4-25-287/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 04. juuni 2025.a Tartu kohtumaja, Tartus J. Liivi tn 4 Väärteoasja number 4-25-287 (940023001077) Kohtunik Kohtuistungisekretärid Heli Sillaots Teele Masing – 09.05.2025 Jane Oidsalu – 14.05.2025 04.06.2025 - kohtuotsuse kuulutamine Väärteoasi menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ (11561670) kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi kaebus Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 selle otsuse tühistamise taotlusega Vaidlustatav otsus Menetlusalune isik Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077, millega Tartu Biogaas OÜ-d karistati jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 nõuete täitmata jätmise eest JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 1201 lg 2 alusel rahatrahviga 8000 eurot Tartu Biogaas OÜ registrikood: 11561670 e-posti aadress: XXX tel nr: XXX karistusregistri andmetel kehtiv karistus puudub juhatuses 1 liige: K. S. (XXX) juhatuse liige K. S. e-posti aadress: XXX telefon: XXX Kaitsja kokkuleppel Kohtuvälise menetleja ametnik Rauno Ligi – vandeadvokaat, lepinguline kaitsja e-posti aadress: rauno.ligi@cobalt.legal A. K. – kohtuistungil 09. ja 14.05.2025 e-posti aadress: XXX

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 2 alusel rahuldada Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt. Tühistada Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt alljärgnevas osas:  jätta otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt välja kuupäev: „02. jaanuar 2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse selle digitaalselt allkirjastamise kuupäeval – 05. jaanuaril 2025. a  jätta otsuse eelviimaselt lehelt karistuse osast lausest: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ välja eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu Biogaas OÜ-d on karistatud rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077 muutmata. VTMS § 204 lg 3 alusel tuleb rahatrahv 8000€ tasuda Rahandusministeeriumi kontole 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuses nr 940023001077 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. VTMS § 38 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Tartu Biogaas OÜ kanda, s.h tema kantud õigusabikulud. Kohtuotsus edastada Tartu Biogaas OÜ-le, menetlusaluse isiku kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile. VTMS § 202 lg 3, VTMS § 203 lg 2, VTMS § 204 lg 2,3 alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel. VTMS § 156 lg 1, 11 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest – alates 04.06.2025 30 päeva jooksul. 2

PÕHIOSA VÄÄRTEOPROTOKOLL 04.12.2024.a koostas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. väärteoasjas nr 940023001077 väärteoprotokolli menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ suhtes jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lõike 1 ja JäätS § 73 lõike 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL- 510203 tabelis J3. sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021 ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K. S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /.../ jäätmeseadusest /.../ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Alates 19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187, pidi K. S. Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-1 korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnaloast tulenevaid nõudeid. K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise isiku huvides. 3

Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süükui õigusvõimeline. Väärteo kvalifikatsioon: jäätmeseadus § 120 lg 2 - jäätmete üleandmise nõuete rikkumine jäätmeseadus § 120¹ lg 2 - jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine Väärteoprotokollis on kajastatud tõenditena tunnistaja B. A. ütlused 08.10.2024. a ülekuulamisprotokollis, tunnistaja A. K. ütlused 11.11.2024. a ülekuulamisprotokollis, väljatrükk e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, 31.05.2024. a vaatlusprotokoll koos lisadega, väljatrükk Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloast, väljatrükk karistusregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja ütlused 05.02.2024. a ülekuulamisprotokollis. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millist asjaolu on K. S. kinnitanud enda 04.12.2024.a antud allkirjaga väärteoprotokolli esimesel lehel. Väärteoprotokolli esimesel lehel on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. kinnitanud enda allkirjaga ka seda, et ta ei soovi menetlustoimingus kaitsja osalemist. Väärteoprotokollist nähtuvalt polegi kaitsjat väärteoprotokolli koostamise juures ja selle koopia menetlusalusele isikule üleandmise juures viibinud. Väärteoprotokolli viimasel lehel on selgitatud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai väärteoprotokolli koopia kätte 04.12.2024.a. Väärteoprotokolli lõpus on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a. Väärteoprotokolli viimasel lehel on menetlusalune isik avaldanud, et soovib saada asjas tehtavat lahendit enda e-posti aadressile. Menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja e-posti aadress XXX on kajastatud väärteoprotokolli esimesel lehel menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja andmete juures. Enne väärteoprotokolli koostamist kuulati menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seaduslik esindaja K. S. käesolevas väärteoasjas nr 940023001077 üle 05.02.2024.a. Sellest menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et enne ütluste andmist selgitati menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale K. S. VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, millistest teadlikuks olemist kinnitas K. S. ülekuulamisprotokolli esimesel lehel enda allkirjaga. 05.02.2024.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub ka see, et menetlusaluse isiku soovil osales ülekuulamisel ka menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi, kes on seda enda allkirjaga kinnitanud ülekuulamisprotokolli viimasel lehel. Eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja K. S. oli nii menetlusaluse isiku seadusliku esindajana 05.02.2024.a ütlusi andes kui ka 04.12.2024. a väärteoprotokolli koostamise ajal teadlik VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest ning menetlusaluse isiku kaitseõigust pole kohtuvälises menetluses rikutud. VASTULAUSE VTMS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. 4

Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai protokolli kätte 04.12.2024.a. VTMS § 69 lg 6 alusel oli vastulause esitamise viimane päev 19.12.2024.a. Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas vastulause 19.12.2024. a, s.o tähtaegselt. Vastulauses taotletakse väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotletakse VTMS § 30 lg 1 p 1 või р 11 alusel menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Tartu Biogaas OÜ juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et ta on asjas juba esitanud tõendid ja selgitused 04.04.2024 kirjaga, samuti andnud selgitusi ülekuulamise käigus ning palub nendega lahendi tegemisel arvestada. Vastulause kohaselt esines ebaselgus kääritusjäägi käitlemisele kohalduvate nõuete osas. Väärteotoimikus on muude tõendite seas tunnistaja T. P. (P.) ülekuulamise protokoll. T. P. on Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa haldur. Protokolli kohaselt tunnistab T. P., et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited (jäätmekood 02 01 06) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Jäätmetena käsitleti varasema tõlgenduse kohaselt kääritusjääki vaid juhul, kui käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle. Samuti tuleb ütlustest välja, et puudus sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena käsitletavat kääritusjääki vajadusel sertifitseerida. Ülekuulamise protokollile lisati T. P. soovil 09.02.2024 Keskkonnaameti poolt LEMMA OÜ- le saadetud kiri, mis kajastab T. P. sõnade kohaselt Keskkonnaameti uusi seisukohti, mis tuginevad kokkulepetele teiste ministeeriumitega. Kirjas on mh selgitatud, et kääritusjäägi ainus võimalik korrektne käitlusviis on anda see üle vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba omavale isikule, soovitavalt mullaviljakuse parandamiseks, kuna prügilasse kääritusjääki ladestada ei tohi. Kokkuvõtvalt nähtub viidatud tõenditest, see on T. P. ülekuulamise protokollist ja Keskkonnaameti 09.02.2024 kirjast, et kuni 2024. aasta veebruarini ei olnud ka Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade kääritusjäägile kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil 2023.a valitses seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Olukorras, kus ka keskkonnalube väljastav ning nende üle järelevalvet teostav riigiasutus omas tänasest erinevat seisukohta kääritusjäägile kohalduvate nõuete osas, ei saa kääritusjäägi valdajale ette heita, et ta oleks pidanud aru saama, millised nõuded vaidlusaluse kääritusjäägi suhtes kehtivad. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud asjas täidetud väärteokoosseis nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu ning menetlus tuleks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt tuleks menetlus eelkirjeldatud põhjustel lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur, sh esines eksimus teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes, ning puudub avalik menetlushuvi nii negatiivsete tagajärgede puudumise kui proportsionaalsete lahenduste puudumise tõttu. Vastulause kohaselt puudusid etteheidetaval tegevusel mis tahes negatiivsed tagajärjed. Tartu Biogaas OÜ selgitas oma 04.04.2024 taotluses, et kääritusjäägi väidetavalt nõuetele mittevastav käitlemine ei ole toonud kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ega inimeste tervisele, mis nähtub ka 27.03.2024 Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma arvamusest. Arvamuse kohaselt on sertifitseerimata kääritusjäägi mõju keskkonnale ja inimese tervisele sarnane vedelsõnniku omaga, risk inimese tervisele on isegi pigem väiksem, sh puudub info, et kääritusjääk oleks mõne inimese tervist kahjustanud. Lisaks varasematele selgitustele viitab Tartu Biogaas OÜ, et ka väärteotoimikus sisalduva Eerika Farm OÜ esindaja B. A. selgituste kohaselt on kääritusjääk keskkonnale ja inimestele avalduva mõju osas isegi eelistatav vedelsõnnikule ehk lägale. Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt eelistab Eerika Farm OÜ kääritusjääki, kuivõrd selle abil on võimalik 5

vähendada lõhnahäiringuid piirkonnas, kuhu on tekkinud palju uusi elamuid, sest kääritusjääk haiseb lägast vähem. Kuna väärteoprotokollis käsitletud väidetaval rikkumisel puuduvad negatiivsed tagajärjed ümbritsevale looduskeskkonnale ning inimeste tervisele, tuleks menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 11 alusel lõpetada. Asjas puudub lisaks menetlusaluse isiku vähesele süüle avalik menetlushuvi ning väidetava väärteoga ei ole tekitatud kahju. Vastulauses leiab Tartu Biogaas OÜ, et väärteomenetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada ka seetõttu, et käesoleval ajal puuduvad proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi käitlemiseks Keskkonnaameti soovitud viisil. Eelviidatud 09.02.2024 Keskkonnameti kirjas on nenditud, et sertifitseerimata kääritusjääki on praktikas võimalik nõuetekohaselt käidelda vaid selliselt, et põllupidajad, kes kasutavad kääritusjääki mullaviljakuse parandamiseks, hangivad jäätmekäitluseks keskkonnaloa. Arvestades kaasnevat halduskoormust ei saa selline lahendus ilmselgelt olla proportsionaalne ning toob kaasa selle, et põllupidajad loobuvad kääritusjäägi kasutamisest. Väidetav teine kasutusviis – kääritusjäägi kasutamine pinnase puhastamiseks - saab ka isegi teoreetiliselt olla vaid vähese mahuga ning ei võimalda käidelda vajaminevaid koguseid. Kääritusjäägi sertifitseerimine on teadaolevalt samuti äärmiselt raskendatud tulenevalt sellele seatud nõuetest, ennekõike nn nulltolerantsist salmonelloosi bakterite suhtes. Vastavat nõuet on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita, mida on selgitanud ka Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. Vastavalt väärteotoimikus olevale ülekuulamise protokollile selgitas K. S., et salmonelloosi baktereid esineb ka looduslikus foonis. Arvestades 27.03.2023 Eesti Maaülikooli arvamustes toodud selgitusi, et digestaati hoiustatakse tulenevalt veeseaduse nõuetest enne laotamist hoidlas, siis on tõenäoline, et kasutamise hetkeks sisaldab kääritusjääk igal juhul salmonelloosibaktereid, millest tulenevalt on eksperdid järeldanud, et sertifitseerimisel nõutav nulltolerants ei ole hädavajalik ja asjakohane. Proportsionaalsete lahenduste puudumine formaalselt täna kehtivate nõuete täitmiseks tähendab, et asjas ei saa olla suurt menetlushuvi. Samuti mõjutab see asjaolu Tartu Biogaas OÜ väidetavat süüd võimaliku rikkumise eest, mistõttu tuleks antud asjaolu arvestades käesolev väärteomenetlus igal juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. ÜLDMENETLUSE OTSUS Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023001077 karistati Tartu Biogaas OÜ-d JäätS § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 nõuete täitmata jätmise eest JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 1201 lg 2 alusel rahatrahviga. Rahatrahvi suuruseks on otsuses kajastatud samaaegselt nii 9000 kui ka 8000 eurot: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ Otsuse koostas Keskkonnaameti nimel Jõgevaja Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. 08.01.2025. a kirjaga teavitas Keskkonnaamet menetlusalust isikut Tartu Biogaas OÜ-d eposti aadressil XXX sellest, et üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on korrektne rahatrahvi summa 8000 (kaheksa tuhat) eurot, Keskkonnaamet vabandab üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest. Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette seda, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. 6

Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 mõttes Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3 sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021 ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K. S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 22¹ kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /…/ jäätmeseadusest /…/ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Alates 19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187 pidi K. S. Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-l korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnaloast tulenevaid nõudeid. K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süükui õigusvõimeline. Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli kuupäev ning koostaja eesja perekonnanimi: 04.12.2024 Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevaja Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. poolt koostatud väärteoprotokoll. Üldmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:  27.11.2023 andmebaasist KOTKAS tehtud väljatrükiga keskkonnaloa kohta, millest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.2021. Tegevuskohaks on Ilmatsalu biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 7

ning keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa tabelis J2. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik - jäätmekoodiga 19 06 05. Keskkonnaloa tabelis J3. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus“ on näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine toimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Samuti on kirjas keskkonnaloa tabelis J6. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele.  05.02.2024 juriidilise isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustega on tõendatud, et K. S. on Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige, kelle ülesandeks on ettevõtte juhtimine. Ütlustest selgub, et ettevõttes töötavad peale K. S. kolm inimest - jaama juht A. K. ja kaks operaatorit. Läbi transpordiettevõtete on digestaat ehk kääritusjääk jõudnud erinevate põllumeeste laguunidesse. K. S. toob oma ütlustes välja, et kogu nimekirja peast ei oska tuua, kellele täpsemalt on kääritusjääk üle antud. Lisaks selgub isiku ütlustest, et ka 2022. aastal on kääritusjääki teistele isikutele üle antud ning lisab, et kääritusjäägi üleandmine on pidev protsess. Ütlustest selgub, et Tartu Biogaas OÜ-l puudub kääritusjäägi osas sertifikaat. Sertifikaadi saamise protsess on algatatud. Lisab, et sertifikaati ei ole lihtne saada, kuna biogaasijaamades üle Eesti on aeg-ajalt seis, kus kääritusjäägist leitakse salmonelloosi. Ühtpidi on salmonelloos looduses loomuliku foonina olemas, kuid K. S. sõnul ei ole seda täpselt mõõdetud, kas kääritusjäägis esineva salmonelloosi puhul on tegu sama fooniga, mis on ka looduslikult esinev. Sertifikaadi vaates peab olema nulltolerants salmonelloosi osas. K. S. sõnul tegelevad nad Sertifitseerimiskeskusele selgitamisega, et tegu on ohutu kääritusjäägiga, ja et nad soovivad selgitada üldiselt, mida täpselt tehakse ning mis tingimustele võiks kääritusjääk vastata, et see vastaks toote nõuetele. K. S. sõnul antakse kääritusjäägi üleandmise käigus kääritusjääk kääritist välja, mis läheb koostööpartneri tsisternautole, mis viib selle põllumeestele laguuni või mahutisse. Üleandmise protsess käib automaatselt ja inimest tsisternauto kõrvale pole vaja. Koostööpartnereid on erinevaid, näiteks Ekso AS. Vahel tulevad põllumehed ka ise digestaadile järele.  08.10.2024 tunnistaja B. A. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et B. A. on Eerika Farm OÜ juhataja. B. A. ütlustest selgub, et Eerika Farm OÜ annab Tartu Biogaas OÜ-le üle läga ning tagasi tuuakse digestaat ehk kääritusjääk. Läga üleandmise ja kääritusjäägi vastu saamise eesmärgiks on vähendada lõhnahäiringut piirkonnas. Tartu Biogaas OÜ poolt toodav kääritusjääk ei haise nii palju nagu läga. B. A. lisab oma ütluste juurde viimase kolme aasta kääritusjäägi kogused, kus on näha läga väljaminek tooraine rea all ning Tartu Biogaas OÜ poolt üle antud kääritusjäägi kogused Eerika Farm OÜ-le. Andmed on B. A. saanud Tartu Biogaas OÜ-lt. B. A. lisab, et 2024. a andmeid ei ole veel kätte saanud, aga ka 2024. aastal on läga neile üle antud ning kääritusjääk vastu saadud. Saatekirju ei vormistatud. B. A. selgitab, et Tartu Biogaas OÜ pole kordagi maininud, et kääritusjääk on endiselt jääde, mitte toode. Eerika Farm 8

OÜ jaoks on ta samasugune väetis nagu läga ning seda on antud nime all ka neile toodud. B. A. sõnul on kääritusjääki kasutatud põldudel väetisena.  11.11.2024 tunnistaja A. K. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et A. K. töötab Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas jaama juhatajana. A. K. tööülesanneteks on jaama käigus hoidmine, koostööpartneritega suhtlemine ja jaama hooldamine. Oma ütlustes toob isik välja, et nii A. K. ise kui ka O. N. emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ kinnitavad saatelehti sissekui ka väljaminevate jäätmete osas. Kinnitamine on oluline, et saaks ülevaate sisse ja välja minevatest jäätmekogustest, mille alusel koostatakse jäätmealane aruandlus Keskkonnaametile esitamiseks. Saatelehtedel on kirjas kääritusjäägi kogus, üleandmise kuupäev koos kellaajaga, nii üleandmise kui vastuvõtmise koht ning isik, kellele kääritusjääk üle antakse. A. K. puudub koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus. Ütlustest ilmneb, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse, on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud nendega, kes pakuvad ka tooret. Ainult Tartu Agro AS-ga on selline leping, kus on fikseeritud aastane üle antav kääritusjäägi kogus. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. A. K. ei oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus on K. S., kes peaks need lepingud sõlmima, allkirjastama. Väljamineva kääritusjäägi koguse osas peetakse arvet ja tehakse saatelehed otse Ilmatsalu biometaanijaamast välja mineva kääritusjäägi osas. Kääritusjäägi vedu toimub paakautoga. Kääritusjääk tuleb otse tootmisest ja pumbatakse paakautole. A. K. lisab ütluste juurde skeemi asukohaga, millelt nähtub, et kääritusjäägi üleandmine toimub aadressil Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Raba tee 4a. Vedu teostab Ekso AS. Tunnistaja lisab, et harvad on juhtumid, kui mõni teine ettevõte teostab vedu, kuna selleks on vaja pumbaga masinat. Kääritusjäägi väljamineku andmed 2023. aasta kohta, mis on saatekirjade põhised, saab A. K. sõnul välja küsida K. S. kui ettevõtte ainuesindajalt. A. K. lisab oma ütluste lisasse ametijuhendi, millest nähtub, et ta pole ametijuhendi järgi vastutav kääritusjäägi üleandmise osas. A. K. sõnul pole Tartu Biogaas OÜ-s tema otsustada, kellele tootmise käigus tekkinud kääritusjääk üle antakse. A. K. ei ole sõlminud ka ühtegi lepingut partnerettevõtetega. Lisab, et tema silmis peaks juhatuse liige vastutama selle eest, et kääritusjääk antakse üle isikule, kellel on luba seda vastu võtta ja käidelda. Tartu Biogaas OÜ-s töötab veel kaks jaamaoperaatorit A. R. ja M. P., kelle vastutusala on jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja lihtsamad hooldused. A. K. sõnul ei tegele jaama operaatorid kääritusjäägi välja andmisega ja ei vastuta selle eest.  27.11.2024 tehtud väljatrükiga e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ registrikoodiga 11561670 on kantud äriregistrisse ja K. S. on ainus juhatuse liige alates 19.01.2021.  27.11.2024 karistusregistrist tehtud väljavõttega Tartu Biogaas OÜ kohta on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused. Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses on kajastatud vastulausega mittenõustumise põhjendus. Keskkonnaamet nõustub vastulauses esitatud väitega, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited jäätmekoodiga 02 01 06 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui seda kasutati biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimus väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud väite puhul tuleb arvestada, et väide kehtib, kui biogaasi tootmiseks kasutatakse ainsa toormena loomade väljaheiteid jäätmekoodiga 02 01 06. T. P. ülekuulamise protokollis seisneb järgnev: “Taotluses on välja toodud biolagunevate jäätmete jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02 kääritamine. Kääritamise tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määrus 12 9

"Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" nõuetest lähtuvalt.“ Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses väljatooduga, kuna vastulause esitaja on esitanud väite justkui oleks Tartu Biogaas OÜ biogaasi tootnud vaid loomade väljaheidetest (jäätmekoodiga 02 01 06), arvestamata teisi biogaasi tootmiseks kasutatud jäätmeliike. JäätS § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel on keskkonnaminister 10.05.2016 kehtestanud määruse nr 12 “ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12). Määruse nr 12 § 1 lg 1 ütleb, et määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutusja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt võib kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele. Vastulauses tuuakse välja, et puudus sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena käsitletavat kääritusjääki vajadusel sertifitseerida. Kohtuväline menetleja selgitab, et interneti otsingu alusel ilmneb, et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus asutati 30.06.2015. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärgiks on olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks, mis viib läbi tootmise korralduse kontrolli, toote (komposti/kääritusjäägi) ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab asjaomaseid vastavushindamise sertifikaate tootjatele. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus on EAK poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutus PC026. Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses välja toodud väidetega, et kuni 2024. aasta veebruarini ei olnud Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade kääritusjäägile kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil 2023.a valitses seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Kohtuväline menetleja selgitab, et ühtne arusaam puudus loomsete jäätmete, mitte kääritusjäägi osas. T. P. ütlustes kajastub, et Keskkonnaameti siseselt oli Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloa menetluse ajahetkel kokkulepe, et jäätmeliik koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Kääritusjäägi jäätmekood on aga 19 06 05. Seega vastulauset ei arvestata ning Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Keskkonnaamet nõustub vastulauses kajastatuga selle kohta, et ei ole tõendatud, et kääritusjäägi kasutamisest oleks tekkinud negatiivseid tagajärgi. Küll aga on seadusandja reguleerinud kääritusjäägi kasutamise väga konkreetselt. Nimelt peab tootja tagama, et kääritusjääk, mis ei vasta 10.05.2016 keskkonnaministri määruse nr 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisas 2 nimetatud ohutusja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Ettevõttel peab kääritusjäägi tootena üleandmiseks olema sertifikaat vastavalt määruse nr 12 §-le 10. K. S. 05.02.2024 ütlustes vastab küsimusele: „Kas Tartu Biogaas OÜ-l digestaadi üleandmisel on olemas vastav toote sertifikaat?“, et täna on protsess algatatud, kus tahame sertifikaati saada, hetkel seda pole, loodetavasti sertifikaadi varsti ka saame, seda ei ole lihtne saada, kuna biogaasijaamades üle Eesti on aeg-ajalt seis, kus leitakse digestaadist salmonelloosi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole välistatud, et perioodil 01.01.2023-31.12.2023 anti põllumeestele üle kääritusjääki, mille ohutusja kvaliteedinõuded ei vastanud määrus nr 12-le ning tekitati võimalik keskkonnaoht. Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 1¹ alusel lõpetada, kuna Keskkonnaamet ei hinda menetlusaluse isiku süüd väheseks ning sellest tulenevalt ei lõpetata menetlust ka lähtuvalt VTMS § 30 lg 1 p-st 1¹. Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses esitatuga, et käesoleval ajal puuduvad proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi käitlemiseks. 20.12.2024 laekus Keskkonnaametile info dokumendija sisuhaldussüsteemi KIRKE (dokument nr-ga 8- 10

2/24/25810), et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas 18.12.2024 Tartu Biogaas OÜ-le sertifikaadi nr 19 (vedel kääritusjääk). Vastulauses tuuakse välja, et nõuet on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita. Eelmainitud infost tulenevalt nähtub, et sertifikaadi saamine pole võimatu ning alates 18.12.2024 omab Tartu Biogaas OÜ kõnealust sertifikaati. Samuti on Tartu Agro AS esitanud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse Rahinge veisefarmis (taotlus nr T-KL/1024017-2), kus on jäätme eriosas taotlenud käideldavaks jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi (digestaadi - jäätmekoodiga 19 06 05) hoiustamine ja kasutamine põllumajanduses väetisena. Seega ei saa vastulauses toodud väidet võtta tõena, et kohustus kääritusjäägi vastuvõtjatel hankida jäätmekäitluseks keskkonnaluba toob kaasa selle, et põllupidajad loobuvad kääritusjäägi kasutamisest. Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna ettevõttel on reaalsuses olnud võimalik täita sertifikaadi saamise nõue ning on olemas reaalne näide kääritusjäägi vastuvõtjast, kes on loa muutmise taotluses jäätmete eriosas taotlenud käideldavaks jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon: jäätmeseadus § 120 lg 2 – jäätmete üleandmise nõuete rikkumine jäätmeseadus § 1201 lg 2 – jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 alusel puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 alusel puuduvad. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jäätmeseaduse § 120 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär juriidilisele isikule 100 000 eurot. Jäätmeseadus § 1201 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär juriidilisele isikule 400 000 eurot. Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna jäätmeseadus § 1201 lg 2 rikkumine näeb ette raskema karistuse, siis valitakse karistamise aluseks jäätmeseadus § 1201 lg 2. KarS § 47 lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 100–400 000 eurot. Karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud 1/2 sanktsiooni ülemmäärast ehk 100 000 eurot, seejärel hinnatud süü suurust mõjutavad asjaolusid. Kohtuväline menetleja võtab süüd vähendava asjaoluna arvesse, et: - Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad karistused jäätmeseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas - tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis - ettevõte on saanud väärteo menetlemise jooksul (kuid väljaspool rikkumise perioodi) sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde Kohtuväline menetleja võtab isikut iseloomustava asjaoluna arvesse, et ettevõte ei ole kääritusjäägi vastuvõtjale (Eerika Farm OÜ) näol selgitanud, et tegu oli jäätme, mitte tootega. Kohtuväline menetleja leiab eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et menetlusalusele isikule on põhjendatud määrata karistus, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve. 11

Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 2 ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 Keskkonnaamet otsustas Tartu Biogaas OÜ-d karistada jäätmeseadus § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot. Kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuse kohaselt saab otsuse peale esitada kaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 08.01.2025.a edastas Keskkonnaamet Tartu Biogaas OÜ-le Keskkonnaameti 08.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud täpsustuse karistuse suuruse osas. Dokumendi sisuks on järgnev tekst: „Seoses üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023001077. Juhime tähelepanu, et üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on korrektne rahatrahvi summa 8000 (kaheksa tuhat) eurot. Keskkonnaamet vabandab üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest“. TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUSE TÄHTAEGSUS Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas kaebuse Keskkonnaameti otsuse peale Harju Maakohtule 21.01.2025.a. Kaebus on allkirjastatud digitaalselt 21.01.2025.a. VTMS § 114 lõikes 4 on sätestatud, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 04.12.2024.a väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a. 22.01.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja Tartu Biogaas OÜ kaitsja Rauno Ligi taotlus väärteoasja läbivaatamiseks kaebuse esitaja asukohajärgses kohtus. 22.01.2025.a Harju Maakohtu määruse alusel saadeti Tartu Biogaas OÜ kaebus väärteoasjas nr 940023001077 arutamiseks Tartu Maakohtule. 10.03.2025.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Marina Ninaste) jäeti Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 läbi vaatamata VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. 21.03.2025.a esitas Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi Tartu Maakohtu 10.03.2025.a määruse peale määruskaebuse. 04.04.2025.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega määruskaebus rahuldati, Tartu Maakohtu 10.03.2025 määrus tühistati ja Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti otsusele saadeti lahendamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 04.04.2025. a kohtumäärus jõustus 22.04.2024. a. 23.04.2025.a määrati Tartu Maakohtus väärteoasja menetlejaks kohtunik Heli Sillaots. Kaitsja kaebus on esitatud VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171, VTMS § 114 lg 1 p 2, VTMS § 114 lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva jooksul. Kohtuväline menetleja allkirjastas otsuse digitaalselt 05.01.2025 22:09:14 ja see edastati kohtuvälisele menetlejale 06.01.2025.a kaaskirjaga, mis on digitaalselt allkirjastatud 06.01.2025 14:12:39. Neil asjaoludel pole maakohtul kahtlust selles, et menetlusalusele isikule oli otsus kättesaadav alates 06.01.20205.a. 21.01.2025.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 kaebuse maakohtule. Kaebuse esitamine 21. jaanuaril 2025 jääb 15-päevase kaebetähtaja sisse. Kaebus on esitatud kaebetähtaja viimasel ehk 15. päeval. Kaebus on esitatud tähtaegselt. TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUS 12

21.01.2025.a Tartu Biogaas OÜ kaebuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 on esitatud järgmised taotlused: 1. kaebust menetleda Harju Maakohtus vastavalt oma asukohale VTMS § 14 lg 1, VTMS § 12 lg 2 p 1 alusel 2. tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kaebuse põhjal kohtuistungit korraldamata 3. juhul, kui kohus otsustab väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 119 lg 1 alusel ilma kohtuistungit korraldamata, siis määrata menetlusalusele isikule eelnevalt tähtaeg menetluskulude taotluse esitamiseks 4. alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel 5. alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning teha uus otsus, millega vähendada Tartu Biogaas OÜ karistust 6. tunnistada keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta eelviidatud sätted käesolevas asjas kohaldamata Kaebuse p 1.4 kohaselt vaidlustab menetlusalune isik otsuse täies ulatuses, palub selle tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 alusel, sest väärteoprotokoll ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, teos puuduvad väärteo tunnused ning väärteo väidetav toimepanemine on juriidilisele isikule vääralt omistatud. Seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada kohtuistungit korraldamata. Juhul, kui kohus VTMS § 119 lg 1 alusel otsust ei tühista ja menetlust ei lõpeta, tuleb otsus igal juhul tühistada ja menetlus ikkagi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Seejuures jäävad eelnimetatud väited väärteoprotokolli puuduste ja väärteo toimepanemise väära omistamise kohta kehtima ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel ning tingivad samamoodi igal juhul otsuse tühistamise. Vaidlustatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud materiaalja menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid ja asjaolusid, sh jätnud tuvastamata ja kontrollimata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud. Kaebuse p 2.1 kohaselt tuleb käesolevas asjas tehtud otsus VTMS § 119 lg 1 alusel tühistada ning menetlus lõpetada, sest Keskkonnaameti poolt koostatud väärteoprotokoll ei võimalda tuvastada väärteo tunnuseid ning on sedavõrd puudulik, et ei täida oma menetlusõiguslikku funktsiooni ega vasta seetõttu seaduse nõuetele. Kaebuse p 2.2 kohaselt võib maakohtunik VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Kaebuse p 2.3 kohaselt märgitakse VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Keskkonnaamet on väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist kinnitavad. Riigikohus on rõhutanud, et väärteoprotokolli puudulikkus on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise (RKKK 3-1-1-94-07, p 10). Protokoll peab võimaldama menetlusalusel isikul mõista, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja millised on tema vastu esitatud tõendid. 13

Kaebuse p 2.4 on märgitud, et kuna protokollis puudub piisav teokirjeldus ning faktiliste asjaolude asjakohane kirjeldus, siis tuleb ainuüksi seetõttu menetlus lõpetada VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Keskkonnaamet ei ole piisava selgusega kirjeldanud etteheidetavate tegude süüteokoosseisule vastavust ning nende toimepanemise faktilisi asjaolusid, mistõttu väärteoprotokoll ei vasta seaduse nõuetele ning menetlus tuleb ainuüksi seetõttu lõpetada pelgalt kaebuse põhjal. Kaebuse p 2.5 on kajastatud, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s. o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Vt nt RKKK 3-1- 1-20-15, p 38; 4-17-3969, p 7 ja 3-1-1-5-15, p 6). Termin „lühike kirjeldus“ ei tähenda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet (RKKK 3-1- 1-9-08, p-d 14-15). See tähendab, et väärteoprotokoll peab olema piisavalt täpne ja põhjalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul teostada oma kaitseõigust. Kaebuse p 2.6 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKK 4-16-9132, p 13, vt ka RKKK 3-1-1-45-11, p 9). Keskkonnaamet on väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist kinnitavad. Kaebuse p 2.7 kohaselt ei ole väärteoprotokoll käesoleval juhul piisavalt täpne ega põhjalik, olles selges vastuolus eeltoodud Riigikohtu praktikaga. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (RKKK 3-1-1-32-13, p 7). Keskkonnaamet on väärteoprotokollis suures osas piirdunud seaduse teksti refereerimisega, jättes piisava täpsusega kirjeldamata tegelikud faktilised asjaolud. Faktiliste asjaolude kirjeldus on ebapiisav – protokollist ei nähtu kellele, millal ja mis koguses on väidetavalt kääritusjääki kui jäädet üle antud. Käesoleva väärteoprotokolli puudulikkuse paremaks mõistmiseks võiks siinkohal esile tuua paralleeli süüdistusaktiga, nt tapmise koosseisuga võrreldes - süüdistatav tappis aastal 2023 kogu terve aasta alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini teisi inimesi, kuid puudu on teave, et millal konkreetselt, kui mitu inimest ja keda konkreetselt tapeti. On ilmne, et sellise süüdistusakti alusel, kus vastavad asjaolud on süüdistusaktis kajastamata, ei ole võimalik menetlust läbi viia ega inimest süüdi mõista. Analoogselt ei ole käesoleval juhul võimalik nii puuduliku väärteoprotokolli alusel kohtumenetlust läbi viia ja menetlusalust isikut karistada, kuna väärteoprotokollis on kajastamata kõik peamised väidetava süüteokoosseisu tehiolud, st kellele, millal ja mis koguses on väidetavat kääritusjääki kui jäädet üle antud. Neid kriitilise tähtsusega asjaolusid väärteoprotokollist ei nähtu. Kaebuse p 2.8 kohaselt on Keskkonnaamet nii väärteoprotokollis kui ka otsuses märkinud väärteo toimepanemise ajaks 01.01.2023-31.12.2023, st terve kalendriaasta. Menetleja ei ole selgeks teinud, millal tegelikkuses menetlusalusele isikule etteheidetavad väidetavad teod toime pandi. Terve kalendriaasta määratlemine väärteo toimepanemise ajana on ilmselgelt ebaõige, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tegu või tegusid, hinnata aegumistähtaegade kulgemist ning omakorda ei võimalda efektiivselt teostada kaitseõigust. Kaebuse p 2.9 kohaselt on antud juhul menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude puhul tegemist konkreetsete, eristatavate üksikute käitumisaktidega, mille täpne toimumisaeg on võimalik ja süüteomenetluse raames kohustuslik kindlaks teha. Terve kalendriaasta määratlemine väärteo toimepanemise ajana näitab menetleja pinnapealsust tõendite kogumisel 14

ning ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Menetleja tegelikult ei väida ega ole ka eluliselt võimalik, et menetlusalune isik andis vahetpidamata alates 01.01.2023 kell 00.00.01 kuni 31.12.2023 23.59.59 üle kääritusjääki kui jäädet isikutele, kellel väidetavalt polnud vastuvõtmiseks väidetavalt vajalikku luba. Väärteoprotokollist ei nähtu ega ole tuvastatud, millal konkreetselt on kääritusjääki, mis vastab jäätme tunnustele, kellelegi üle antud. Neid väärteoprotokolli puudusi ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning seega tuleb väärteomenetlus lõpetada ainuüksi seetõttu. Kaebuse p 2.10 kohaselt rikub ebamäärane ajavahemik oluliselt menetlusaluse isiku õigust teada täpselt, millise teo eest teda süüdistatakse. Selliselt on käesolevas asjas menetlusalusel isikul võimatu esitada konkreetse teo osas vastuväiteid või vaidlustada teo toimepanemise asjaolusid, sh et tegelikult ei ole ta andnud sellele isikule, sellises koguses ja sellisel ajal üle kääritusjääki kui jäädet. Kaebuse p 2.11 kohaselt tuleb Keskkonnaameti otsus tühistada ning menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 119 lg-s 1 sätestatule. Väärteoprotokoll ei võimalda menetlusalusel isikul oma kaitseõigust teostada ning kohtul ei ole võimalik hinnata teo vastavust süüteokoosseisule. Selline menetlusõiguse rikkumine on sedavõrd oluline, mida ei ole võimalik käesolevaga kõrvaldada ning mis toob kaasa senise Riigikohtu praktikaga kooskõlaliselt otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kaebuse kohaselt on etteheidetava väidetava väärteo toimepanemine juriidilisele isikule vääralt ja õigusvastaselt omistatud, mistõttu tuleb otsus tühistada ning väärteomenetlus kaebuse alusel lõpetada. Kaebuse p 2.12 kohaselt on Keskkonnaamet väärteo toimepanemise ajaks märkinud 01.01.2023-31.12.2023. Seejuures on menetleja tähelepanuta jätnud asjaolu, et juriidilise isiku vastutuse regulatsioon muutus oluliselt 01. novembrist 2023. Kuni 31.10.2023 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kehtis range juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutuse vältimatuks eelduseks on füüsilise isiku koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegevus (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2021. § 14 komm. 2). Riigikohus on samuti kinnitanud, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu, mistõttu on juriidilise isiku vastutusele võtmiseks vajalik tuvastada konkreetse füüsilise isiku täisdeliktiline tegu (RKKKo 3-1-1-66-14, p 6). Keskkonnaamet seda teinud ei ole. Kaebuse p 2.13 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et Keskkonnaamet on jätnud korrektselt tuvastamata, millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu on Tartu Biogaas OÜ kui juriidilise isiku vastutuse aluseks. Ringkonnakohus on leidnud, et kui puuduvad viited konkreetse füüsilise isiku tegevusele ning kui juriidilise isiku vastutus on omistatud ebaõigesti, tuleb vältimatult kohaldada VTMS §-i 119 ning lõpetada väärteomenetlus kaebuse alusel (TlnRngk 4-21-916, p-d 56-75). Kaebuse p 2.14 kohaselt on Keskkonnaamet väärteoprotokollis justkui selgitanud, et juriidilise isiku derivatiivse vastutuse eelduseks oleva füüsilise isiku täisdeliktilise teona saab käsitleda Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme K. S. tegevust. Tähelepanuväärne on Keskkonnaameti käsitlus K. S. etteheidetava teo kirjeldusest. Keskkonnaamet on sisustanud K. S. tegevust mh järgnevalt: “K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. /…/ Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule.“ Kaebuse p 2.15 kohaselt viitavad eeltoodud väljavõtted väärteoprotokollist Keskkonnaameti käsitlusest selgelt mitte konkreetse füüsilise isiku täisdeliktilisele teole, vaid väidetavale puudulikule töökorraldusele juriidilise isiku siseselt. Siinkohal aga on kriitilise tähtsusega asjaolu, et puuduliku töökorralduse alusel on võimalik juriidiline isik vastutusele võtta alles 15

01.novembrist 2023 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni alusel (Kehtiva redaktsiooni KarS § 14 lg 1 p 2). Kaebuse p 2.16 kohaselt on Keskkonnaamet tuginenud ÄS § 187 lg-le 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Keskkonnaamet on eelviidatud sätet vääralt tõlgendanud ja kohaldanud. Korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõte kohustab juhatuse liiget tagama äriühingu tegevuse üldise õiguspärasuse läbi asjakohase töökorralduse, kuid ei too kaasa juhatuse liikme automaatset isiklikku kohustust täita iga üksikut seadusest tulenevat kohustust. Juhatuse liikme kohustus tagada äriühingu tegevuse õiguspärasus ei ole samastatav kohustusega täita isiklikult kõiki eriseadusest tulenevaid üksikuid nõudeid. Keskkonnaameti tõlgendus muudaks sisutühjaks kuni 31.10.2023 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte. Kui aktsepteerida Keskkonnaameti tõlgendust, saaks mis tahes seadusest tuleneva kohustuse rikkumise automaatselt juriidilisele isikule omistada läbi juhatuse liikme tegevuse pelgalt ÄS §-st 187 tuleneva üldise hoolsuskohustuse alusel. Eeltoodu on selgelt vastuolus kehtiva õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kaebuse p 2.17 kohaselt ei ole Keskkonnaamet tegelikkuses tuvastanud, kelle töökohustuste hulka kuulus JäätS-st tulenevate väidetavate kohustuste täitmine. Väärteoprotokollis on tuvastatud, et kääritusjäägi üleandmise osas ei ole ametijuhendi järgi vastutav A. K.. Seega on menetleja automaatselt järeldanud, et järelikult vastutab kääritusjäägi üleandmise eest K. S., kuna juhatuse liikmena on tema kohustatud äriühingu tegevust õiguspäraselt korraldama. Eelviidatud konstruktsioon võiks teoreetiliselt olla kohaldatav juriidilise isiku vastutusele võtmiseks üksnes 2023. a novembrist kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi. A. K. toob oma ütlustes välja, et toorme sissetuleku kui ka kääritusjäägi väljamineku osas peab ülevaadet partnerlussuhete juht O. N.. Viimaselt Keskkonnaamet ütlusi võtnud ei ole. Samuti ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, millised on O. N. töökohustused ning kas kääritusjäägi üleandmine kuulub tema vastutusalasse või mitte. Kaebuse p 2.18 kohaselt tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada kaebuse alusel vastavalt VTMS § 119 lg-le 1. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud, kelle töökohustuste hulka kuulus kääritusjäägi üleandmine, mistõttu on tuvastamata ka millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu on juriidilise isiku vastutuse aluseks. Järelikult ei ole võimalik vähemalt perioodil 01.01.2023- 31.10.2023 Tartu Biogaas OÜ-d väärteoprotokollis ja otsuses sisustatud juriidilise isiku vastutuse konstruktsiooni alusel vastutusele võtta. Tulenevalt sellest, et menetleja ei ole väärteoprotokollis ajaliselt vastutuse mõttes mitte mingisugust erisust teinud, tuleb otsus tühistada igal juhul tervikuna. Kaebuse p 3 kohaselt oli Keskkonnaametis laiem ebaselgus, kuidas biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki kvalifitseerida, mistõttu pole võimalik jaatada subjektiivse koosseisu täitmist. Kaebuse p 3.1 on kajastatud, et kuigi Tartu Biogaas OÜ on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et väärteootsus tuleb tühistada pelgalt kaebuse pinnalt VTMS § 119 kohaselt, siis alljärgnevalt esitab ka täiendavad põhjendused, miks väärteootsus ei ole põhjendatud ning kuulub tühistamisele. Samuti jääb Tartu Biogaas OÜ ka eelnevalt esitatud vastuväidete juurde juhul, kui kohus peaks asja mingil põhjusel siiski edasi menetlema. Kaebuse p 3.2 kohaselt sedastas Tartu Biogaas OÜ juba vastulauses, et Tartu Biogaas OÜ-le keskkonnaloa väljastanud haldur T. P. tunnistas, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited (jäätmekood 02 01 06) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Otsuses on põhjendamatult see ütlus arvestamata jäetud. Keskkonnaamet väidab justkui kehtiks eelviidatud T. P. väide üksnes juhul, kui biogaasi tootmiseks kasutatakse loomade väljaheiteid ainsa toormena. Tegelikkuses ütlustest midagi sellist otsesõnu ei tulene. Ütlustest tuleneb 16

otsesõnu vaid see, et varasema tõlgenduse kohaselt käsitleti jäätmetena kääritusjääki vaid juhul, kui käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle. Kaebuse p 3.3 kohaselt on Keskkonnaameti etteheited Tartu Biogaas OÜ-le arusaamatud ja õiguslikult põhjendamatud, arvestades, et keskkonnaloa väljastamise ajal ja ka edaspidi puudus isegi Keskkonnaameti enda asutuse sees õigusselgus kääritusjäägi olemusest. Keskkonnaamet ei ole suutnud selgitada, milliseid alternatiivseid ja õiguspäraseid tegevusi oleks Tartu Biogaas OÜ pidanud või saanud kääritusjäägi käitlemisel rakendama, eriti arvestades asjaolu, et selle ladustamine on keelatud. Ilmselge on see, et taluvõi põllupidaja ei taotle omale üldjuhul vaid professionaalselt jäätmekäitlejatelt nõutavat keskkonnaluba selleks, et lihtsustatult öeldes, väetist põllule kanda. Tegemist on olukorraga, kus Tartu Biogaas OÜ- le heidetakse ette tegevust, mille õiguslik regulatsioon oli ebaselge ning mille osas puudusid tegelikud ja reaalsed alternatiivid. Kaebuse p 3.4 kohaselt jääb Tartu Biogaas OÜ vastulauses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole reaalne, et põllupidajad hangivad endale jäätmekäitluseks keskkonnaloa. Otsuses on menetleja välja toonud, et Tartu Agro AS on nüüd väidetavalt esitanud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse. Arvesse tuleb võtta, et eelviidatud äriühing on vastavas valdkonnas tegutsejatest üks suuremaid (2023. aasta käive ületas 10 miljonit eurot). On ilmselge, et iga väikeja mikroettevõte omale keskkonnaluba taotlema ei hakka. Teisalt on Tartu Agro AS-l juba ca 15 aastat olemas olnud mitu kompleksluba. Samas ei olnud ka Tartu Agro AS, kui üks turu suurimaid tegijaid, kuni Keskkonnaameti viidatud keskkonnaloa muutmise taotluseni vastavat taotlust seni esitanud. Ka see asjaolu viitab, et kuni praeguseni ei ole olnud selge, kuidas regulatsioone peaks tõlgendama ning millisest arusaamast peaks lähtuma, sh on see segadus olnud läbivalt ka Keskkonnaameti enda asutuse sees. Kaebuse p 3.5 kohaselt on Keskkonnaameti etteheide, et Tartu Biogaas OÜ ei teavitanud kääritusjäägi vastuvõtjat (Eerika Farm OÜ) kääritusjäägi kvalifitseerumisest jäätmena, õiguslikult ebaloogiline. Tartu Biogaas OÜ tegevus – kääritusjäägi käsitlemine tootena, mitte jäätmena – oli kooskõlas nii ettevõtte enda kui ka Keskkonnaameti tollase arusaamaga. Just see asjaolu tõendab, et Tartu Biogaas OÜ tegutses heauskselt ja kooskõlaliselt arusaamaga kääritusjäägi staatusest. Seetõttu iseloomustab Keskkonnaameti etteheite aluseks olev sündmus tegelikkuses Tartu Biogaas OÜ ja Keskkonnaameti tollase arusaamaga kooskõlalist käitumist. Kaebuse p 3.6 kohaselt ilmestab eelviidatud asjaolu, et tegelikkuses ei ole etteheidetud tegu toime pandud isegi ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Viidatud sätte järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tartu Biogaas OÜ käsitles kääritusjääki kui toodet, tuginedes mh Keskkonnaametilt tulnud sisendile (vt T. P. ütlused). Keskkonnaameti siseselt ei olnud üheselt selge, kuidas kääritusjääki kvalifitseerida. Seega Keskkonnaameti väide, et Tartu Biogaas OÜ oleks pidanud ette nägema, et kääritusjääki tuleb käsitleda kui jäädet JäätS-i mõttes, samal ajal kui Keskkonnaamet ise seda majasiseselt jäätmeks ei pidanud, on põhjendamatu ja ei ole mõistlik. Seetõttu ei ole tuvastatav isegi ettevaatamatus KarS § 18 mõttes, mistõttu ei ole subjektiivne koosseis täidetud ning Tartu Biogaas OÜ-d ei ole võimalik väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Kaebuse p 3.7 kohaselt on oluline veel märkida, et pärast Keskkonnaameti seisukohavõttu, et kääritusjääki tuleb käsitleda igal juhul jäätmena JäätS-i mõttes, on Tartu Biogaas OÜ järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et saada sertifikaat, mille olemasolul on vaieldamatult lubatud kääritusjääki tootena käsitleda ning anda seda tegevusluba mitteomavatele vastuvõtjatele. Väärteomenetluse jooksul on Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi omandanud. Sellest olenemata on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et valdkonna regulatsioon, sh sertifitseerimiskohustus, on põhiseadusega vastuolus. 17

Kaebuse p 4 kohaselt on määruses nr 12 sätestatud eeldused kääritusjäägi tootena turule laskmiseks, s.h sertifitseerimiskohustus ning sertifitseerimise eeldused, põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta käesolevas asjas kohaldamata, mistõttu tuleb otsus tervikuna tühistada ning menetlus lõpetada. Kaebuse p 4.1 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12) sätestab ebarealistlikud ja põhiseadusega vastuolus olevad nõuded ja kohustused, mis piiravad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust olukorras, kus puudub reaalne oht keskkonnale. Kaebuse p 4.2 kohaselt võib määruse nr 12 § 1 lg 2 järgi kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab määruse nõuetele. Väär on Keskkonnaameti seisukoht, et Tartu Biogaas OÜ oleks turule lasknud kääritusjääki kui jäädet jäätmeseaduse mõttes. Tartu Biogaas OÜ on läbivalt olnud seisukohal, et väljastab turule kääritusjääki tootena See veendumus on tõendatud nt tunnistaja B. A. ütlustega, mille kohaselt Tartu Biogaas OÜ väljastas Eerika Farm OÜ-le kääritusjääki tootena. Keskkonnaameti seisukoht, et Tartu Biogaas OÜ kääritusjääk ei vasta määruses nr 12 sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb seda käsitleda jäätmena jäätmeseaduse mõttes, tuleb jätta tähelepanuta. Määruses nr 12 sätestatud nõuded kääritusjäägi tootena turule laskmiseks on ebaproportsionaalsed ning põhiseadusega vastuolus. Kaebuse p 4.3 kohaselt on määruse nr 12 lisa 2 tabelis 1 sätestatud kääritusjäägi kvaliteedinõudena, mille täitmine on vältimatu eeldus kääritusjäägi sertifitseerimiseks ja tootena käsitlemiseks, et 25 grammi suuruses proovis ei tohi leiduda mitte ühtegi salmonellabakterit. Selline absoluutne nõue salmonellabakteri puudumise kohta riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust ja on teaduslikult põhjendamata. Nõue ei arvesta kääritusjäägi tegelikku kasutusotstarvet põllumajandusväetisena ega asjaolu, et kääritusjääki kasutatakse sisuliselt samal otstarbel kui vedelsõnnikut. Vastavalt menetluses esitatud ekspertarvamusele (lisa 5) ja Eesti Maaülikooli uuringutele on kääritusjäägi ja vedelsõnniku mõju mulla mikroobikooslusele

võrreldav (vt https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2024/01/23/biometaani-tootmiseltekkivkaaritusjaak-on-asendamatu-mullaparandaja-ja-toitainete-ringlusallikas/). Salmonellabakterite esinemine on loomulik nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus, mistõttu nulltolerantsi nõue kääritusjäägi osas ei ole põhjendatud. Ekspertarvamusest tuleneb selgelt, et salmonellabakteri nulltolerants kääritusjäägi tootena kasutamisel ei ole hädavajalik ega asjakohane. Niivõrd range nõue takistab põhjendamatult kääritusjäägi kasutamist põllumajandusväetisena. Samuti on Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (edaspidi EBA) selgel seisukohal, et digestaadi sertifitseerimisele seatud nõuded ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Biogaasi tootmine on täna Eestis parim toimiv näide täielikust ringmajandusest, kus põllumajanduslik tooraine ja kontrollitud toiduainetööstuse jäägid kokku saavad ning tekib kodumaine rohegaas. Rohegaas on vajalik, et täita Euroopa Liidust Eestile määratud ringmajanduse ja kliimaaeesmärke ning kodumaine tootmine suurendab Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6). Kaebuse p 4.4 kohaselt olukorras, kus määruse nr 12 §-des 9 ja 10 sätestatud sertifitseerimiskohustuse täitmise vältimatuks eelduseks on eelviidatud nn nulltolerants salmonellabakterite osas, on ka sertifitseerimiskohustus kui selline ebaproportsionaalne. Oluline on rõhutada, et vastavalt määruse nr 12 nõuetele, peab kääritusjäägi tootja pidevalt tõendama salmonellabakterite puudumist, vastasel juhul tunnistatakse sertifikaat vastavalt määruse § 10 lg 7 alusel kehtetuks. Ka EBA on seisukohal, et antud sertifikaadi saamine/hoidmine on väga keeruline kui mitte võimatu, sest määratud parameetrid on ebamõistlikult ranged (Lisa 6). Lisaks kinnitab EBA, et isegi kui vastav sertifikaat saadakse, siis on pidevalt oht, et sertifikaat võidakse mõne formaalse nn “puuduse” tõttu tühistada. Tegelikkuses ei tekita sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks tootena, st ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks 18

keskkonnaluba, mitte mingisugust kahju ei keskkonnale ega inimeste tervisele. Vastavalt ekspertarvamusele (lisa 5) ei too ka sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine mullaviljakuse tõstmiseks selleks tegevuseks keskkonnaluba mitteomavate isikute poolt kaasa kahjulikke tagajärgi. Arvamuse kohaselt ei ole sellise tegevuse mõjud negatiivsemad sõnniku kasutamise mõjudest. Pigem on võimalikud riskid isegi väiksemad ning ei ole teada, et salmonellabakteri leidumine põllumajanduses kasutatavas sõnnikus (analoogselt ka kääritusjäägis) oleks toonud kaasa haiguspuhanguid. Samuti on eksperdid leidnud, et kui kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess ning hädavajalik ja asjakohane ei ole ka kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri osas eeldatav nulltolerants. Kaebuse p 4.5 kohaselt riivab praktikas ebavajalike ja ebaproportsionaalsete nõuete esitamine kääritusjäägi tootena käsitlemisele otseselt Tartu Biogaas OÜ ettevõtlusvabadust ja omandiõigust seetõttu, et ohustab ühelt poolt tooraine kättesaadavust ning teiselt poolt on sisuliselt võimatu õiguspäraselt vabaneda biogaasi tootmisel paratamatult tekkivast kääritusjäägist. Kaebuse p 4.6 kohaselt moodustab Tartu Biogaas OÜ jaoks ülekaaluka osa biogaasi tootmiseks vajalikust sisendist loomade sõnnik. Loomakasvatajad, kes sõnnikut Tartu Biogaas OÜ-le tarnivad, on huvitatud ka sellest, et saada tagasi tekkiv kääritusjääk kui väärtuslik väetis, et kasutada seda kas oma põldudel või võõrandada kolmandatest isikutest põlluharijatele. Kui see ei ole ülemääraste takistusteta võimalik, on loomakasvatajate jaoks oluliselt kasulikum kasutada kas oma põldudel või võõrandada põlluharijatele vedelsõnnikut, mida ei käsitleta kehtiva regulatsiooni kohaselt jäätmetena ja mida seetõttu võib (erinevalt kääritusjäägist) vabalt kasutada. Olukorras, kus sõnniku ühel viisil kasutamiseks (biogaasi tootmine ja sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine) on vaja omada jäätmeluba, aga teisel viisil kasutamiseks (vedelsõnniku otse põllule viimine) ei ole luba vaja, väheneb oluliselt loomakasvatajate ja põllupidajate huvi toota sõnnikust biogaasi. Seega ohustavad ebaproportsionaalsed määruse nr 12 nõuded otseselt Tartu Biogaas OÜ juurdepääsu ettevõtlustegevuseks vajalikule toorainele. Kaebuse p 4.7 kohaselt, eeltoodust taganemata, isegi kui Tartu Biogaas OÜ saaks teoreetiliselt loomakasvatajatelt biogaasi tootmiseks piisavas koguses sõnnikut, ei oleks tal tekkivast kääritusjäägist võimalik õiguspäraselt vabaneda. Olukorras, kus kääritusjääk ei täida salmonellabakteri osas kehtestatud nõudeid ja seetõttu ei oma ettevõtja selle tootena võõrandamiseks vajalikku sertifikaati, tuleks seda käsitleda jäätmetena. Kuna tegemist on vedeljäätmetega, puudub ka teoreetiliselt võimalus kääritusjääki prügilasse ladestada. Põhimõtteliselt oleks võimalik põllupidajatel taotleda sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks jäätmeluba. Arvestades kaasnevat halduskoormust ja seda, et alternatiivina võib põllupidaja ilma luba taotlemata kasutada sarnaste omadustega vedelsõnnikut, siis nagu Tartu Biogaas OÜ juba vastulauses välja tõi, ei ole loa taotlemine praktikas realistlik alternatiiv. Seda tõendab ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole ükski põllumajandusettevõtja seda teinud. Nagu punktis 3.4 viidatud, siis on ka Keskkonnaamet välja toonud, et vaid üks Eesti suuremaid põllumajandusettevõtjaid on asunud luba taotlema, ent ei ole seda veel saanud. Ka EBA-le teadaolevalt ei ole põllupidajatele seni antud jäätmeluba sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks, mis omakorda ilmestab selle variandi ebapraktilisust (vt selles osas Lisa 6). Kaebuse p 4.8 kohaselt tuleb määruse nr 12 nõuete põhiseaduspärasuse hindamisel lähtuda põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on abinõu (antud juhul salmonellabakteri nulltolerantsi nõue ja sertifitseerimiskohustus) proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tartu Biogaas OÜ on seisukohal, et abinõud ei ole sobivad, sest ekspertarvamuse kohaselt ei taga need iseenesest kääritusjäägi ohutumat kasutamist. Samuti ei ole abinõud vajalikud, võimalik on rakendada vähemkoormavaid meetmeid. Abinõud ei ole ka mõõdukad, arvestades et salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on teaduslikult põhjendamata ja samas takistavad 19

nulltolerantsi ja sellega seotud sertifitseerimise nõue Tartu Biogaas OÜ-l oma tegevuse jätkamist. Seetõttu ei vasta seadusandja valitud abinõud proportsionaalsuse põhimõttele, piirangutega kaasnev ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive on intensiivsem, kui saavutatav keskkonnakaitseline eesmärk. Kaebuse p 4.9 kohaselt on määruse nr 12 §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevad nõuded põhiseadusega vastuolus, sest riivavad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Samuti takistavad need Eestile seatud ringmajanduse ja kliimaeesmärkide täitmist ning vähendavad Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6). Ekspertarvamuse kohaselt ei põhjusta kääritusjääk iseenesest keskkonnariski ning salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on põhjendamatu. Seaduses sätestatud nõuded ei arvesta põllumajandustegevuse praktilise korraldusega (lisa 6) ega ole proportsionaalsed võimalike keskkonnaohtudega. Eksperdiarvamusest (lisa 5) nähtub selgelt, et kääritusjäägi käitlemisel veeja väetiseseaduse nõuete kohaselt ei teki negatiivseid keskkonnamõjusid. Ka käesolevas asjas on Keskkonnaamet ise otsuses kinnitanud, et mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ei ole tekkinud. Seega riivab seadusandja põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja seab ebaproportsionaalseid nõudeid olukorras, kus reaalne oht keskkonnale või tõsiseltvõetav tegevusalternatiiv puudub. Kaebuse p 4.10 kohaselt ilmestab määruse nr 12 §-dest 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevate nõuete vastuolu põhiseadusega ka see, et kääritusjääk vastab JäätS § 21 lg-s 1 sätestatud sisulistele kriteeriumitele, millest lähtudes tuleks sisustada jäätmete lakkamist. JäätS § 21 lg 1 p-de 1-4 järgi lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Kaebuse kohaselt täidab kääritusjäägi kasutamine põllumajandusväetisena kõik eelnimetatud tingimused ka ilma salmonellabakteri osas nulltolerantsi rakendamise ja sertifitseerimise nõudeta, mistõttu on ilmselgelt tegemist ebaproportsionaalsete nõuetega. Kääritusjääki kasutatakse tavapäraselt ja järjepidevalt põllumajandusväetisena mullaviljakuse tõstmiseks (p 1). Kääritusjäägi järele on põllumajandussektoris püsiv nõudlus (p 2). Kääritusjääk vastab väetiseseaduses ja veeseaduses sätestatud nõuetele ning on oma omaduselt võrreldav teiste orgaaniliste väetistega, nt vedelsõnnikuga (p 3). Kääritusjäägi kasutamine põllumajandusväetisena ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele, kui seda kasutatakse vastavalt põllumajandustavadele ja veening väetiseseaduses sätestatule (p 4) (vt Lisa 5). Kaebuse p 4.11 kohaselt olukorras, kus kohus tunnistab keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, langeb ära ka praegusel kujul põhjendamatult kehtestatud (eelkõige seonduvalt salmonella nulltolerantsi nõudega) sertifitseerimise kohustus, mis tähendab, et tegelikult vastab Tartu Biogaas OÜ kääritusjääk mh määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt määruse nõuetele ning Tartu Biogaas OÜ võis igal juhul kääritusjäägi tootena turule lasta. Vastupidist ei ole Keskkonnaamet väitnud ning eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ-le on sertifikaat väljastatud. Ehk kääritusjääk lakkas ka JäätS § 21 lg 2 kohaselt olema jääde. Kaebuse p 4.12 kohaselt ei ole Tartu Biogaas OÜ etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Tulenevalt asjaolust, et kääritusjääk on vastavalt JäätS § 21 lg-le 2 lakanud olemast jääde, ei ole Tartu Biogaas OÜ väljastanud jäätmeid selleks luba mitteomavatele isikutele, mistõttu ei ole toime pandud JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisi. Kaebuse p 5 kohaselt taotletakse alternatiivselt menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse p 5.1 kohaselt võib kohus VTMS § 132 lg 1 p 3 kohaselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse, sh VTMS § 30 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel. 20

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse p 5.2 kohaselt, kuna tegelikkuses mitte mingisugust kahju tekitatud ei ole, palub Tartu Biogaas OÜ alternatiivselt kohtul otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse p 5.3 kohaselt nõustub Keskkonnaamet sõnaselgelt, et kääritusjäägi kasutamisest ei ole tekkinud negatiivseid tagajärgi (vt otsuse lk 6). Samuti on Keskkonnaamet süüd mõjutavate asjaoludena õigesti arvesse võtnud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad varasemad karistused või rikkumised jäätmeseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas. Veel enam, Keskkonnaamet toob õigesti välja, et Tartu Biogaas OÜ on menetluse jooksul saanud sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde. Tartu Biogaas OÜ esindaja selgitas, et käimas oli sertifikaadi saamise protsess, mis on oma olemuselt keeruline ja aeganõudev (vt K. S. ütlused). Asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi sai, viitab üheselt sellele, et tegelikkuses on väidetav rikkumine olnud üksnes puhtformaalne, st tegelikkuses seisneb kogu menetluse etteheide justkui formaalses sertifikaadi puudumises ning mitte tegelikes sisulistes probleemides või nõuetele mittevastavuses. Seetõttu tuleb avalik huvi menetluse jätkamiseks hinnata puuduvaks. Tegelikkuses käitus Tartu Biogaas OÜ kääritusjäägiga nõuetele vastavalt, andes selle talupidajatele väetiseks, mis on kääritusjäägi soovitatav kasutusviis. Kaebuse p 5.4 kohaselt kinnitab avaliku menetlushuvi puudumist ka EBA esitatud arvamus (lisa 6), mille kohaselt on praegused kääritusjäägi sertifitseerimise nõuded ebamõistlikult ranged ning sertifikaadi puudumisel nõutav jäätmeluba on ebapraktiline süsteem, mida pole tegelikkuses isegi rakendatud. Seejuures on kääritusjäägi puhul tegemist ohutu ja põllupidajate poolt hinnatud väetisega. Kaebuse p 5.5 kohaselt on otsuses jäetud põhjendamata, miks Keskkonnaamet ei hinda menetlusaluse isiku süüd väheseks. Seejuures ilmestab Tartu Biogaas OÜ vähest süüd käesoleva kaebuse p-s 3 väljatoodu. Keskkonnaametis eneses oli laiem segadus, kuidas kääritusjääki kvalifitseerida. Olukorras, kus järelevalveasutus ise ei suutnud üheselt määratleda kääritusjäägi õiguslikku staatust, ei saa eeldada, et Tartu Biogaas OÜ oleks iseseisvalt pidanud jõudma järelduseni, et tegemist on jäätme, mitte tootega, kuigi selleks ühtegi mõistlikku põhjust ei esine. Samuti nähtub, et tegelikkuses on ka Keskkonnaamet seisukohal, et Tartu Biogaas OÜ süü on väike. Kaebuse p 6 kohaselt taotletakse alternatiivselt väärteootsus tühistada ja vähendada karistust. Kaebuse p 6.1 kohaselt, juhul kui kohus otsustab jätta käesoleva kaebuse eeltoodu osas rahuldamata ning ei tühista otsust ega lõpeta menetlust VTMS § 119 lg 1, VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, palub menetlusalune isik kohtul vähendada Keskkonnaameti poolt määratud trahvi. Trahvi määramisel tuleb mh arvestada rikkumise raskust ning tekkinud kahju ulatust. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tõendatud kahju tekkimine ning väidetava rikkumise esinemine, ei ole 8000 euro suurune trahv proportsionaalne ja põhjendatud. Seetõttu tuleb igal juhul trahvisummat oluliselt vähendada. Kaebuse p 6.2 kohaselt on Keskkonnaamet väidetava teo kvalifitseerinud ja rahatrahvi määranud JäätS § 1201 lg-te 1 ja 2 järgi. Tartu Biogaas OÜ on seisukohal, et Keskkonnaamet on väidetava teo vääralt kvalifitseerinud. Tegelikkuses tulnuks spetsiaalsuse põhimõttest tulenevalt kohaldada JäätS § 120 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mistõttu tuleb määratud trahvi igal juhul vähendada. Kaebuse p 6.3 kohaselt karistatakse JäätS § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga jäätmete käitlemise eest jäätmeloa või kompleksloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes. JäätS § 120 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Vastavalt Keskkonnaameti käsitlusele on formaalselt täidetud mõlemas süüteokoosseisus kirjeldatud koosseis. Väidetavalt kääritusjäägi üleandmine 21

ettevõtetele, kellel puudub luba jäätmete vastuvõtmiseks, on Keskkonnaameti käsitluse kohaselt korraga nii jäätmete üleandmise kohustuse rikkumine JäätS § 120 lg 1 mõttes kui ka jäätmeloa nõuete rikkumine JäätS § 1201 lg 1 mõttes. Ehk kui lähtuda Keskkonnaameti loogikast, siis oleks täidetud kaks erinevat väärteokoosseisu, mistõttu tuleb analüüsida kogumi tekkimist. Antud juhul tekiks mitteehtne kogum. Kaebuse p 6.4 kohaselt peaks mitteehtsa ehk näivkogumi korral esmapilgul olema tegemist kogumiga, tegelikult aga ei võeta isikut vastutusele kõigi koosseisude alusel, millele tema tegu vastab (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018. Lk 109). Käesoleval juhul kohaldub seadusainsuse põhimõte, mille kohaselt kahest iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaalvõi reaalkogumi moodustada võivast koosseisust üks hõlmab ammendavalt juhtunu kogu (seega ka teises teos ilmnenud) ebaõiguse (H-H. Jeschek, T. Weigend. Lehrbuch des Strafrechts. AT. 5. Aufl. Berlin: Duncker & Humblot 1996. Lk 732). Riigikohus on samuti selgitanud, et seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (RKKK 3-1-1-28- 11, p 13.1 ja 3-1-1-22-11, p 13.2). See tähendab, et kui üks norm hõlmab loogiliselt teise ehk üldnorm sisaldub erinormis, kuulub kohaldamisele üksnes erinorm, lex specialis derogat legi generali (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018. Lk 110). Kaebuse p 6.5 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et antud juhul on JäätS § 120 lg 1 erinorm JäätS § 1201 lg 1 osas. JäätS § 1201 lg 1 koosseis on täidetud, kui esineb ükskõik milline jäätmevõi kompleksloas sätestatud nõude rikkumine. JäätS § 120 lg 1 koosseis on täidetud, kui rikutud on konkreetselt jäätmete üleandmise kohustus. Seega tuleb jäätmete üleandmise kohustuse rikkumine kvalifitseerida JäätS § 120 lg 1 järgi, mitte § 1201 lg 1 järgi. Keskkonnaamet on igal juhul vääralt jätnud erinormi kohaldamata ja kvalifitseerinud väidetava teo JäätS § 1201 lg 1 järgi. Kaebuse p 6.6 kohaselt tuleb sellest tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-le määratud karistust vähendada. Väidetava teo ümberkvalifitseerimisel JäätS § 120 lg-s 1 sätestatud teoks, muutub maksimaalne sanktsiooniraam 4 korda väiksemaks, st juriidilist isikut on JäätS § 120 lg 2 järgi võimalik karistada kuni 100 000 eurose rahatrahviga. See tähendab, et lähtudes otsuses esitatud trahvi määramise loogikast, saab teo ümberkvalifitseerimisel olla maksimaalseks Tartu Biogaas OÜ-le määratud trahviks kuni 2000 eurot. Kaebuse punktis 7 on kajastatud menetlusõiguslikud küsimused. Kaebuse p 7.1 kohaselt kinnitab vandeadvokaat Rauno Ligi käesolevaga, et ta on Tartu Biogaas OÜ kaitsja. Kaebuse p 7.2 kohaselt taotletakse kaebuse lahendamist Harju Maakohtus vastavalt menetlusaluse isiku asukohale, milleks on Roseni tn 11, Tallinn. Kaebuse p 7.3 kohaselt on VTMS § 114 lg 1 p-st 2 tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-l õigus otsus vaidlustada. Kaebuse p 7.4 kohaselt juhul, kui kohus ei tühista otsust ega lõpeta menetlust VTMS § 119 lg 1 alusel, siis soovib menetlusalune isik asja läbivaatamist istungil ja osaleda kaitsja vahendusel. Tartu Biogaas OÜ kaitsja 21.01.2025 kaebusele on lisatud: Lisa 1. 04.12.2024 väärteoprotokoll Lisa 2. 19.12.2024 Tartu Biogaas OÜ vastulause Lisa 3. 02.01.2025 väärteootsus Lisa 4. 06.01.2025 väärteootsuse edastamise e-kiri Lisa 5. 27.02.2024 maamajanduse ökonoomika õppetooli professor R. V. juhtimisel koostatud Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma ekspertarvamus Lisa 6. 17.01.2025 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni arvamus kääritusjäägi sertifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete osas, 22

Lisa 7. Keskkonnaameti 08.01.2025 täpsustus karistuse suuruse osas. Kaitsja kaebuse Lisa 5 koosneb kahest küsimusest ja neile antud kahest vastusest ning selle on digitaalselt 27.03.2024 allkirjastanud R. V., kelle kohta on vastuste lõpus enne digitaalallkirjade lehte kajastatud, et R. V. on Eesti Maaülikoolis maamajanduse ökonoomika õppetooli professor, kes koondas Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma. Kaitsja kaebuse Lisa 5 on alljärgnev. Vastused küsimustele: 1. Kas sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks keskkonnaluba, on tegevus, mis tekitab alati ja tingimata keskkonnale ja inimeste tervisele kahju? Kui ei, siis millistest teguritest tegevuse kahjulikkus peaasjalikult sõltub? Ei tekita. Keskkonnakahju (N ja P leostumine) tekib kääritusjäägi kasutamisel vaid siis, kui seda viiakse taimkatteta põllule või mulda viidav N ja P kogus on suurem kultuuri võimest seda omastada. Seega ei tulene risk kääritusjäägist vaid inimesest, kes seda väetiseks kasutab. Igal juhul tuleb laotusnormi arvestamisel lähtuda veeseadusest. Kääritusjäägi keskkonnamõju ja mõju inimese tervisele on sarnane vedelsõnniku omaga. Salmonellabakterid võivad esineda nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus. EMÜ kääritusjäägi ja vedelsõnnikuga tehtud uuringud on näidanud, et nende mõju mulla mikroobidele on sarnane. Ühest uuringust tuli välja, et kääritusjäägis sisalduvad patogeensed bakterid võivad mõjuda negatiivselt silo kvaliteedile. Võrreldi Eestis aastatel 2013‒2014 mineraalväetise, vedelsõnniku ja vedelsõnniku kääritusjäägiga väetatud taimikult kogutud biomassist toodetud silo kvaliteeti. Orgaanilised väetised anti kevadel, rohukasvu alguses taimiku pinnale. Uuring näitas, et väetise liigil ei olnud olulist mõju rohusilo mikroobikooslusele – variantides, kus sileerimisel kasutati SIL-ALL kindlustuslisandit, jäi kahjulike mikroobide (coli-laadsed, võihappebakterid, enterobakterid) arvukus madalaks ning silo klassifitseerus heaks siloks. Kokkuvõttes märgib uuringu autor, et rohumaa väetamine kääritusjäägi või vedelsõnnikuga ei suurenda rohusilo saastumise riski silo kvaliteeti kahjustavate mikroobidega. EMÜ kääritusjäägi sobivuse ja kvaliteedi uuringus sisaldas kirjandusülevaade ka patogeenseid baktereid. Kirjandusülevaatele toetudes saab väita, et kääritusjäägiga väetamisel ei ole risk inimese tervisele suurem kui see on vedelsõnniku puhul. Pigem vastupidi. Kääritusjäägi laotamisega on seotud eelarvamused taimeja inimpatogeenide võimaliku leviku osas, kuid valdkondlikult on üldtunnustatud tõdemus, et anaeroobne kääritamine vähendab oluliselt patogeenide arvukust ning seda nii tavapärases mesofiilses temperatuurivahemikus 37–40 °C, kuid veelgi enam termofiilses protsessis 50–55 °C juures (Franke-Whittle & Insam, 2013). Anaeroobne kääritamine on efektiivne protsess inaktiveerimaks enamusi patogeenseid vorme nagu bakterid, viirused, seedeelundkonna parasiidid ja ka seened. Patogeenidega seotud riske ei ole võimalik orgaaniliste väetiste nagu vedelsõnnik ja kääritusjääk puhul kunagi lõplikult välistada, kuid anaeroobne kääritamine garanteerib patogeenide kontsentratsiooni märkimisväärse vähenemise ning alandab olulisel määral patogeenidega seotud riske orgaaniliste väetiste kasutamisel (Insam et al., 2015). Kokkuvõttes ei ole parima teadmise kohaselt uuringuid, mis näitaks kääritusjäägi mõju inimese tervisele ja keskkonnale erinevust vedelsõnniku omast. Samuti puudub info, et kääritusjääk oleks kuskil mõne inimese tervist kahjustanud. Kui kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess. 2. Kas nõue, et biogaasi kääritusjäägis ei tohi selleks, et seda oleks lubatud tootena kasutada (st see vabaneks jäätmestaatusest), olla mitte mingil määral salmonellabakterit (nn 23

nulltolerants), on hädavajalik - st kas ükskõik kui vähene ja mis tüüpi salmonellabakteri esinemine kääritusjäägis muudab selle inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikuks? James ja Joyce (2010) artiklis (Assessment and Management of Watershed Microbial Contaminants), kus muu hulgas käsitleti loomasõnniku kasutamise tõttu puhkenud haiguspuhanguid mitmel pool maailmas (näiteks USA-s, Suurbritannias, Jaapanis ja Kanadas), pole salmonella spp eraldi välja toodud ehk kuigi patogeen võib sõnnikus olla, siis vastavaid haiguspuhanguid pole sõnniku laotamise kontekstis esinenud. Määruste vaheline ebakõla seisneb ka selles, et kuigi määrus nr 12 sätestab kääritusjäägi salmonellabakterite sisalduseks 0/25g (puudub), siis veeseadus (VeeS), et vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Kääritusjääk pannakse enamus ajast lühemale või pikemale hoiule. Mis juhtub salmonellabakteriga vedelsõnnikuvõi kääritusjäägihoidlas, ei ole ühemõtteliselt ennustatav. Arvestada tuleb sellega, et praeguses kontekstis käsitletakse värsket ehk otse reaktorist pärinevat digestaati, kuid põllule laotatakse see alles pärast lühemat või pikemat säilitusperioodi hoidlas – värske digestaadi jõudmine põllule on marginaalne. Seega ei ole kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri osas eeldatav nulltolerants hädavajalik ja asjakohane. Kaitsja koostatud kaebuse Lisa 6 on 17.01.2025. a Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni pöördumine Kliimaministeeriumi poole kirjaga nr 84 kääritusjäägi sertifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete kohta. Selle pöördumise alguses tõdetakse, et kodumaise biogaasi tootmine on hoo sisse saanud, st on laiendatud tänaseid tootmisüksuseid ning 2026. aastal on oodata nelja uue biogaasijaama avamist. Seoses valdkonna arenguga on tähtis, et biogaasi regulatiivne pool kaasajastuks paralleelselt ja ei takistaks põhjendamatult olemasolevate ja uute jaamade tegevust. Biogaasi tootmine on täna Eestis parim toimiv näide täielikust ringmajandusest, kus põllumajanduslik tooraine ja kontrollitud toiduainetööstuse jäägid kokku saavad ning tekib kodumaine rohegaas. Tootmisprotsessi kõrvalsaadusena tekib kääritusjääk ehk digestaat, mis on väärtuslik väetis põllumeestele. Oleme seisukohal, et digestaadi sertifitseerimisele käesoleval hetkel seatud nõuded ei ole põhjendatud ja mõistlikud. Tänases regulatiivses keskkonnas on antud sertifikaadi saamine/hoidmine väga keeruline kui mitte võimatu. Seda põhjustab asjaolu, et määratud parameetrid on ebamõistlikult ranged, eriti võrreldes alternatiivse samaväärse tegevusega, kus vedel sõnnik viiakse otse farmist põldudele. Seega, isegi kui vastav sertifikaat saadakse, siis on pidevalt oht, et sertifikaat võidakse mingi formaalse nn „puuduse“ tõttu tühistada. Teisalt, sertifikaadi puudumisel peaks digestaati vastuvõtval põllumehel olema kääritusjäägi põllule viimiseks justkui jäätmeluba, mis on teistpidi äärmiselt ebamõistlik ega ole tegelikku praktikat arvestades realistlik. Esiteks, digestaat on ohutu ja väga tahetud väetis põldudele. Teiseks, täiendavate lubade taotlemine muudab kogu protsessi keerulisemaks ja töömahukamaks, muuhulgas oleks vastavat luba vaja hakata iga kord muutma, kui põllupidaja muudab seda, millistele põldudele ta kääritusjääki viib. Kolmandaks, teadaolevalt ei ole põllupidajatele seni antud jäätmeluba sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks, mis ilmestab selle variandi ebapraktilisust. Loomakasvatajate ja põllupidajate jaoks on alternatiiviks sõnniku biogaasi tootmiseks andmisele ja seejärel kääritusjäägi põllule viimisele viia sõnnik n-ö otse põllule, milleks ei ole jäätmeluba vaja. Regulatsioon, kus sõnniku ühel viisil kasutamiseks (biogaasi tootmine ja sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine) on vaja omada jäätmeluba ja teisel viisil kasutamiseks (vedelsõnniku otse põllule viimine) ei ole luba vaja, vähendab oluliselt loomakasvatajate ja põllupidajate huvi toota sõnnikust biogaasi. See seab omakorda ohtu biogaasi tootmiseks vajaliku toorme kättesaadavuse. Samas, teadaolevalt eelistavad põllupidajad aga kääritusjääki tema omaduste tõttu sõnnikule. Ehk kehtiv regulatsioon ja selle jätkuv rakendamine piirab nii biogaasitootjate kui põllupidajate tegevust ebamõistlikult. 24

Kodumaine rohegaas on vajalik, et täita Euroopa Liidust Eestile määratud ringmajanduse ja kliimaeesmärke ning kodumaine tootmine suurendab Eesti energiajulgeolekut. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et hetkel kääritusjäägi sertifitseerimisele ja vastuvõtmisele seatud nõuded ei ole põhjendatud ega mõistlikud ning need takistavad ja piiravad oluliselt nii erinevate isikute majandustegevust kui laiemalt Eestile seatud ringmajanduse ja kliimaeesmärke ning vähendavad Eesti energiajulgeolekut. Teeme ettepaneku moodustada turuosaliste ja seadusandjate vaheline töörühm, et leida tekkinud olukorrale lahendus ja seni peatada biogaasitootjate suhtes algatatud menetlustoimingud seoses biogaasi kääritusjäägi sertifitseerimisega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK SEISUKOHT 05.03.2025.a esitas Keskkonnaameti vanemjurist A. K. Tartu Maakohtule kirjaliku seisukoha menetlusaluse isiku kaebuse kohta, milles kohtuväline menetleja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist. Keskkonnaamet on nõus kirjaliku menetlusega. Juhul, kui asja arutamine toimub kohtuistungil, taotleb Keskkonnaamet üle kuulata alljärgnevad tunnistajad: B. A. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi jäätmeliik koodiga 19 06 05 (edaspidi kääritusjääk) vastuvõtmise osas Eerika Farm OÜ esindajana Tartu Biogaas OÜ-lt A. K. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi kääritusjäägi väljaminekute kohta ja selle kohta, kes kääritusjäägi üleandmise osas teeb koostööpartneritega lepinguid T. P. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud jäätmeloas olevate nõuete täitmise kohta ja selle kohta, kas kääritusjääk jäätmekoodiga 19 06 05 on jääde, kui seda ei ole sertifitseeritud. Käesolevas väärteoasjas esindab Keskkonnaametit vanemjurist A. K. tunnistuse nr 1- 1/23/131 alusel. Keskkonnaamet taotleb järgmiste tõendite kohtulikku uurimist: 1. Vaatluse protokoll koos lisadega, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 Ilmatsalu biometaanijaamale. Samuti on sellega tõendatud, kellele on 2023. aastaaruande (vaatluse lisa 1) kohaselt jäätmeliik 19 06 05 Tartu Biogaas OÜ üle andnud. 2023. aasta aruande kohaselt on nimetatud jäätmeliiki üle antud 10 ettevõttele (Tartu Agro AS, Ekso Farm OÜ, Paala OÜ, Sadala Agro OÜ, Maddi Talu OÜ, Nukike OÜ, Aiu Põllumajandus OÜ, Heko Põld OÜ, Agrofond OÜ, Eerika Farm OÜ). Vaatluse kohaselt kontrolliti nimetatud farmidel jäätmelubade või keskkonnakomplekslubade või jäätmeregistreeringu olemasolu ja seda, kas nende alusel on õigus neil käidelda jäätmeliiki 19 06 05. Vaatlusest nähtub, et nimetatud farmidel ei olnud 2023. aastal õigus käidelda jäätmeliiki 19 06 05 (vaatluse lisa 2). 2. Väljatrükk keskkonnalubade väljavõttest KOTKAS andmebaasist, millest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud loal on tegevuskohaks Ilmatsalu biometaanijaam ning tabelis J2. on kirjas taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05. Keskkonnaloa tabelis J3. on kirjas, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine toimingu koodiga r12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Sama on kirjas ka tabelis J6. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“. 3. Tunnistaja B. A. ütluste lisa, millest nähtub 2023. aastal Tartu Biogaas OÜ-lt kääritusjäägi vastuvõtmine Eerika Farm OÜ poolt. 4. Tunnistaja A. K. ütluse lisa, millest nähtub, et vastavalt ametijuhendile ei ole isik vastutav kääritusjäägi üleandmise nõuete kohasuse osas. 5. Väljatrükk äriregistrist, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ on kantud äriregistrisse ja K. S. on ainus juhatuse liige alates 19.01.2021. 25

6. Väljatrükk karistusregistrist, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused. Keskkonnaamet on seisukohal, et kohtuvälise menetleja koostatud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Väärteomenetluses ei ole rikutud väärteo menetlusõigust, üldmenetluse otsus vastab nõuetele. Väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki olulisi ja kohustuslikke osi ning välja on toodud süüteo koosseisu suhtes olulised faktilised asjaolud. Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses toodud väidetega koosseisu puudumise kohta. Samuti ei nõustu Keskkonnaamet kaebuses toodud väidetega väärteo menetlusõiguse olulise rikkumise osas. Keskkonnaamet esitab alljärgnevalt omapoolsed seisukohad kaebused toodud väidete osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki olulisi osised sedastamaks süütekoosseisu täitmist menetlusaluse isiku poolt. Väärteo lühikirjelduses on selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud, millistes tegudes on isikule etteheide esitatud. Nimelt on toodud välja, et isik andis üle jäätmed (jäätmekoodiga 19 06 05) selle vastuvõtmiseks mitte õigust omavatele ettevõtetele, rikkudes sellega JäätS § 28 lg-s 1 toodud kohustust käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Samuti on lühikirjelduses välja toodud Tartu Biogaas OÜ- le väljastatud keskkonnaloas olev nõue, et taaskasutamistoimingu tulemusel tekib endiselt jääde, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Puutuvalt kaebuses toodud etteheitesse, et väärteo lühikirjelduses puuduvad andmed, kellele ja millises koguses ja millisel ajavahemikul kääritusjääki üle anti, leiab Keskkonnaamet, et väärteo lühikirjeldusest nähtub ajavahemik, mille jooksul teo sooritamist ette heidetakse, samuti nähtub, et neid anti üle ettevõtetele, kellel vastav luba puudus. Konkreetsed ettevõtted, kellele üle anti, nähtuvad tõendi kogumist, peaasjalikult vaatlusprotokollist. Seonduvalt teo ajaliselt 01.01.2023 kuni 31.12.2023 piiritlemisega leiab Keskkonnaamet, et nimetatud teo toimepanemise aeg on määratletud piisava täpsusega. Menetlusalusel isikul on võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse. Teo ajaline piiritlemine ajavahemikuna ei ole väärteo menetlusõiguse nõuetega vastuolus, juhul kui nimetatud ajavahemik võimaldab menetlusalusel isikul aru saada, millisel ajavahemikul kääritusjäägi üleandmise osas etteheide esitatud on. Kuivõrd kääritusjääki anti vastavalt 2023. aasta jäätmearuandele üle terve 2023. aasta jooksul 10-le ettevõttele, siis on teo toimepanemise aja määratlemine aastase ajavahemikuga, kui kohtuvälises menetluses ei suudetud tuvastada täpseid kuupäevi, kohane ja piisav, et tagada menetlusaluse kaitseõigus. Seoses üle antud jäätmete kogustega märgib Keskkonnaamet, et jäätmete üleandmise nõuete rikkumise olemasolu ei sõltu otseselt üleantud jäätmete kogusest, vaid sellest, kas üle anti jäätmeid ja kas need anti üle nende käitlemiseks luba omavale isikule. Seega konkreetsete jäätmekoguste puudumine väärteo lühikirjelduses ei ole selline puudus, mis oleks käsitletav olulise menetlusõiguse rikkumisena. Üldmenetluse otsuses on juriidilise isiku vastutus avatud läbi ainsa juhatuse liikme K. S.. Otsuses on küll tegu avatud kasutades sõna „korraldas“, aga nimetatu ei tähenda automaatselt seda, et Keskkonnaamet oleks avanud juriidilise isiku vastutuse läbi karistusseadustiku §-s 14 nimetatud puuduliku töökorralduse. Keskkonnaameti otsusest nähtub, et juriidilise isiku tegu seisnes ettevõtte töö sellisel viisil korraldamises, et anti jäätmed üle selleks õigust mitte omavatele isikutele. Tegemist ei ole tegevusetuse etteheitega. Üldmenetluse otsuses välja toodud viide keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 22¹, mille kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige kohustatud korraldama esindatava jäätmeseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Nimetatud sättest tuleneb, et juriidilise isiku kõrval on kohustatud jäätmeseadusest tulenevate nõuete kohast järgimist tagama ka juhatuse liige kui füüsiline isik. Nimetatud sättest tuleneb juhatuse liikmele tegutsemiskohustus, mida on antud juhtumi puhul juhatuse liige rikkunud. 26

Tõendusmaterjalist (tunnistaja A. K. ülekuulamise protokoll) nähtuvalt sõlmis ja allkirjastas juhatuse liige K. S. lepingud ettevõtetega, kellele kääritusjääki üle anti. Samuti nähtub tunnistaja A. K. ütlustest ja tema ametijuhendist, et tema ei vastuta ega otsusta kääritusjäägi üleandmist. Tunnistaja K. ütlustes mainitud O. N. peab ülevaadet kääritusjäägi üleandmisest, aga ei nähtu, et tema otsustaks, kas ja kellele kääritusjääk üle antakse. Seega on, arvestades tõendikogumit, õigesti avatud juriidilise isiku vastutus läbi juhatuse liikme, kellel oli vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele kohustus tagada juriidilise isiku kohustuste nõuetekohane täitmine, kuid kes otsustas sõlmida kääritusjäägi üleandmiseks lepingud ettevõtetega, kellel nende vastuvõtmiseks sobilik keskkonnaluba puudus. Kaebuses on välja otsitud tunnistaja P. ütlustest laused, mis väljaspool konteksti jätavad eksliku mulje. Keskkonnaamet selgitas ka juba vastulausele vastates, millised olid konteksti arvestades tunnistaja P. ütlused. Tunnistaja P. ülekuulamise protokollis on toodud: “Taotluses on välja toodud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02 kääritamine. Kääritamise tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määrus 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" nõuetest lähtuvalt.“ Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses väljatooduga, kuna kaebuse esitaja on esitanud väite justkui oleks Tartu Biogaas OÜ biogaasi tootnud vaid loomade väljaheidetest (jäätmekoodiga 02 01 06), arvestamata teisi biogaasi tootmiseks kasutatud jäätmeliike. Ülal toodud loahalduri tsitaadist nähtub aga, et loa taotluse kohaselt kasutatakse kääritamisprotsessis mitmeid biolagunevaid jäätmeliike. JäätS § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel on keskkonnaminister 10.05.2016 kehtestanud määruse nr 12 “ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi Määrus nr 12). Määruse nr 12 § 1 lg 1 ütleb, et määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutusja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt võib kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele. Nimetatud määruse kohaselt on vaja selleks, et kääritusjääk lakkaks olemast jääde, et see vastaks määruses toodud kriteeriumitele ning sellele kui tootele on antud sertifikatsioon. Teo toimepanemise ajal 2023. aastal puudus vastavalt menetlusaluse isiku ütlustele Tartu Biogaas OÜ-l kääritusjäägi sertifikaat ja seega ei olnud see jääde, vastavalt eelmainitud määrusele, lakanud olemast jääde, millele kehtivad jäätmeseaduses käitlemise kohta sätestatud nõuded. Keskkonnaamet leiab, et nimetatud määrus ja selles toodud kriteeriumid kääritusjäägi tootena käsitlemiseks on selged ja ühemõttelised. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu nende kriteeriumitega, ei muuda olukorda õiguslikult ebaselgeks ega tee teo kvalifitseerimist Keskkonnaameti poolt rikkumisena ebaõigeks. Kaebuse esitaja väide, et menetlusalune isik lähtus Keskkonnaameti arusaamast ja ebaselgusest kääritusjäägi sisustamisel ning seega ei saa menetlusalune vastutada ka isegi mitte ettevaatamatusest hooletuse vormis, on alusetu. Esiteks pöörab Keskkonnaamet kohtu tähelepanu asjaolule, et Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloas on selgelt välja toodud, et nende poolt bioloogiliste jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena tekivad jätkuvalt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Nimetatud keskkonnaluba kehtib alates 18.03.2021. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et K. S. oli teadlik nimetatud keskkonnaloast ja selle sisust. Teiseks nähtub ka nii menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ esindaja K. S. ütlustest kui ka kohtule esitatud kaebusest, et juhatuse liige oli teadlik keskkonnaministri määrusest nr 12 ning sellest toodud nõuetest ning kääritusjäägi tootena kasutamiseks sertifikaadi saamise vajalikkusest. 27

Seega pidi Tartu Biogaas OÜ esindaja olema teadlik nimetatud keskkonnaloas toodud nõuetest ja sellest, et kääritusjääki käsitletakse jäätmena, kui see ei ole vastavalt ülalmainitud keskkonnaministri määrusele saanud tootena sertifikaati. Järelikult on põhistamata ja alusetud kaebuses esitatud väited väidetavast Keskkonnaametis olnud ebaselgusest kääritusjäägi olemuse osas ning ei ole põhjendatud neid aluseks võtta subjektiivse koosseisu puudumise sedastamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määrus nr 12 ei ole põhiseadusega vastuolus ja palub kohtul nimetatud määrust kohaldada. Määrus nr 12 on antud vastavalt JäätS § 2 lg-s 2 olevale volitusnormile, mille kohaselt on vastava valdkonna ministril pädevus võtta vastu rakendusakt, milles on toodud tingimused, milles alusel mingi jääde lakkab olemast jääde. Volitusnormis antud pädevust ei ole ületatud. Määruses ja selle lisas on toodud ohustusja kvaliteedinäitajad, mille alusel toimub sertifitseerimine ja kääritusjäägi jäätmena lakkamine. Asjaolu, et kaebuse esitaja leiab, et nimetatud nõuded on liiga karmid ja raskendavad kääritusjäägi tootena sertifitseerimisest, ei tähenda automaatselt, et tegemist on ebaproportsionaalsete ja ettevõtlusvabadust liigselt riivavate nõuetega. Siinkohal on kohane välja tuua, et kaebuses toodud andmete kohaselt on Tartu Biogaas OÜ saanud väärteomenetluse kestel vastava sertifikaadi. Seega väited, et sertifitseerimine on ülimalt raskendatud või võimatu, ei vasta tõele. Juba ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja on saanud tootele sertifikaadi, näitlikustab, et nimetatud määruses toodud kriteeriumite järgimine on võimalik. Seega ei saa väita, et määruses olevad kriteeriumid on sedavõrd karmid, et nende täitmine oleks niivõrd raskendatud, et sellega on ettevõtlusvabadust ebamõistlikus ulatuses riivatud. Asjaolu, et konkreetse menetluse raames keskkonnale mõõdetavate kahjustuste teket ei tuvastatud, ei tähenda, et kääritusjääk kui selline on alati ja igas olukorras keskkonnale ja inimeste tervisele ohutu. Olukorras, kus kääritusjäägile ei olnud vastavat sertifikaati väljastatud, mis kinnitab selle vastavuse määruses nr 12 ohutuse eesmärgil kehtestatud kriteeriumitele, ei saa väita, et see kääritusjääk oli kindlasti ohutu keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu ongi vajalik sertifitseerimiskohustus või juhul kui ei sertifitseerita, siis maandada selle aine kasutamisega kaasnevaid keskkonnariske läbi käitlejale jäätmeloa või keskkonnaloa kohustuslikuks tegemise. Keskkonnaamet on seisukohal, et VTMS § 30 lg 1 punkti 1 alusel menetluse lõpetamiseks alused puuduvad. Kaebuses on välja toodud, et väärteomenetluse jooksul saadi kääritusjäägi jaoks vastav sertifikaat, seega saadi see sertifikaat hiljemalt 2024. aasta jooksul. Samas määrus nr 12 võeti vastu 2016. aastal. Keskkonnaluba on Ilmatsalu biometaanijaamal kehtivusega 2021.aastast. Seega oli ettevõttel aega mitmeid aastaid, et sertifitseerimisprotsess algatada ja sertifikaat saada. Tõendusmaterjalist nähtub, et ettevõte oli teadlik sertifitseerimise vajadusest, kui tahetakse kääritusjääki tootena turule lasta, kuid andis kääritusjääki sõltumata sellest üle isikutele, kellel käitlemiseks luba puudus ajal, mil tal veel vastavat sertifikaati ei olnud. Menetluse käigus on tuvastatud kääritusjäägi üleandmine 2023. aastal vähemalt 10-le ettevõttele. Seega ei ole olnud tegemist üksikjuhtumiga, vaid ettevõtte poolt korduva ja plaanitud tegevusega. Arvestades ettevõtte teadlikkust kehtivatest nõuetest, kääritusjäägi mitmel korral üleandmist aasta jooksul, ei saa sedastada väikse süü olemasolu. Võttes arvesse, et kääritusjäägi kasutamisel tuleb vastavalt määrusele nr 12 järgida mitmeid kvaliteedinäitajaid ja ohutust tagavaid kriteeriume, on võimalik nõuetele mittevastavalt aine käitlemisel keskkonnaja terviseriskide realiseerumine, mistõttu on avalik huvi menetluse jätkamiseks olemas. 28

Kaebuse kohaselt, kuivõrd tegu oli jäätmete üleandmise nõuete rikkumisega, oleks pidanud teo kvalifitseerima ja karistuse määrama JäätS § 120 järgi ja mitte JäätS § 1201 järgi. Keskkonnaamet on seisukohal, et nimetatud väide on alusetu. Nimelt on üldmenetluse otsuse kohaselt tegu kvalifitseeritud nii JäätS § 120 lg 2 kui § 1201 lg 2 järgi. Karistuse määramisel on arvestatud karistusseadustiku § 63 lõiget 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Tegu vastab mõlemale koosseisule. Vastavalt teokirjeldusele on kääritusjäägi kui jäätme selleks mitte luba omavatele isikutele üleandmisel rikkunud peale JäätS § 28 toodud nõuete ka Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloas toodud nõuet. Kuivõrd JäätS § 1201 lg 2 näeb ette raskeima karistuse, on karistus vastavalt karistusseadustikus toodud põhimõttele selle järgi määratud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud korrektselt karistuse määramise aluseks olevatest põhimõttetest, sealjuures hinnanud süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning määranud karistuse, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära. Karistuse suurus on proportsionaalne toimepandud teoga arvestades maksimaalset karistusmäära ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning otsuste tühistamiseks puuduvad alused. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 punkti 1 alusel. Üldmenetluse otsuses on karistuse määramisel lähtutud kehtivast korrast, arvesse on võetud KarS § 56 lg 1 alusel isikute süü ning karistusmäära valikul on arvestatud nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. KOHTUISTUNG Kohtuistung maakohtus toimus kahel päeval - 09. ja 14.05.2025.a. Kuna kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotletud tunnistajatest T. P. teatas kohtule, et ta ei saa puhkusel ja välismaal viibimise tõttu kohtistungil 09.05.2025 osaleda, siis sellest tulenevalt määras kohus juurde täiendava kohtuistungi päeva 14. maiks 2025. a. Kohtuistungil 09.05.2025 asusid kohtumenetluse pooled seisukohale, et nad ei taotluse tunnistajate B. A., A. K. ja T. P. kohtuistungil ülekuulamist ja on nõus, et nimetatud tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlused võetakse VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel väärteoasja juurde tõenditena vastu. Samas avaldasid pooled soovi kohtuvaidluse pidamiseks 14.05.2025. a, s.o neile varem kohtuistungi päevana teatatud ajal. Kohus võttiski poolte kokkuleppel VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel B. A., A. K. ja T. P. kohtuvälises menetluses antud ütlused tõenditena väärteoasja juurde vastu ning tunnistajaid B. A., A. K. ja T. P. kohtumenetluses kohtuistungil üle ei kuulatud. Kohtuistungil 09.05.2025.a andis ütlused menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S.. Kohtuistungil 09. ja 14.05.2025.a avaldati väärteoasja toimikus olev. Kohtuvaidluses 14.05.2025.a jäid pooled kindlaks enda senistele seisukohtadele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus kuulub osaliselt tühistamisele seal oleva eksitava info osas, mis käsitleb otsuse koostamise aega ja menetlusalusele isikule mõistetud karistuse suurust:  kohtuvälise menetleja otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt tuleb välja jätta kuupäev: „02. jaanuar 2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse selle digitaalselt allkirjastamise kuupäeval – 05. jaanuaril 2025. a 29

 kohtuvälise menetleja otsuse eelviimaselt lehelt tuleb karistuse osast lausest: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ välja jätta eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu Biogaas OÜ-d on karistatud rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot Ülejäänud osas tuleb Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud otsus jätta muutmata. E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ (11561670) äriregistris registreeritud 30.12.2008. Tartu Biogaas OÜ aadressiks on Tallinn Roseni tn 11 ja e-posti aadressiks on XXX. Ettevõtte põhitegevusalaks on gaasitootmine. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 02.12.2019 – 19.01.2021 A. D. ja alates 19.01.2021 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks K. S. üksinda. Teisi juhatuse liikmeid peale K. S. sellel äriettevõttel pole. Tartu Biogaas OÜ registrikaardilt nähtuvalt on selle äriettevõtte 100% osanikuks alates 03.12.2019 Eesti Biogaas OÜ. E-äriregistri andmetel oli Tartu Biogaas OÜ-l (11561670) 2023. a majandusaasta (01.01.2023-31.12.2023) aruande kohaselt 3 töötajat, kes töötasid töölepingu alusel. Aruandeperioodil 2023. aastal ei ole juhatuse liikmetele arvestatud tasusid ega antud muid soodustusi. E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ ostnud 2023. a juhtimisteenust emaettevõttelt Eesti Biogaas OÜ summas 72 000 eurot, 2022. a 72 000 eurot. Kohtuvälises menetluses andis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga nr KL- 510203 seoses ütlused tunnistaja T. P.. VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel tunnistajat T. P. kohtumenetluses kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja juurde vastu T. P. (P.) kohtuvälises menetluses tunnistajana 25.03.2024 antud ütlused. Tunnistaja T. P. ütlustega on tõendatud, et ta töötab Keskkonnaametis ja üheks tema tööülesandeks on olla Tartu Biogaas OÜ jäätmeloa haldur. Haldurina on ta ettevõttele kontaktisikuks. Kui biogaasi tootmisel on sisendiks sõnnik ja vedelsõnnik, siis kääritamise tulemusel saadava kääritusjäägi kvaliteedi määramine toimub nii väetiseseaduse kui ka veeseaduse alusel. Kui kääritusjääk ei vasta väetiseseaduse nõuetele (kõrvalekalle kääritamisprotsessis), siis käsitletakse kääritusjääki kui jäädet ja reguleeritakse selle edasist käitlemist jäätmeloaga. Kui kääritusjääki väetisregistris registreeritud ei ole, siis on jääde ja peab käitlema jäätmeseaduse alusel. Tartu Biogaas OÜ keskkonnakaitseloa taotluses välja toodud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02) kääritamisel tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käsitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ nõuetele vastavalt. Määruse nr 12 lisa 3 annab võimaluse teatud jäätmeliikide puhul sertifitseerimisest vabastada. Antud loa menetluse raames vabastust ei teostata, kuna kõik jäätmeliigid pole lisas 3 nimetatud. Tunnistaja T. P. 25.03.2024. a ülekuulamisprotokolli lisaks on Keskkonnaameti 09.02.2024. a vastuskiri nr 8-2/23/25421-3, mille kohaselt juhul kui biogaasijaama keskkonnaluba väljastatakse ainult jäätmekäitlustoiminguks R12o (jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus), siis tekib jäätmekäitluse tulemusena jääde 19 06 05 – taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. See jäätmeliik tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba omavale isikule. Soovitav on 30

kääritusjääki kasutada mullaviljakuse parandamiseks. Sertifitseerimata ehk jäätme staatuses kääritusjääk tuleks anda kasutada mullaviljakuse tõstmiseks põllumajandusettevõtetele, kellel on olemas vastavaks tegevuseks keskkonnakaitseluba. Kääritusjäägi kui vedeljäätme ladestamine prügilasse ei ole lubatud. 27.11.2023. a keskkonnaotsuste andmebaasist KOTKAS keskkonnainspektor K. R. tehtud väljatrükiga 10-l lehel keskkonnaloa nr KL-510203 kohta nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.2021. Tegevuskohaks on Ilmatsalu biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond. Selle keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J1. „Käitluskoht ja selle asukoha andmed“ on kajastatud käitluskohaks Ilmatsalu biometaanijaam aadressil Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J2. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas Ilmatsalu biometaanijaama taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid (taimsete kudede jäätmed jäätmekoodiga 02 01 03, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 02 04, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 03 05, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 05 01, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 05 02, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 06 01, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 07 04) ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus“ on näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Sama on kirjas keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J6. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistud on kehtestatud jäätmeseaduse § 15 lg 8 ja § 17 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrusega nr 148 Jäätmete taaskasutamisja kõrvaldamistoimingute nimistud, jõustunud 17.12.2011 (edaspidi: määrus nr 148). Selle määruse nr 148 hetkel kehtiv redaktsioon jõustus 11.06.2021. a. Määrus nr 148 on vastu võetud baseeruvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (kättesaadav EUR-Lex-st ja ka Google´sse otsingusse sisestades: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ). Määruse nr 148 § 1 lg 1 kohaselt iseloomustavad jäätmete töötlemist taaskasutamisja kõrvaldamistoimingud ja neile vastavad koodid sätestatakse rahvusvaheliselt tunnustatud koodinumbrite alusel, mis koosnevad jäätmete taaskasutamist (R) ja kõrvaldamist (D) kirjeldavast tähisest ning toimingu järjekorranumbrist. Määruse nr 148 § 1 lg 2 kohaselt võib jäätmete taaskasutamisja kõrvaldamistoiming jaguneda alamtoiminguteks, mille iseloomustamiseks lisatakse toimingukoodile alamtoimingut iseloomustav väiketäht. Määruse nr 148 § 1 lõikes 4 on sätestatud, et kui jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist ettevalmistavate toimingute (R12–R13 ning D8, D9, D13–D15) käigus tekkinud jäätmed osaliselt taaskasutatakse ja osaliselt kõrvaldatakse, siis liigitatakse ettevalmistav toiming kas 31

§-s 2 või §-s 4 nimetatud toimingute hulka sõltuvalt sellest, millisel viisil suuremat osa (üle 50%) tekkinud jäätmete massist järgnevalt töödeldakse. Määruse nr 148 § 1 lg 5 kohaselt liigitatakse alamtoiminguteks R12v, R12p, R12o, R12x, R12y, R12s, D13s või D13x jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist ettevalmistavad toimingud üksnes juhul, kui ei ole ühtegi teist sobivat põhitoimingut koodinumbriga R1–R11 või D1–D12 või nende alamtoiminguid, mis täpsemini iseloomustaksid neid tegevusi. Määruse nr 148 § 2 p 12 kohaselt on üheks jäätmete taaskasutamistoiminguks R12 – jäätmete eeltöötlus, mille lõppsaaduseks on jäätmed, mis taaskasutatakse mis tahes koodinumbriga R1– R11 märgitud toiminguga, sealhulgas R12o – jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus. 31.05.2024. a vaatlusprotokollis vaadeldakse keskkonnaotsuste andmebaasis KOTKAS Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 Ilmatsalu biometaanijaamale. Otsing andis Tartu Biogaas OÜ-le vasteks ainult ühe keskkonnaloa nr KL-510203, mille halduriks on T. P. 31.05.2024. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 2023. jäätmearuande ja selle Lisa 1 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ-s 2023. aastal käideldud järgmisi jäätmeliike: 02 01 03 taimsete kudede jäätmed, 02 02 04 reovee kohtpuhastusseadmed, 02 05 01 tarbimisvõi töötlemiskõlbmatud materjalid, 02 05 02 reovee kohtpuhastusseadmed, 17 09 04 ehitusja lammutussegapraht koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*, 20 02 01 biolagunevad jäätmed, 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. 31.05.2024. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 2023. jäätmearuande ja selle Lisa 1 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ andnud jäätmeliiki 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik üle 10-le ettevõttele kokku 86 294.10 tonni: Tartu Agro AS-le 24 787.10 t Rahinge veisefarmi ja 15 936.20 t Vorbuse veisefarmi, Ekso Farm OÜ-le 12 345.20t, Paala OÜ-le 2682.90 t, Sadala Agro OÜ-le 894.30 t, Maddi Talu OÜ-le 4957 t, Nukike OÜ-le 3076 t, Aiu Põllumajandus OÜ-le 4170 t, Heko Põld OÜ-le 3101 t, Agrofond OÜ-le 3654.60 t, Eerika Farm OÜ-le 10 689.80 t. 31.05.2024. a vaatlusprotokolliga ja selle Lisaga 2 on tõendatud, et vaatluse käigus kontrolliti nimetatud farmidel jäätmelubade või keskkonnakomplekslubade või jäätmeregistreeringu olemasolu ja seda, kas nende alusel on õigus neil käidelda jäätmeliiki 19 06 05. Vaatlusest nähtub, et nimetatud 10-l ettevõttel ei olnud 2023. aastal õigust käidelda jäätmeliiki 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Eeltoodud 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja B. A. kohtuvälises menetluses antud ütlused. VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel tunnistajat B. A. kohtumenetluses kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja juurde vastu B. A. kohtuvälises menetluses tunnistajana 08.10.2024 antud ütlused. Tunnistaja B. A. ütlustega on tõendatud, et ta on Eerika Farm OÜ juhataja, ettevõte tegeleb piimatootmisega ja on ka Eesti Maaülikooli veisekasvatuse õppeja katsebaas. B. A. ütlustega on tõendatud, et Eerika Farm OÜ annab ettevõttele Tartu Biogaas OÜ üle läga ja saavad sealt vastu kääritusjäägi ehk digestaadi. Nii on see olnud viimased kolm aastat. Koguste kohta peetakse arvestust biogaasijaamas kohapeal. Tartu Biogaas OÜ pole kordagi maininud, et neilt saadav kääritusjääk on endiselt jääde, mitte toode. Tartu Biogaas OÜ-st saadud kääritusjääki on Eerika Farm OÜ-s viidud põllule väetisena. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja A. K. kohtuvälises menetluses antud ütlused. VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel tunnistajat A. K. kohtumenetluses 32

kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja juurde vastu A. K. kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistaja A. K. (K.) 11.11.2024 antud ütlustega on tõendatud, et ülekuulamise ajal töötas ta Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas jaama juhatajana. On Tartu Biogaas OÜ-s töötanud 11 aastat. Ametlikult on jaama juhataja 2020. aastast. Tartu Biogaas OÜ-s töötab veel 2 jaamaoperaatorit, kelleks on A. R. ja M. P., kelle vastutusala on jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja lihtsamad hooldused. Nemad ei tegele kääritusjäägi väljaandmisega ja ei vastuta selle eest. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et tema tööülesanneteks on jaama käigus hoidmine, koostööpartneritega suhtlemine ja jaama hooldamine. Toorme sissetuleku ja kääritusjäägi väljamineku osas peab kolme biogaasijaama, s.o Ilmatsalu, Oisu ja Vinni osas ülevaadet partnerlussuhete juht O. N. emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et saatelehti nii sissetuleva kui ka väljamineva jäätme osas kinnitavad nii ta ise kui ka O. N.. Kinnitamine on oluline, et saaks ülevaate sisse ja välja minevatest jäätmekogustest, mille alusel koostatakse jäätmealane aruandlus Keskkonnaametile esitamiseks. Saatelehtedel on kirjas kääritusjäägi kogus, üleandmise kuupäev koos kellaajaga, nii üleandmise kui ka vastuvõtmise koht ning isik, kellele kääritusjääk üle antakse. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et kääritusjääk tuleb otse tootmisest, mis pumbatakse paakautole ja väljamineva kääritusjäägi koguse osas peetakse arvet ja tehakse saatelehed otse Ilmatsalu biometaanijaamast välja mineva kääritusjäägi osas. Kääritusjäägi vedu teostab Ekso AS, harva kui mõni teine ettevõte, kuna selleks on vaja pumbaga masinat. Kääritusjäägi väljamineku andmed 2023. a kohta saab välja küsida K. S. kui Tartu Biogaas OÜ ainuesindajalt. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse, on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud nendega, kes pakuvad ka tooret. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. Ei oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus on K. S., kes peaks need lepingud sõlmima, allkirjastama. A. K. ütluste kohaselt puudub neil O. N. koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus. Tunnistaja A. K. lisab enda ütlustele ametijuhendi, mille kohaselt Tartu Biogaas OÜ-s ei ole tema otsustada, kellele tootmise käigus tekkinud kääritusjääk üle antakse. A. K. ütluste kohaselt pole ta sõlminud ka ühtegi lepingut partnerettevõtetega. Juhatuse liige peaks vastutama selle eest, et kääritusjääk antakse üle isikule, kellel on luba seda vastu võtta ja käidelda. Tunnistaja A. K. ütlustele lisatud biojaama juhataja ametijuhendist, mis kehtib alates 02.02.2020. a, nähtub, et biojaama juhataja töötab juhatuse liikme alluvuses. Sellest ametijuhendist ei nähtu biojaama juhatajal kääritusjäägi üleandmiseks lepingute sõlmimise õigust ja kohustust ning kohustust kontrollida, kas isikutel, kellele kääritusjääk Ilmatsalu biogaasijaamas üle antakse, on olemas kääritusjäägi käitlemiseks vastav luba. Tunnistaja A. K. ütlustele on lisatud ka kaardiandmete väljatrükk Tartu Maakonnas Ilmatsalus Raba tee 4a asuva Ilmatsalu biometaanijaama asukoha kohta. Väärteomenetluses andis A. K. 14.03.2024. a ütlused ka menetlusaluse isikuna. 33

31.05.2024 lõpetati menetlusaluse isiku A. K. suhtes määrusega väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema käitumises puuduvad väärteo tunnused. 31.05.2024. a määrusest nähtuvalt heideti A. K. esialgu Tartu Biogaas OÜ-s ette JäätS § 120 lg 1 ja JäätS § 120¹ lg 1 nõuete rikkumist. 31.05.2024. a määruse kohaselt on aga väärteomenetluses tuvastatud, et A. K. ei vastuta isikuliselt R12o tulemusena tekkiva jäätme ehk kääritusjäägi üleandmise osas, tal puudub töölepingus vastav kohustus. A. K. menetlusaluse isikuna 14.03.2024. a ülekuulamisel osales tema kaitsjana vandeadvokaat Rauno Ligi. A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et tema ülesandeks Tartu Biogaas OÜ biojaama juhatajana on tootmise tehnikast ja toormest ülevaate omamine, et kõik toimiks. Toorme osas on ülesandeks dokumentatsiooni pidamine, saatelehtedest ülevaate omamine ja koguste edastamine juhatusele ja Severitas OÜ-le, kes on koostööpartner. Severitas OÜ koostab jäätmealase ja õhusaastega seotud aruandluse ja esitab selle Keskkonnaametile. Toorme osas peetav dokumentatsioon on saatelehtede põhine, kus kajastub sissetulev toore, selle liik ja kogus. Dokumentatsioonis kajastub ka väljaminev kääritusjääk. Arvestust peetakse kuu kaupa, millest tehakse kokkuvõte. A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-s tegeleb partneritega suhtlusel, toorme muretsemisega, sellega, kellelt toore vastu võetakse ja kellele kääritusjääk üle antakse partnerlussuhete juht O. N., kes töötab Eesti Biogaas OÜ all. Menetlusaluse isiku A. K. ütlustega on tõendatud, et juhul kui visuaalselt on tegemist toormega, mis ei sobi biogaasi tootmiseks, näiteks kivid või võõrkehad on sees, siis keeldub ta ise selle vastuvõtmisest. Menetlusaluse isiku A. K. ütluste kohaselt on Tartu Biogaas OÜ-le emaettevõtteks Eesti Biogaas OÜ, kes on emaettevõtteks veel ka OÜ-le Vinni Biogaas ja OÜ-le Oisu Biogaas. A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et keskkonnaluba on tema jaoks võõras teema, tal ei ole töölepingus kohustust jälgida seda, kui palju võetakse jäätmeid koguseliselt biogaasi tootmiseks vastu. A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et toormed on olnud püsivad, need ei ole väga palju muutunud ja koostööpartnerite osas, kes tooret toovad, on nimekiri olemas. See, kellele kääritusjääk Tartu Biogaas OÜ-st üle antakse, on rohkem juhatuse teema. Ei tea, kes otsustab kääritusjäägi üleandmise osas. Loomakasvatajad kasutavad kääritusjääki enamasti väetisena. Enamus partnereid on algusest peale olemas olnud. Kääritusjääki antakse üle selliselt, et paakautodega tuleb logistikapartner Ekso AS, kes teostab kääritusjäägi veo mahutitesse, näiteks Tartu Agro AS-le või mujale. See, kellele on kääritusjääki üle antud, on kirjas tabelis, ettevõtteid on mitmeid. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlused. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-le tuli väga suure üllatusena nende suhtes väärteomenetluse alustamine. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena ja ka Tartu Biogaas OÜ tegevuses on ta selgelt soovinud täita kõiki eeskirju. Mis puutub biogaasi protsessis tekkivat kääritusjääki, siis oli tal Tartu Biogaas OÜ esindajana arusaam, et tootmises tekkiv kääritusjääk on toode, mitte jääde. Olid siis ja on ka täna veendunud, et tegemist on täiesti ohutu väetisega, mis on põllumeeste poolt tahetud kaup. 34

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ on alati iga-aastaselt esitanud Keskkonnaametile nii sissetuleva toorme kui ka väljuva digestaadi (kääritusjäägi) kohta andmed. Tartu Biogaas OÜ tegi kõik selleks, et saada kääritusjäägile sertifikaat. 2024. aasta lõpus õnnestus see sertifikaat saada. Esialgu aga ei olnud Tartu Biogaas OÜ teadlik sellest, et kääritusjääki on vaja sertifitseerida. Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga oli tutvunud. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et tema isiklikult kääriutusjäägiga igapäevaselt ei tegele. Toorme sisse võtmise ja väljaandmise eest vastutab Ilmatsalu biojaama juht, kelleks 2023. aastal oli A. K. Sellega tegeleb eraldi biogaasi ettevõtete üleselt ka Eesti Biogaas OÜ-st partnersuhete juht O. N.. Lepingute poolega tegeleb eeskätt O. N.. Kindlasti mingeid tähtsamaid otsuseid teevad Eesti Biogaas OÜ tasandil, mis on Tartu Biogaas OÜ omanikettevõte. Kindlasti peetakse aruandlust, mis toormeid tulevad sisse ja mis läheb välja. Seda aruandlust pidas 2023. aastal jaamajuht. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et tema ei ole 2023. a kääristujäägi üleandmisega seoses kokkuleppeid sõlminud ja neid allkirjastanud. Kääritusjäägi üleandmisega toimetab igapäevaselt jaamajuht, kes on koha peal ja siis edasi koordineerib seda tegevust O. N., kes on partnersuhete juht. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ jaamajuhil A. K. ei olnud 2023. a kääritusjäägi üleandmiseks ettevõtetega lepingute sõlmimiseks allkirjaõigust ja jaamajuhil polnud kääristusjäägi üleandmiseks õigust ilma juhatuse liikme teadmiseta sõlmida kääritusjäägi üleandmiseks kokkuleppeid. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütluste kohaselt pole kääritusjäägi kohta selliseid kokkuleppeid jaama juhi poolt ka tehtud. Nendest menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest nähtub, et ta sai juhatuse liikmena ise sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmise kohta. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ ei kontrollinud kääritusjääki 2023. a välja andes, kas seda vastu võtvatel ettevõtetel on olemas selleks vastav keskkonnaluba, kuna lähtusid siis sellest, et Tartu Biogaas OÜ-st pärast biogaasi tootmist alles jääv kääritusjääk on toode. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et tal on kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikoolist, lõpetas 2015. aastal materjaliteaduskonna. Tallinna Tehnikaülikoolist on magistrikraad, Tartu Ülikoolist on bakalaureus. Tartu Ülikoolis õppis keskkonnatehnoloogiat. Magistrantuuris tegi lõputöö biogaasi teemal, võrdles biogaasi vedelkütustega, võrdles biogaasi turu võimalikkust ning vedelkütuste, s.h bensiini ja diisli asendamist sellega. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S. võttis kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustes õigeks äriregistrist nähtuvad andmed selle kohta, et ta on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige alates 19.01.2021 ja OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ning OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ja Eesti Biogaas OÜ registrikaardil on kajastatud kontaktide all tema e-posti aadress: XXX. Eesti Biogaas OÜ on Taru Biogaas OÜ- le emaettevõtteks. See on näha Tartu Biogaas OÜ registrikaardilt selle kohta, et Eesti Biogaas OÜ on 100% osanik Tartu Biogaas OÜ-s. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et ta on Eesti Biogaas OÜ-s tegevjuht 2019. a oktoobrist, 35

alustas Eesti Biogaasis tegevjuhina toimetamist varem kui juhatuse liikmena Tartu Biogaas OÜ-s. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et ta on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena teadlik sellest, et O. N. tegutses ja tegutseb Tartu Biogaas OÜ huvides. Valdkonnad, millistes O. N. saab tegutseda, on neil O. N. kokku lepitud. O. N. on Eesti Biogaas OÜ töötaja. O. N. töötab Eesti Biogaas OÜ-s partnersuhete juhina. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et ta on teadlik sellest, et OÜ-le Vinni Biogaas on väljastatud kääritusjäägi sertifikaat, kas aastal 2019 või 2020. Sellel ajal oli OÜ-l Vinni Biogaas kaks juhatuse liiget – ta ise ja R. A. Kohtul pole alust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütluste tõele vastavuses kahelda. Ka OÜ Vinni Biogaas e-äriregistri andmetest esinduõiguse ajaloo alt nähtub, et R. A. oli seal ettevõttes juhatuse liige ajavahemikul 26.06.2008-23.03.2022 ning K. S. on OÜ-s Vinni Biogaas tänini juhatuse liige alates 22.10.2019. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et OÜ-s Vinni Biogaas tegeles sertifitseerimisega R. A., kes oli seal rohkem koha peal tootmisega tegelev isik. Sertifitseerimise eesmärk oli see, et kääritusjääk tootestada. OÜ-l Vinni Biogaas ja Tartu Biogaas OÜ-l olid erinevad keskkonnaload - Vinni Biogaasil on kompleksluba ja Tartu Biogaasil tavaline keskkonnaluba. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et ta on kindlasti tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga, aga järelikult mitte nii täpselt, et aru saada, et kääritusjääki peaks kuidagi muud moodi defineerima kui kõrvalsaadus. Arvas, et Tartu Biogaas OÜ-s tekkiv kääritusjääk on ohutu väetis ja seda võib digestaadina üle anda. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et biogaasi tootmiseks vajalik toore tuuakse neile kohapeale, seda ei osteta, fikseerivad toorme. Pärast toorme tootmisest läbikäimist tekib kääritusjääk, mille kohta peavad aruandlust kuude lõikes. 2023. aastal toimus tootmine igapäevaselt, ka toorme vastuvõtmine, tootmine ja digestaadi tekkimine. Tootmine toimub ööpäevaringselt ja iga päev. 2023. a ei suletud Tartu Biogaas OÜ-s tootmist kordagi. Kääritusprotsessi ei ole võimalik silmapilkselt kuidagi peatada. Looduslik protsess. Isegi kui tehnoloogiliselt on mingi mure, siis biogaasi teke käib ikka edasi. Alates 18. detsember 2024 omab Tartu Biogaas OÜ sertifikaati nr 19 (vedel kääritusjääk) ehk jääde muutus sertifikaadi saamisest alates tooteks. Sertifikaadi taotlemist alustasid 2023. a lõpus. Sertifikaadi saamine võttis aega ca 12 kuud. Eelkajastatud tõendid kinnitavad veenvalt menetlusalusele isikule Tartu Biogaas OÜ-le väärteoprotokollis ja Keskkonnaameti 05.01.2025. a digitaalselt allkirjastatud otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemist. Tunnistajate B. A. ja A. K. ning menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on kogumis veenvalt tõendatud, et 2023. aastal ei katkestatud Tartu Biogaas OÜ-le kuuluvas Ilmatsalu biometaanijaamas kordagi tootmist ning biogaasi tootmine toimus aasta läbi. 2023. aastal toimus ühetaoline tegevus biogaasi tootmisel igapäevaselt ja selle käigus võeti vastu biogaasi tootmiseks vajalikkku tooret, mida kasutati kääritusprotsessi käigu biogaasi tootmiseks ning tootmise tulemusena tekkis kääritusjääk, mida väljastati igapäevaselt ettevõtetele. Kõik, mis viidi Ilmatsalu biometaanijaama toormena biogaasi tootmiseks, saadi pärast biogaasi tootmist hiljem kääritusjäägina ehk jäätmena tagasi ning see oli ajas üha päevast päeva korduv tegevus. Tartu Biogaas OÜ-s peeti kuude lõikes arvestust ettevõtete kaupa tonnides selle kohta, kui palju tooret vastu võeti ja kui palju kääritusjääki Ilmatsalu biometaanijaamast väljastati. Eeltoodud tunnistajate B. A. ja A. K. ning menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on kooskõlas Tartu Biogaas OÜ-le 36

väljastatud keskkonnaloast nr KL-510203 ja 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et Ilmatsalu biometaanijaamas käideldi 2023. a erinevaid jäätmeliike ja biogaasi tootmise ehk kääritusprotsessi käigus jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkis jäätmeliik 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mida anti edasi ja väljastati 10-le ettevõttele, millistel ei olnud selle jäätmeliigi käitlemiseks vastavat keskkonnaluba. Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud tähtajatu keskkonnaloaga nr KL-510203, mis hakkas kehtima 18.03.2021, on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l on Ilmatsalu biometaanijaamas lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. See on keskkonnaloas nr KL-510203 sõnaselgelt kirjas kahes kohas, s.o loa tabeli osades J3. ja J6. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ ei kontrollinud kääritusjääki 2023. a välja andes, kas seda vastu võtvatel ettevõtetel on olemas selleks vastav keskkonnaluba, kuna lähtusid siis sellest, et Tartu Biogaas OÜ-st pärast biogaasi tootmist alles jääv kääritusjääk on toode. JURIIDILISE ISIKU VASTUTUS Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest,

kiirgusseadusest,

looduskaitseseadusest,

metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. E-äriregistri andmetest Tartu Biogaas OÜ kohta, täpsemalt seal kajastatud 2023. a majandusaasta aruandest (algus 01.01.2023, lõpp 31.12.2023), ja tunnistaja A. K. ütlustest nähtub, et 2023. a oli Tartu Biogaas OÜ-s 3 töötajat – Ilmatsalu biometaanijaama juhataja A. K. ja 2 jaamaoperaatorit A. R. ja M. P.. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt oli jaamaoperaatorite vastutusalaks jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja lihtsamad hooldused. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtuvalt ei tegelenud jaamaoperaatorid kääritusjäägi väljaandmisega ja ei ole selle eest vastutavad. Asjas pole tõendeid, mis kuidagi võiksid seostada jaamaoperaatoreid kääritusjäägi 2023. a Ilmatsalu biometaanijaamast väljastamisega. Seega saab jaamaoperaatorid välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse, on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud nendega, kes pakuvad ka tooret. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. A. K. ei oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus nende lepingute osas on K. S. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et nii tal endal kui ka O. N., kes on emaettevõtte Eesti Biogaas OÜ partnerlussuhete juht kolme biogaasijaama, s.o Ilmatsalu, Oisu ja Vinni osas, ning kes peab ülevaadet toorme sissetuleku ja kääritusjäägi väljamineku osas, puudub koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus. A. K. ütluste kohaselt polegi ta Ilmatsalu biometaanijaama juhtajana sõlminud partnerettevõtetega ühtegi lepingut. Tunnistaja A. K. ütlustele lisatud biojaama juhataja ametijuhendist, mis kehtib alates 02.02.2020. a, nähtub, et biojaama juhataja töötab juhatuse liikme alluvuses. Sellest 37

ametijuhendist ei nähtu biojaama juhatajal kääritusjäägi üleandmiseks lepingute sõlmimise õigust ja kohustust ning kohustust kontrollida, kas isikutel, kellele kääritusjääk Ilmatsalu biogaasijaamas üle antakse, on olemas kääritusjäägi käitlemiseks vastav luba. Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on kooskõlas menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlused selle kohta, et Tartu Biogaas OÜ jaamajuhil A. K. ei olnud 2023. a kääritusjäägi üleandmiseks ettevõtetega lepingute sõlmimiseks allkirjaõigust ja jaamajuhil polnud ilma juhatuse liikme teadmiseta õigust sõlmida kääritusjäägi üleandmiseks kokkuleppeid. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustega on tõendatud, et biojaama juht polegi kääritusjäägi kohta selliseid kokkuleppeid teinud. Nendest menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest nähtub, et ta sai ise juhatuse liikmena sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmise kohta. Eelkajastatud tunnistaja A. K. (K.) ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustest nähtuvalt saab Ilmatsalu biometaanijaama juhataja A. K. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le. Kuna tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ka emaettevõtte Eesti Biogaas OÜ partnerlussuhete juhil O. N. polnud Tartu Biogaas OÜ koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigust, siis saab ka O. N. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le. O. N. saab välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le, ka menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega selle kohta, et ta oli Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena teadlik sellest, et O. N. tegutses ja tegutseb Tartu Biogaas OÜ huvides ja tal olid valdkonnad, millistes O. N. saab tegutseda, O. N. kokku lepitud. Nendest menetlusaluse isiku seaduliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest nähtub kogumis tunnistaja A. K. ütlustega selle kohta, et O. N. polnud koostööpartneritega iseseisvat lepingute allkirjastamise õigust ning O. N. sai lepinguid allkirjastada ainult Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme K. S. teadmisel, et O. N. saab välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le. Lisaks eeltoodule saab O. N. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le, ka K. S. kahetisest rollist tulenevalt. Nimelt oli K. S. lisaks Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele ka selle ettevõtte emaettevõtte Eesti Biogaas OÜ tegevjuht ning sellest tulenevalt oli K. S. nii Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainuliikmena kui ka Eesti Biogaas OÜ tegevjuhina olemas reaalne võimalus mõjutada ja omada kontrolli O. N. tegevuse üle, kes oli emaettevõttes Eesti Biogaas OÜ-s partnerlussuhete juht ning koordineeris korraga kolme biojaama – Tartu, Vinni ja Oisu biogaasijaamu. Ühtlasi on eelkajastatud tunnistaja A. K. (K.) ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega tõendatud, et 2023. a oli K. S. ainukesena Tartu Biogaas OÜ-st selle ettevõtte juhatuse liikmena õigus iseseisvalt sõlmida lepinguid kääritusjäägi üleandmiseks ja ilma juhatuse liikme K. S. teadmiseta polnud kellelgi teisel õigust sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmiseks. Seetõttu on Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. käitumine KarS § 14 lõikes 1 mõttes omistatav juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le. Asjaolu, et e-äriregistrist kättesaadavas Tartu Biogaas OÜ 2023. a majandusaasta aruandes on kajastatud, et 2023. a on Tartu Biogaas OÜ ostnud juhtimisteenust emaettevõtjalt Eesti Biogaas OÜ, kus oli tegevjuhiks K. S., ei välista eeltoodud asjaoludel Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme vastutust. 38

Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. käitumine on KarS § 14 lõikes 1 mõttes omistatav juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le ka seetõttu, et ta oli selle ettevõtte juhatuse liikmena ise hooletu ja jättis keskkonnaloas nr KL-510203 selle lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuded tähelepanuta, käsitledes biogaasi tootmise käigus tekkivat kääritusjääki toote, mitte jäätmena ning võimaldas seda Ilmatsalu biometaanijaamast väljastada isikutele, kellel puudus selle jäätme käitlemiseks nõutav keskkonnaalane luba. Taolises olukorras pole põhjendatud alust teha etteheiteid kellelegi teisele kui Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele, kes jättis nõuetekohaselt korraldamata jäätmete üleandmise selleks käitlemisluba omavatele ettevõtetele. Kuna Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. oli seisukohal, et biogaasi tootmise käigus tekkiva kääritusjäägi näol oli tegemist tootega, siis ei saanud ja ei pidanud ka tema alluv ehk biojaama juhataja vastutama selle eest ja tegelema sellega, et kääritusjääki kui jäädet antaks üle selle käitlemiseks luba omavatele isikutele. Juhatuse liige K. S., jäädes seisukohale, et kääritusjääk oli toode, võtab sisuliselt õigeks selle, et ta ei korraldanud kääritusjäägi üleandmisel kontrolli selles osas, kas see anti üle ettevõtetele, kellel oli jäätme koodiga 19 06 05 kohta olemas vastav jäätmekäitlusluba. Kääritusjäägi kui toote üleandmiseks polnud eraldi ühtegi keskkonnaalast luba vaja. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme KarS § 18 lg 3 mõttes hooletu suhtumine loa nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuetesse tingis selle, et Tartu Biogaas OÜ-s väljastati 2023. aastal kääritusjääki isikutele, kellel kääritusjäägi kui jäätme käitlemiseks vastav keskkonnaalane jäätmeluba puudus. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et taolises olukorras pole põhjendatud teha etteheiteid keskkonnaloa nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuete täitmata jätmise osas Ilmatsalu biometaanijaama juhatajale A. K. ja väidetavale partnersuhete juhile O. N. emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ. O. N. ülekuulamist pole senini keegi ka taotlenud. O. N. kohtumenetluses ülekuulamiseks on eelkirjeldatud asjaoludel väärteoasja lahendamise aspektist lähtudes puudunud ka reaalne vajadus. Seetõttu ei pidanud ka kohus seda omal algatusel põhjendatuks. Olukorras, kus juhatuse liige oli ise hooletu ja jättis keskkonnaloas lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuded tähelepanuta, pole põhjendatud alust teha etteheiteid kellelegi teisele kui Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele K. S., kes jättis korraldamata biogaasi tootmise tulemusena tekkivate jäätmete (kääritusjäägi) üleandmise selleks käitlemisluba omavatele ettevõtetele. Juriidilise isiku vastutust käsitleb KarS § 14. Kuni 31.10.2023 kehtinud KarS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Alates 01.11.2023 kehtima hakanud KarS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud:

1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või 2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Eeltoodust nähtub, et alates 01.11.2023. a kehtima hakanud KarS § 14 redaktsioon on detailsem ja annab laiemad juriidilise isiku vastutusele võtmise alused. Samas nähtub mõlemast KarS § 14 lg 1 redaktsioonist, et juriidilise isiku juhatuse liikme mitteõiguspärane käitumine on endiselt juriidilisele isikule omistatav. Äriseadustiku (ÄS) §-s 187 on sätestatud juhatuse liikmete vastutus. 39

ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõikes 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. on jätnud ÄS § 187 lõikes 1 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata. K. S. on jätnud tõendamata, et täitis Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena enda kohustusi kääritusjäägi käitlemisel nõuetekohaselt, s.o korraliku ettevõtja hoolsusega. HOOLETUS Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlused selle kohta, et tema oli kindlasti tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga, kuid pidas 2023. a biogaasi tootmise käigus tekkivat kääritusjääki ikkagi tooteks, mis ei vajanud eraldi sertifitseerimist, viitavad sellele, et Tartu Biogaas OÜ väljastas kääritusjääki kui jäädet selle käitlemiseks luba mitte omavatele ettevõtetele hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. PUUDUVAD KÄITUMISE ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD Tartu Biogaas OÜ käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Järgnevalt käsitleb kohus menetlusaluse isiku kaitsja vastulauses ja kaebuses esitatud etteheited, millised kohtu hinnangul ei välista menetlusaluse isiku käitumise õigusvastasust. Kaitsja koostatud kaebuses heidetakse ette, et väärteoprotokoll ei võimalda tuvastada väärteo tunnuseid ning on sedavõrd puudulik, et ei täida oma menetlusõiguslikku funktsiooni ega vasta seetõttu seaduse nõuetele. Väärteoprotokollis puudub piisav teokirjeldus ning faktiliste asjaolude asjakohane kirjeldus. Kaebuses ollakse seisukohal, et kajastamata on ka tõendid, mis etteheidetavat rikkumist tõendavad. Kaebuse kohaselt peab väärteoprotokoll võimaldama menetlusalusel isikul mõista, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja millised on tema vastu esitatud tõendid. Kohus nende kaitsja koostatud kaebuses esitatud etteheidetega kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolli aadressil ei nõustu. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. VTMS § 69 lg 2 p 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. VTMS § 69 lg 2 p 3,4,7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada tõendid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses eeltoodud seaduse nõuded täidetud. Kajastatud on kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seetõttu ei rahuldanud kohus kaitsja kaebuses esitatud taotlust VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit pidamata menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja määras 24.04.2025. a määruses kaebust menetleda kohtuistungil. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud üldmenetluse otsuses on antud väärteo lühike kirjeldus, mille kohaselt heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. Viidatud on ka seadusesätetele, s.o JäätS § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 sätetele, millistes 40

kajastatud nõuded jättis Tartu Biogaas OÜ täitmata, ning Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3. kajastatule, mille kohaselt bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud üldmenetluse otsuses on kajastatud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes ja antud väärteo kvalifikatsioon JäätS§ 120 lg 2 ja JäätS § 120¹ lg 2 järgi. Kajastatud on ka tõendid, mis väärteo toimepanemist tõendavad. Väärteoprotokollis on kajastatud tõenditena tunnistajate B. A. ja A. K. ütlused, väljatrükk e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, 31.05.2024. a vaatlusprotokoll koos lisadega, väljatrükk Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloast, väljatrükk karistusregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja ütlused 05.02.2024. a ülekuulamisprotokollis. Seonduvalt kaitsja koostatud kaebuses esitatud etteheidetega selle kohta, et väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise ajaks kajastatud terve kalendriaasta ajavahemikus 01.01.2023- 31.12.2023 ja menetleja ei ole selgeks teinud, millal tegelikkuses menetlusalusele isikule etteheidetavad väidetavad teod toime pandi ning faktiliste asjaolude kirjeldus on ebapiisav, kuna väärteoprotokollist ei nähtu kellele, millal ja mis koguses on väidetavalt kääritusjääki kui jäädet üle antud, on oluline peatuda biogaasi tootmise eripäral. Biogaasi tootmist ei saa päeva pealt lõpetada, see ajas üha kulgev ja uuesti ennast kordav protsess. Sellele viitas enda ütlustes kohtuistungil 09.05.2025. a ka menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S.. Menetlusaluse isiku 09.05.2025. a antud ütlustest nähtub, et biogaasi tootmine toimub igapäevaselt, 2023. aastal ei olnud ühtegi tootmisvaba päeva. Tootmiseks saabuv toore saabub jooksvalt n.ö igapäevaselt, seda kasutatakse igapäevaselt biogaasi tootmiseks ja igapäevasest tootmisest tekib kääritusjääk, mida ka väljastati 2023.a tootmisprotsessi käigus jooksvalt n.ö igapäevaselt. Saabuva toorme koguste ja väljastatud kääritusjäägi koguste kohta pidas Tartu Biogaas OÜ kuude põhiselt arvestust. Aruandekohustus tuleneb seadusest. Menetlusaluse isiku 09.05.2025. a antud ütlustest nähtub, et kuna 2023. a tootmist kordagi ei lõpetatud ja tootmine kordagi ei lakanud, siis tekkis tootmise käigus jooksvalt kääritusjääki, mida väljastati terve aasta kestel ettevõtetele. Kohtu hinnangul on taolises olukorras põhjendatud lugeda menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses kajastatud lühike väärteo kirjeldus küllaldaselt kajastatuks, kuna menetlusalusel isikul oli ja on sellest võimalik aru saada, mida ta tegi 2023. aastal biogaasi tootes terve aasta kestel valesti. Mis puutub 2023. a mitteõiguspäraselt käideldud digestaadi ehk kääritusjäägi kui jäätme kogustesse, siis selles osas tuli menetlusalusel isikul Tartu Biogaas OÜ-l endal JäätS § 28 lg 1¹ ja JäätS §-de 116 ja 117 kohaselt arvestust pidada ja aruanded esitada Keskkonnaametile. Kohtuistungil 09.05.2025. a menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest ja tunnistaja B. A. ütlustest ning A. K. tunnistajana ja menetlusaluse isikuna antud ütlustest ning 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-s peeti kuude lõikes arvestust ettevõtete kaupa tonnides selle kohta, kui palju tooret vastu võeti ja kui palju kääritusjääki Ilmatsalu biometaanijaama tooret toonud ettevõtetele tagastati. Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloast nr KL-510203 ja 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtub, et Ilmatsalu biometaanijaamas käideldi 2023. a erinevaid jäätmeliike ja biogaasi tootmise ehk kääritusprotsessi käigus jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkis jäätmeliik 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mida anti edasi ja väljastati 10-le ettevõttele, millistel ei olnud selle jäätmeliigi käitlemiseks vastavat keskkonnaluba. Nimetatud keskkonnaluba nr KL-510203 ja 31.05.2024 vaatlusprotokoll on tõenditena kajastatud nii väärteoprotokollis kui ka vaidlustatud üldmenetluse otsuses. Eeltoodust nähtuvalt oli ja on menetlusalusel isikul võimalik aru saada, millise väärteo toimepanemist talle väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses ette heidetakse 41

ning menetlusalusel isikul oli võimalik nii keskkonnaloa kui ka enda ettevõttes koostatud toorme ja jäätmearuande kaudu, millised ta esitas Keskkonnametile, võimalik veenduda, millises koguses ja millistele ettevõtetele jäädet 2023. a Tartu Biogaas OÜ-st väljastati. Tartu Biogaas OÜ kaitsja on vastulauses ja kaebuses püüdnud rõhuda sellele, et jäätmeliik koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ja etteheited menetlusalusele isikule on põhjendamatud, kuna tegemist pole jäätmega, vaid tootega. Kohtu hinnangul on aga kaitsja taoline viide kohatu olukorras, kus käesoleval juhtumil on biogaasi tootmiseks kasutatud mitmeid erinevaid jäätmeid, millised on kajastatud keskkonnaloal nr KL-510203: taimsete kudede jäätmed jäätmekoodiga 02 01 03, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 02 04, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 03 05, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 05 01, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 05 02, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 06 01, tarbimisja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 07 04. Keskkonnaloal nr KL-510203 kajastatu kohaselt tekib nimetatud jäätmete taaskasutamise tulemusel (R12o-jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus) jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu, eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed) Tartu Biogaas OÜ-le antud keskkonnaloal nr KL-510203 ei kajastu. Keskkonnaloal nr KL-510203 kajastatud jäätmete töötlemise tulemusena ei teki kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu), vaid tekib jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr 19 06 05 vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Taolistel asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et keskkonnaloal nr KL-510203 selle lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõue selle kohta, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele, on seal Tartu Biogaas OÜ-le kehtestatud põhjendatud ettekirjutusena. Kohtu hinnangul ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust ka vastulauses ja kaitsja koostatud kaebuses ning Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe A. O. 20. jaanuaril 2025. a digitaalselt allkirjastatud pöördumises nr 84 kajastatu. Kliimaministeeriumile adresseeritud Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe pöördumises nr 84 ollakse seisukohal, et kääritusjäägi ehk digestaadi sertifitseerimisele seatud nõuded ei ole põhjendatud ja mõistlikud ning sertifikaadi saamine ning hoidmine on väga keeruline kui mitte võimatu, kuna parameetrid on ebamõistlikult ranged. Leitakse, et digestaat on ohutu ja väga tahetud väetis põldudele. Kehtiv regulatsioon ja selle jätkuv rakendamine piirab ebamõistlikult nii biogaasi tootjate kui ka põllupidajate tegevust. Kliimaministeeriumile tehakse ettepanek moodustada turuosaliste ja seadusandjate vaheline 42

töörühm, et leida tekkinud olukorrale lahendus ja seni peatada biogaasi tootjate suhtes kääritusjäägi sertifitseerimisega algatatud menetlustoimingud. Kaitsja koostatud kaebuses on esitatud eeltooduga samasisulised väited selle kohta, nagu oleks biogaasi tootmises tekkiva kääritusjäägi edasisele käitlemisele esitatavad nõuded ebaproportsionaalselt kõrged ja põhjendamatud ning põhiseadusega vastuolus. Kohus nende Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe ja kaitsja kaebuses esitatud väidetega ei nõustu. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ (määrus nr 12) § 9 lg 1 kohaselt kontrollib kääritusjäägi tootmise korraldust ning kääritusjäägi ohutust ja kvaliteeti hindab sertifitseerimisasutus. Määruse nr 12 § 10 lg 1 kohaselt väljastab sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootjale sertifikaadi pärast seda, kui sertifitseerimisasutus on veendunud, et kääritusjäägi tootmise korraldus ja saadav kääritusjääk vastavad käesoleva määruse nõuetele. Määruse nr 12 § 10 lg 8 kohaselt peab kääritusjäägi tootja tagama, et kääritusjääki, mis ei vasta käesoleva määruse lisas 2 nimetatud ohutusja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Määruse nr 12 Lisaks nr 2 on „Kääritusjäägi ohutusja kvaliteedinäitajad“. Sellest Lisast nr 2 nähtub muuhulgas, et salmonellabakteri osas on nulltolerants ja seda ei tohi turule tootena lastavas kääritusjäägis üldse olla. Kohtu hinnangul pole eeltoodud sätete näol tegemist kääritusjäägile esitatud põhjendamatute ja ebaproportsionaalselt kõrgete nõuetega. Kääritusjäägile kui tootele kindlate nõuete kehtestamine teenib selle ohutuse ja kvaliteedi tagamise eesmärki. Need nõuded kääritusjäägile on sätestatud meie kõigi huvides, s.o nii inimeste kui ka keskkonna huvides, sealhulgas selleks, et kääritusjäägi tootena kasutamisega ei kaasneks salmonellabakteri leviku ja sellesse haigestumise ohtu. Sellele, et tegelikkuses on võimalik biogaasi ja kääritusjäägi tootmine korraldada selliselt, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk vastab määruse nr 12 ja selle Lisa nr 2 nõuetele, viitab muuhulgas see, et Tartu Biogaas OÜ omab kääritusjäägi kui toote sertifikaati alates 18.12.2024 (vedel kääritusjääk) ja K. S. OÜ Vinni Biogaas juhatuse liikmeks oleku ajal sai OÜ Vinni Biogaas kääritusjäägile sertifikaadi 2021. a veebruaris. Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehelt nähtub, et Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse SA sai 17.02.2021 akrediteeringu kehtivusega kuni 16.02.2026 komposti ja kääritusjäägi sertifitseerimiseks (akrediteerimisala PC026). Sellest nähtub, et juba alates 17.02.2021 oli Tartu Biogaas OÜ-l võimalik taotleda biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaati ja see kääritusjäägile kui tootele ka saada. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kääritusjäägi kui toote ohutusele ja kvaliteedile on põhjendatult kehtestatud nõuded ja need on proportsionaalsed, kuna need üldsuse, s.o meie kõigi turvalisuse huvides, tagamaks kääritusjäägi näol nii inimestele kui ka keskkonnale ohutut toodet. Seetõttu pole vähimatki alust pidada kääritusjäägile kui tootele pandud nõudeid põhjendamatult kõrgeteks ja ettevõtlusvabadust takistavaks ning põhiseadusega vastuolus olevaks. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 9 ja 31 on ettevõtlusvabaduse kohta sätestatud, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra ning PS § 32 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Teisisõnu tuleb biogaasi tootvate ettevõtete omanikel endi tegevus PS §-des 9, 31, 32 sätestatu valguses korraldada selliselt, et rohegaasi ei toodetaks üldiste huvide vastaselt, s.o inimeste ja keskkonna turvalisuse arvelt. Tartu Biogaas OÜ kaitsja on enda kaebusele juurde pannud Lisa nr 5, milleks on Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli professor R. V. juhtimisel koostatud Eesti Maaülikooli töörühma arvamus. R. V. on selle digitaalselt allkirjastanud 27.03.2024. a. 43

Kuigi kaitsja on enda koostatud kaebuse Lisa nr 5 ehk professor R. V. kahte vastust kahele küsimusele käsitlenud ekspertide ekspertarvamusena, ei ole see väärteomenetluses VTMS § 2, VTMS § 31 lg 1, KrMS § 105-107, KrMS § 63 lg 1 mõttes käsitletav ekspertiisiaktina ja selles kajastatud eksperdiarvamusena ning kohus seda sellena ka ei käsitle. Kohus viitas sellele ka kohtuistungil 14.05.2025. a toimiku avaldamise ajal. Siinkohal on oluline täheldada, et ekspertiisi korraldamist keegi kohtumenetluse ajal ei taotlenud. Ka asjatundja ülekuulamist keegi kohtult ei taotlenud. Kohus omal algatusel samuti ei pidanud käesolevas väärteoasjas vajalikuks ekspertiisi määrata. Kohus omal algatusel ei pidanud vajalikuks ka asjatundja ülekuulamist. Iseküsimus on, kas R. V. digitaalselt 27.03.2024 antud kahte vastust saaks käsitleda lubatava tõendina VTMS § 2, VTMS § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1 valguses mõne muu tõendiliigina, näiteks muu dokumendina, sarnaselt teadustöö kokkuvõttega, artikliga jmt. Sõltumata vastusest sellele küsimusele, on siinkohal oluline täheldada, et professor R. V. poolt allkirjastatu näol on oma sisult tegemist liialt abstraktse kääritusjäägi käsitlusega olukorras, kus Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 on kajastatud toormeks jäätmeid kokku 7 erineva jäätmekoodiga ning nende toormeks kasutatavate jäätmete tulemusena tekib jääde jäätmekoodiga 19 06 05. Seetõttu on kohus seisukohal, et isegi kui äärmiselt suurte mööndustega hinnata kaebusele juurde pandud Lisa nr 5 ehk professor R. V. koostatu ja allkirjastatu asjas lubatavaks tõendiks muu tõendina, siis oma sisult jääb R. V. kirjapandu vaid kaudselt käesoleva väärteoasjaga seonduvaks, mistõttu kohus sellele otsust ei raja. Esimeses küsimuses professor R. V. räägitakse sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamisest põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks olukorras, kus põllupidajal pole selleks keskkonnaluba ning esitatakse küsimus, et kas selline tegevus tekitab alati inimese tervisele ja keskkonnale kahju ning millistest teguritest tegevuse kahjulikkus peaasjalikult sõltub. R. V. annab koheselt vastuse, et sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks ei tekita inimesele ja tervisele kahju. Tuleb üksnes vaadata laotusnormi, et mulda viidav N (lämmastik) ja P (fosfor) kogus ei ole suurem kultuuri võimest seda omastada. Mööndakse, et kääritusjäägi keskkonnamõju on sarnane vedelsõnnikule, kuna salmonellabakterid võivad esineda mõlemas. R. V. viitab vastuses, et uuringu kohaselt rohumaa väetamine kääritusjäägi või vedelsõnnikuga ei suurenda rohusilo saastumise riski silo kvaliteeti kahjustavate mikroobidega. Leitakse, et kääritusjäägiga väetamisel ei ole risk inimese tervisele vedelsõnniku omast suurem. Kiidetakse anaeroobse kääritamise protsessi efektiivsust, kuna see inaktiveerib enamuse patogeenseid vorme nagu bakterid, viirused, seedeelundkonna parasiidid ja seened. Samas nenditakse, et patogeenidega seotud riske ei ole võimalik orgaaniliste väetiste nagu vedelsõnnik ja kääritusjääk puhul kunagi lõplikult välistada. Leitakse, et kui kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess. Lõpuks ehk teisele küsimusele antud vastuses jõuab professor R. V. seisukohale, et seaduse nõue, et kääritusjäägis ei tohi olla salmonellabaktereid, ei ole hädavajalik ja asjakohane, tehes viiteid ühele 2010. a artiklis käsitletud uuringule, kus käsitleti loomasõnniku kasutamise tõttu puhkenud haiguspuhanguid mitmel pool maailmas, näiteks USA-s, Suurbritannias, Jaapanis ja Kanadas. Seal pole salmonellaga seotud haiguspuhanguid eraldi sõnniku laotamise kontekstis esinenud. Samas möönab R. V., et mis juhtub salmonellabakteriga vedelsõnnikuvõi kääritusjäägi hoidlas, pole ühemõtteliselt ennustatav. R. V. eeldab, et värske digestaat põllule ei jõua, see laotatakse põllule alles pärast lühemat või pikemat säilitusperioodi hoidlas. Viimase lausena on kajastatud, et seega ei ole kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri osas eeldatav nulltolerants hädavajalik ja asjakohane. Kohtu hinnangul ei välista professor R. V. antud vastused Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust kääritusjäägi käitlemisel ja selle jäätmena väljastamisel selleks luba mitte omavatele isikutele. Ka professor R. V. vastustest nähtuvad selged riskid sertifitseerimata kääritusjäägi väetisena põldudele jõudmisel nii selle liialt suures koguses laiali laotamisel ehk 44

laotusnormi rikkudes kui ka kääritusjäägis esineda võivate salmonella bakterite näol. Sellele, et professor R. V. on käesolev nn kääritusjäägi temaatika suhteliselt võõras, viitab asjaolu, et ta võrdleb kääritusjääki vedelsõnnikuga. Käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt ei oma professor R. V. mitmeid kordi tehtud viited kääritusjäägi sarnasusele vedelsõnnikuga suuremat tähtsust olukorras, kus tema uuringus on täpsemalt kajastamata, millisest toormest ehk millistest jäätmetest ja milliste jäätmekoodidega jäätmetest biogaasi tootmise käigus anaeroobsel kääritamisel kääritusjääk tekkis ja millise jäätmekoodiga see biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääk on. Kohtu hinnangul ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust kääritusjäägi käitlemisel ja selle jäätmena väljastamisel selleks luba mitte omavatele isikutele ka kaitsja kaebuse punktis 4.2 viidatud tunnistaja B. A. ütlused, kes on osaühing Eerika Farm (10739410) töötaja ja juhatuse liige. Asjaolu, et tunnistaja B. A. ütlustest nähtuvalt OÜ Eerika Farm ei teadnud, et neile väljastatakse 2023. a Tartu Biogaas OÜ-st toote asemel jäädet ning Tartu Biogaas OÜ ei informeerinud neid sellest, et neile väljastatav kääritusjääk on jääde ja tegemist pole tootega, ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust ja ei muuda käideldud jäädet tooteks ning ei muuda Tartu Biogaas OÜ-d kääritusjäägile sertifikaati omavaks ettevõtteks. Kaitsja on vastulauses ja kaebuses asunud seisukohale, nagu puudunuks Keskkonnaametil kuni 2024. a veebruarini kindel arusaam selles osas, mis on jääde ja mis on toode ning kaitsja on seejuures viidanud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 halduri T. P. tunnistajana antud ütlustele ja tema ütlustele lisatud Keskkonnaameti 09.02.2024. a vastuskirjale LEMMA OÜ-le. Kaitsja on vastulauses ja kaebuses siinkohal tõstnud esile, et loomade väljaheited jäätmekoodiga 02 01 06 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Kaitsja on siinkohal aga jätnud tähelepanuta, et selles osas käesolevas väärteoasjas vaidlust polegi, sest kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu, eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed) Tartu Biogaas OÜ-le antud keskkonnaloal nr KL-510203 ei kajastu. Keskkonnaloal nr KL-510203 kajastatud jäätmete töötlemise tulemusena ei teki kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu), vaid tekib jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr 19 06 05 vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba, mis on selgesõnaliselt kajastatud ka keskkonnaloal nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et Tartu Biogaas OÜ oleks vaidlustanud haldusmenetluse korras neile väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 õiguspärasust. Taolistel asjaoludel on põhjendatud lähtuda sellest, et Tartu Biogaas OÜ on tunnistanud keskkonnaloa nr KL-510203 õiguspärasust, see keskkonnaluba on kehtiv ja kuulub täitmisele ning kuulus täitmisele ka väärteo toimepanemise ajal, s.o 2023. aastal. Ka kaitsja osundatud tunnistaja T. P. ütlustele lisatud Keskkonnaameti 09.02.2024. a vastuskirjas LEMMA OÜ-le on kajastatud, et juhul kui biogaasijaama keskkonnaluba väljastatakse ainult jäätmekäitlustoiminguks R12o (jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus), siis tekib jäätmekäitluse tulemusena jääde 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ning see jäätmeliik tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust ehk keskkonnaluba omavale isikule. Tartu Biogaas OÜ- le väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 ongi kajastatud, et sissetulevaid jäätmeid koodidega 02 01 03, 02 02 04, 02 03 05, 02 05 01, 02 05 02, 02 06 01, 02 07 04 taaskasutatakse R-koodiga R12o - jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus - ja selle 45

tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Ka tunnistaja T. P. ütlustes on kajastatud, et kui kääritusjääk ei vasta väetiseseaduse nõuetele ning esineb kõrvalekalle kääritamisprotsessis (jäätmekäitlustoiming R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus), siis käsitletakse kääritusjääki kui jäädet ja reguleeritakse selle edasist käitlemist jäätmeloaga. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebuses esitatud väited selle kohta, nagu puudunuks ka Keskkonnaametis endas õigusselgus biogaasi tootmise käigus tekkiva kääritusjäägi osas, on ainetud olukorras, kus Keskkonnaametist Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 on selgelt kajastatud, et sissetulevaid jäätmeid koodidega 02 01 03, 02 02 04, 02 03 05, 02 05 01, 02 05 02, 02 06 01, 02 07 04 taaskasutatakse R-koodiga R12o - jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus - ja selle tulemusena tekib anaeroobsel kääritamisel jäätmeliik 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaluba nr KL-510203 kehtib alates 18.03.2021 ja sellest alates tulnuks Tartu Biogaas OÜ-l täita selles kajastatud nõudeid, s.h ka etteheidetava väärteo toimepanemise ajal, s.o 2023. aastal. Kaitsja kaebuses ja kohtuvaidluses esitatud paljasõnalised väited sertifitseerimata kääritusjäägi ohutuse kohta ning seejuures sageli tehtud viited jäätmeliigile koodiga 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei välista samuti Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust olukorras, kus keskkonnaloalt nr KL-510203 nähtuvalt ei ole biogaasi tootmise käigus anaeroobsel kääritamisel tekkiv kääritusjääk koodiga 02 01 06, vaid hoopiski jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr 19 06 05 vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt sertifitseerimata kääritusjäägi pidamine ohutuks ei ole küllaldaselt piisav garantii hindamaks kääritusjääki lubatavaks tooteks, kuna kehtiva seaduse mõttes saab ainult sertifikaati omav kääritusjääk olla lubatav ja laiale tarbijaskonnale piiranguteta kasutamiseks mõeldud ohutu toode. Biogaasi tootmise käigus Ilmatsalu biometaanijaamas tekkivale kääritusjäägile sai Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi alles 18.12.2024. See on peaaegu aasta hiljem Tartu Biogaas OÜ-le väärteokirjelduses etteheitava käitumise lõppemisest arvates. Asjaolud, et Tartu Biogaas OÜ hakkas 2023. a lõpus taotlema Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaati ja ta sai selle 18.12.2024. a, ei välista samuti Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust 2023. aastal. PUUDUVAD SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD Asjas puuduvad Tartu Biogaas OÜ süüd välistavad asjaolud. KarS § 37 käsitleb juriidilise isiku süüvõimet. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Äriregistrisse kantud juriidiline isik on õigusvõimeline ja süüvõimeline. E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ (11561670) äriregistris registreeritud 30.12.2008. Tegemist on tegutseva äriettevõttega. 46

Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmeks on alates 19.01.2021 K. S. üksinda. Teisi juhatuse liikmeid peale K. S. sellel äriettevõttel pole. KarS § 39 käsitleb eksimust teo keelatuses. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. KarS § 371 käsitleb 01.11.2023. a kehtima hakanud juriidilise isiku süü puudumist. KarS § 371 kohaselt puudub juriidilisel isikul süü, kui karistusseadustiku § 14 lõikes 1 nimetatud organi või isiku tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023] Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest nähtub, et välistatud on nii eksimus teo keelatuses kui ka juriidilisel isikul süü puudumine põhjusel, et karistusseadustiku § 14 lõikes 1 nimetatud organi või isiku tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu. Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest nähtub, et K. S. oli 2023. aastal olemas biogaasi tootmiseks ja selle käigus tekkiva kääritusjäägi nõuetekohaseks käitlemiseks head hariduslikud eeltingimused. Nimelt oli K. S. kõrgharidus kahest kõrgkoolist - Tallinna Tehnikaülikoolist 2015. a materjaliteaduskonnast ja Tartu Ülikoolist, kus õppis keskkonnatehnoloogiat ja tegi lõputöö biogaasi teemal. Lisaks heale haridusbaasile oli K. S. olemas ka küllaltki pikk praktiline kogemus, kuna ta on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige alates 19.01.2021, OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019, OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ja Eesti Biogaas OÜ-s tegevjuht 2019. a oktoobrist alates. OÜ-s Vinni Biogaas juhatuse liikmeks oleku ajal sai OÜ Vinni Biogaas sertifikaati kääritusjäägile, millest oli K. S. selle sertifikaadi väljastamise ajal teadlik. Eelkajastatud asjaoludel, võttes arvesse ka seda, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütluste kohaselt on ta kindlasti tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga nr KL-510203 ja sellest loast nähtuvalt on selles väga selgelt kahes kohas tabeli osades J3. ja J6. kajastatud jäätmete bioloogilise töötlemise tulemusena jäätmete tekkimine, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele, siis pole kohtul kahtlust selles, et KarS § 39 mõttes keelueksimusega pole tegemist ning menetlusaluse isiku juhatuse liikmele polnud väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses etteheidetav tegu KarS § 37¹ mõttes vältimatu. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S. pidanud märkama ja aru saama keskkonnaloas KL-510203 kahes lahtris J3. ja J6. kajastatust selle kohta, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. KVALIFIKATSIOON Jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 47

JäätS § 73 lg 2 p 2 kohaselt on jäätmeluba vaja jäätmete taaskasutamiseks. JäätS § 76 kohaselt annab jäätmeloa Keskkonnaamet. JäätS § 77 lg 4 kohaselt tuleb jäätmeluba jäätmete käitlemiseks taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi. 18.03.2021. a kehtima hakanud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud tähtajatu keskkonnaloaga nr KL-510203 anti Ilmatsalu biometaanijaamale luba jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. See on keskkonnaloas nr KL-510203 sõnaselgelt kirjas kahes kohas, s.o loa osades J3. ja J6. 2023. a käideldi Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmise ehk kääritusprotsessi käigus erinevaid jäätmeliike ning selle käigus tekkis jäätmete anaeroobsel töötlemisel kääritusjääk ehk jääde jäätmeliigiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mida anti edasi ja väljastati 10-le ettevõttele, millistel ei olnud selle jäätmeliigi käitlemiseks vastavat keskkonnaluba. Rikkudes jäätmete üleandmise nõudeid, pani Tartu Biogaas OÜ toime JäätS § 120 lõikes 2 sätestatud väärteo. Rikkudes keskkonnaloa KL-510203 nõudeid, pani Tartu Biogaas OÜ toime JäätS § 120¹ lõikes 2 sätestatud väärteo. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS § 81 lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Tartu Biogaas OÜ toimepandud väärtegu pole aegunud, kuna selle lõpuleviimisest 31.12.2023 pole möödunud kahte aastat. KARISTUS Karistusseadustiku (KarS) 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. JäätS § 120 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse juriidilist isikut jäätmete üleandmise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 000 eurot. JäätS § 120¹ lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse juriidilist isikut jäätmete käitlemise eest loa nõudeid rikkudes rahatrahviga kuni 400 000 eurot. KarS § 63 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Tartu Biogaas OÜ käitumine täidab nii JäätS § 120 lõikes 2 kui JäätS § 120¹ lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb talle toimepandu eest mõista üks karistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistanud Tartu Biogaas OÜ-d miinimumilähedase karistusega. VTMS § 132 p 2 kohaselt ei tohi maakohus väärteoasja kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada. 48

Lähtudes asjaoludest, et Tartu Biogaas OÜ andis kääritusjääki kui jäädet üle selle käitlemiseks jäätmeluba mitteomavatele isikutele pika ajavahemiku jooksul, s.o ühe aasta kestel, nii-öelda igapäevaselt, sest tootmist terve 2023. a aasta jooksul kordagi ei peatatud ning eri liiki jäätmeid kasutati biogaasi tootmiseks igapäevaselt ja biogaasi tootmise tulemusena tekkinud jäädet ehk kääritusjääki tekkis ka igapäevaselt, ei saa Tartu Biogaas OÜ süüd hinnata väikseks. Samas on oluline täheldada, et väärteomenetluse kestel, 2023. a lõpus, alustas Tartu Biogaas OÜ taotlema endale sertifikaati, et biogaasi tootmisel kasutatavad eri liiki jäätmed tootmisprotsessi läbides vastaks toote nõuetele ja poleks enam käsitletavad jäätmetena. Tartu Biogaas OÜ sai kääritusjäägile tootesertifikaadi 18.12.2024. a. Tartu Biogaas OÜ pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele K. S. oli rikkumise toimepanemine välditav. Kui ta oleks Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 lugenud tähelepanelikult ja kohusetundlikult, siis ta oleks märganud loa osades J3. ja J6. kehtestatud nõuet, mille kohaselt jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele ning ta oleks saanud Tartu Biogaas OÜ tootmist vastavalt sellele nõudele korraldada. Tartu Biogaas OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. E-äriregistri andmetel oli 2023. a Tartu Biogaas OÜ maksustatav käive 1 068 034.30€, tulud 1 939 608€ ja kasum 658 974 € ning kasumimarginaal 33.97%. Eelkajastatud asjaoludel on kohus seisukohal, et karistuse vähendamiseks alust pole. Karistus 8000€ on biogaasi tootmise kasumlikkust arvestades niigi väike ja jääb kasumimarginaalist lähtudes rohkem miinimumi lähedale. Karistuse vähendamiseks ei anna alust ka kaebuses esitatud väited selle kohta, et keskkonnale 2023. a aasta jooksul, mil Tartu Biogaas OÜ-st väljastati jäädet selle käitlemiseks jäätmeluba mitteomavatele isikutele, kahju justkui ei tekkinud. Siinkohal on oluline täheldada, et Tartu Biogaas OÜ-l võttis biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaadi taotlemine aega ligikaudu aasta. Sellest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-l kulus aasta aega selleks, et biogaasi tootmine viia sellisesse korda, et biogaasi tootmise tulemusena tekkiv kääritusjääk oleks nii inimestele kui ka keskkonnale ohutu ja seda saaks vabalt käsitleda tootena ning üle anda piiramata arvule seda soovivatele isikutele, kellel selle vastuvõtmiseks ja saamiseks enam vastavat jäätmekäitlusluba ei pea olema. Kaebuses on viidatud ühe põhilise põhjusena, miks kääritusjäägile sertifikaadi saamine on olnud raskendatud, see, et tootmisest väljuvas kääritusjäägis ei tohiks üldse olla salmonelloosi baktereid. Sellest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamast 2023. aastal väljastatud kääritusjääk ei pruukinud olla ümbritsevale ohutu. Asjaolu, et 2023. a ei fikseeritud ühtegi juhtumit, mille tulemusena saanuks väita, et Ilmatsalu biometaanijaamast väljastatud jääde kääritusjäägi näol oleks selle kasutamisel põhjustanud inimestele ning keskkonnale kahju, ei muuda Tartu Biogaas OÜ käitumist 2023. a vähemohtlikuks ja ohutuks. On üldteada, et salmonellabakter on inimestele ohtlik ja põhjustab nakatumisel haigestumist (kõhutüüfus, soolenakkus) ning suuri vaevusi (näiteks iiveldus, oksendamine, peavalu, kõhulahtisus, palavik jmt). Kuna 2023. a jõudis Ilmatsalu biometaanijaamast jäätmena väljastatud digestaat ehk kääritusjääk põldudele väetisena, siis inimeste-lindude-loomade kaudu oli seda võimalik edasi kanda ning säilis võimalus, et selle põllukultuuridele (köögiviljad, maasikad jmt) sattudes võis see jõuda ka inimeste toidulauale ja sealt juba suukaudselt inimese soolestikku. Lisaks inimestele säilis oht ka loomadele ja lindudele. Salmonella nakkusallikaks võib olla nii inimene kui ka linnud-loomad. Kui 2023. aastal sattunuks inimene, linnud või loomad kääritusjäägiga väetatud põllule, säilis sellega reaalne salmonellabakteri leviku ja sellega 49

nakatumise oht. Sertifitseerimata kääritusjäägiga väetatud põllul kiire rohukasvu korral säilib sellest silo tegemisel oht, et salmonella nakkus levib silo kaudu edasi inimestele ja loomadele. VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISEKS POLE ALUST VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. VTMS § 30 lg 1 p 1¹ kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui tegemist on VTMS §-s 31 sätestatud vähetähtsa väärteoga. Olukorras, kus Tartu Biogaas OÜ-l kulus aasta aega, et saada biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaat, mis annaks alust seda kääritusjääki hinnata ohutuks tooteks, mitte jäätmeks, ei ole alust eeldada, et jäätmena 2023. a Ilmatsalu biometaanijaamast väljastatud kääritusjääk oleks olnud ümbritsevale keskkonnale ning inimestele-lindudeleloomadele ohutu. Olukorras, kus kääritusjääki kui jäädet käideldi pikka aega, s.o terve aasta, ning selle kestel säilis kääritusjäägi põllule sattudes ümbritsevale muuhulgas salmonellabakteri leviku ning sellega nakatumise oht, ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ning ei saa hinnata menetlusaluse isiku süüd väikseks ja ei ole alust eeldada avaliku menetlushuvi puudumist. Alust VTMS § 30 lg 1 p 1, 1¹ alusel väärteoasjas menetluse lõpetamiseks ei ole. MENETLUSKULUD VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ kanda, s.h tema kantud õigusabikulud. Kohus küll tühistas osaliselt vaidlustatud otsuse, kuid seda teistel põhjustel, kui seda on kaitsja koostatud kaebuses taotletud. Seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses menetlusaluse isiku kanda. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 50