäära

kohaldamises, tuleb võlasuhtele kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäära.

Kohus kooskõlas TsMS § 367 sätestatuga mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuselt 4 416.62 eurot seadusjärgses määras alates maksegraafiku järgi tasumisele

kuuluvale viimasele maksele järgnevast päevast (s.o 11.01.2025) kuni käesoleva otsuse

tegemiseni (k.a) summas 195.63 eurot (kasutatud viivisekalkulaator.ee leitavat kalkulaatorit) ja

lisanduva viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinna summas 5104.70 eurot (põhinõue 4416.62

eurot, viivis 195.63 eurot, lisanduv viivis arvestatuna ühe aasta eest 492.45 eurot), mis

moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 11 682.29 eurot umbes 44%. Seega tuleb jätta

menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

18. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 840 eurot ja

hageja esindaja kulud 422.50 eurot (2,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta).

Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on põhjendatud menetluskulud.

7 (8)

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas

422.50 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga, isegi kui hageja nõude

aluseks on kolm lepingut, ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud

asjas on hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades selle koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 2 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 1040 eurot (840 + 200).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 457.60 eurot,

millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

19. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

8 (8)