2-22-15789/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15789

Tsiviilasi / hagi ese

Homely OÜ hagiavaldus AS-i LHV Pank vastu lepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Homely OÜ (registrikood 12939082, aadress XXX)

Lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers

Kostja

AS LHV Pank (registrikood 10539549, aadress XXX, Tallinn)

Lepingulised esindajad Triin Jaansalu-Kuum ja Indrek Eiche

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Homely OÜ (registrikood 12939082) hagiavaldus AS-i LHV Pank (registrikood

10539549) vastu osaliselt.

2. Tuvastada, et AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) 12.10.2022.a korralise

ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) ja Homely

OÜ (registrikood 12939082) vahel 05.11.2015.a sõlmitud kliendileping (makseteenuse

leping) ja kõik muud teenuselepingud.

3. Tuvastada, et AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) 14.10.2022.a erakorralise

ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) ja Homely

OÜ (registrikood 12939082) vahel 05.11.2015.a sõlmitud kliendileping (makseteenuse

leping) ja kõik muud teenuselepingud.

4. Jätta läbi vaatamata Homely OÜ (registrikood 12939082) hagiavaldus AS-i LHV Pank

(registrikood 10539549) vastu nõuetes tuvastada, et AS-i LHV Pank (registrikood

10539549) ja Homely OÜ (registrikood 12939082) vahel 05.11.2015.a sõlmitud

kliendileping ja kõik muud teenuselepingud kehtivad edasi.

5. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2022.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15789 rakendatud

hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 1/4 (üks neljandik) Homely OÜ (registrikood 12939082) kanda ja

3/4 (kolm neljandikku) AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) kanda.

7. Välja mõista AS-ilt LHV Pank (registrikood 10539549) Homely OÜ (registrikood

12939082) kasuks riigilõiv 367 (kolmsada kuuskümmend seitse) eurot 50 (viiskümmend)

senti, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest 103 (ükssada kolm) eurot 50 (viiskümmend) senti

ja lepingulise esindaja kulu 2530 (kaks tuhat viissada kolmkümmend) eurot.

8. Välja mõista AS-ilt LHV Pank (registrikood 10539549) Homely OÜ (registrikood

12939082) kasuks viivis menetluskulude 3001 (kolm tuhat üks) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Jätta AS-i LHV Pank (registrikood 10539549) menetluskulud kindlaks määramata ja

Homely OÜ-lt (registrikood 12939082) AS-i LHV Pank kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Homely OÜ (hageja) esitas 20.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i LHV Pank

(kostja) vastu makseteenuse lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (dtl-d 1-11). Hageja

esitas hagi koosseisus hagi tagamise avalduse. Kohus jättis hagi 21.10.2022 käiguta (dtl 15). Hageja

esitas 28.10.2022 puuduste kõrvaldamiseks täiendatud hagiavalduse (dtl-d 31-41). Kohus rakendas

31.10.2022 määrusega hagi tagamise abinõusid (dtl 43). Kohus võttis hagi 31.10.2022 menetlusse

(dtl 48). Kostja esitas 03.11.2022 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse (dtl-d 125-132).

Kostja vastas hagile 28.11.2022 (dtl-d 192-200). Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja

määruskaebuse 30.01.2023 määrusega rahuldamata (dtl 238). Kohus kiirendas 04.03.2025

määrusega menetlust (dtl 245). Hageja esitas 21.04.2025 menetlusdokumendi (dtl-d 251-258).

Kostja esitas 06.05.2025 vastuse hageja seisukohtadele (dtl-d 294-299).

2. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja 12.10.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel ei

lõppenud poolte vahel 05.11.2015.a sõlmitud kliendileping ja kõik muud teenuselepingud ning

kehtisid edasi. Samuti palub hageja kohtul tuvastada, et kostja 14.10.2022 erakorralise

ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud poolte vahel 05.11.2015.a sõlmitud kliendileping ja kõik

muud teenuselepingud ning kehtisid edasi. Hageja põhjendab hagi järgmiselt. Kostja esitas

12.10.2022 korralise ning 14.10.2022 erakorralise ülesütlemisavalduse poolte vahel 05.11.2015

sõlmitud kliendilepingu ja sellega seotud teenuslepingute lõpetamiseks. Korralises

ülesütlemisavalduses tugines kostja üldtingimuste punktile 14.4, mis võimaldab leping ühepoolselt

lõpetada vähemalt ühekuulise etteteatamisega. Erakorraline ülesütlemine tugines muu hulgas

üldtingimuste punktile 14.2.1.3, mille kohaselt saab lepingu erakorraliselt üles öelda, kui klient ei

esita piisavaid tõendeid oma majandustegevuse või vara päritolu seaduslikkuse kohta.

Ülesütlemisavalduste tegemisele eelnes hageja teavitus andmete muutumisest, mis edastati kostjale

2022. aasta oktoobri alguses. Kliendisuhetes oluliste muudatuste osas anti teave õigeaegselt ning

väljendati valmisolekut esitada täiendavaid andmeid või dokumente. Kostja ei esitanud pärast seda

ühtegi täpsustavat päringut ega nõuet dokumentide esitamiseks. Ülesütlemisavaldustes ei ole välja

2 (10)

toodud konkreetseid rikkumisi ega fakte, mis viitaksid üldtingimuste rikkumisele. Erakorralise

ülesütlemise avalduse saamisele järgnes samal päeval hageja kirjalik pöördumine kostja poole,

palvega selgitada lepingu lõpetamise konkreetseid põhjuseid. Vastust ei järgnenud. Samuti

puuduvad tõendid, et kostja oleks täitnud selgitamiskohustuse krediidiasutuste seaduse (KRAS) §

89 ¹ mõttes, kuivõrd avalduse põhjendused jäid üldiseks ja viidati üksnes tüüptingimustele.

⁹

Kliendilepinguga reguleeritud õigussuhe kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 710¹ lõike 1

kohaldamisalasse. Seaduse alusel on makseteenuse pakkujal kohustus sõlmida leping iga isikuga,

kes vastab seaduses sätestatud ja teenusepakkuja kehtestatud üld- ja tüüptingimustele. Vastavuse

puudumise tõendamine lasub teenusepakkujal. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis

kinnitaks, et kliendilepingu ülesütlemise ajal puudus tal kohustus sõlmida või jätkata lepingulist

suhet hagejaga. Korraline ülesütlemine ilma põhjendusteta ei ole kooskõlas makseteenuste

pakkumise kohustuslikkusega ning võib kujutada endast seadusest tuleneva kohustuse rikkumist,

kui lepingu teine pool vastab kehtestatud tingimustele. Seega ei saa korraline ülesütlemine

loogiliselt tähendada kehtiva lepingu lõppemist, kui mõjuv põhjus puudub ja ülesütlemise eelduseid

ei ole sisuliselt täidetud. Erakorralises ülesütlemisavalduses viidati lisaks üldtingimuste punktidele

5.5.1, 5.5.3 ja 14.2.13, mis käsitlevad juriidilise isikuga seotud isikuid ning mõjuva põhjuse

olemasolu. Avalduses puudub aga eluline sisu ja selgitused, mis seostaksid nimetatud sätted hageja

tegevuse või tegematajätmisega. Tõendid rikkumiste kohta on esitamata. Menetluse käigus esitati

täiendav väide, mille kohaselt olevat leping lõpetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lõike 4 alusel. Selline väide ei kajastu kostja algsetes

ülesütlemisavaldustes ega ole esitatud muus vormis, mis viitaks sellele õiguslikule alusele. Puudub

viide nii seadusele kui ka faktidele, mis võimaldaksid järeldada, et ülesütlemine oli seotud rahapesu

tõkestamise kohustuse täitmise takistamisega. Kostja on lõpetanud kliendisuhted kõigi nende

juriidiliste isikutega, kellel on mistahes seos hageja esindaja P.I-ga, sealhulgas ettevõtetega, mille

juhatusse nimetatud isik ei kuulu. Selline praktika viitab võimalikule diskrimineerimisele, mis võib

kujutada endast ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kostja ei ole esitanud

kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks, et hageja on rikkunud lepingu või

üldtingimuste konkreetseid sätteid. Samuti puuduvad tõendid, et kostjal oleks olnud seadusest või

üldtingimustest tulenev alus keelduda makseteenuse osutamisest või lõpetada olemasolev

kliendisuhe. Ülesütlemisavaldused on esitatud põhjendamatult ning lepinguliste suhete

lõpetamiseks ei olnud olemas piisavat õiguslikku alust.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja põhjendab oma

vastuväiteid hagile järgmiselt. 14.10.2022 lõpetati poolte vahel kehtinud kliendileping

erakorraliselt, tuginedes RahaPTS ning üldtingimuste sätetele. Leping lõpetati, kuna puudus

võimalus rakendada seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid kliendi suhtes. Ärisuhte seire ja

andmekogumise käigus ilmnes, et hageja tegelik tegevusvaldkond oli muutunud võrreldes algselt

deklareerituga ning teavet selle muudatuse kohta ei olnud esitatud. Eelmiste teavituste kohaselt pidi

ettevõte pakkuma koduteenuseid vahendava veebiplatvormi teenust, kuid tegelikkuses osutati

Airbnb majutusteenust. Selgus ka, et ettevõtte omand oli võõrandatud isikule, kelle kohta avalikest

allikatest ilmnes varasem karistus maksukuritegude eest ja süüdistus rahapesus. Ettevõtte tegelik

kontrollisik on seotud isikute ja juriidiliste üksustega, mille tehingud on raskesti jälgitavad. Raha,

mis liikus nende kontode kaudu, suunati krüptovaradesse või teiste seotud isikute kontrolli all

olevatesse äriühingutesse, kusjuures varade päritolu ei olnud piisavalt tuvastatav ega selgitatav.

Tehingute ja sissetulekute olemuse ning eesmärgi kohta ei saadud piisavat teavet, mis oleks

võimaldanud läbi viia seaduses nõutud hoolsusmeetmed. RahaPTS § 20 lõike 1 punktide 4 ja 6 ning

§ 23 lõike 2 kohaselt peab kohustatud isik mõistma tehingute sisu ning tagama, et tehingud

vastavad teadmistele kliendi ja tema tegevuse kohta. Kui see ei ole võimalik, tuleb ärisuhe lõpetada.

Erakorralise ülesütlemise otsus tehti olukorras, kus panga hinnangul ei olnud võimalik kindlaks

teha, et kliendi kontole laekunud rahalised vahendid pärinesid seaduslikust allikast. Tehingute

selgitused ja dokumentatsioon ei olnud piisavad ega usaldusväärsed ning puudus arusaam hageja

majandustegevuse jätkusuutlikkusest ja läbipaistvusest. Samas oli ettevõttega seotud isikute puhul

tuvastatud varem sarnased asjaolud, mis viisid ka muude lepingute lõpetamiseni. Tekkis

põhjendatud kahtlus, et hageja tegevus võib olla osa skeemist, mille kaudu püütakse hämaratest

3 (10)

ärisuhetest teenitud tulu legaliseerida ja viia Eesti majandusse igapäevase tarbimise kaudu.

Ülesütlemisteade edastati 14.10.2022 e-kirja ja tähitud kirjana. Teates viidati üldtingimuste

punktidele 14.2.1.3, 5.2.1 ja 5.5.3, mis võimaldavad lepingut ühepoolselt ja koheselt lõpetada, kui

klient ei esita piisavaid andmeid ja dokumente hoolsusmeetmete kohaldamiseks või kui ilmneb, et

klient või temaga seotud isik ei vasta lepingutingimustele. Seadusest ei tulene kohustust põhjendada

makseteenuse lepingu erakorralist ülesütlemist detailselt, piisab viitest õiguslikule alusele ja

asjaoludele. Ülesütlemisteade oli selge, arusaadav ja edastatud seaduses ettenähtud korras ning

vastas VÕS § 711 ja § 720 nõuetele. Vastavalt VÕS § 710¹ lõikele 1 tekib kohustus makseteenuse

lepingu sõlmimiseks vaid juhul, kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses

ning teenuseosutaja kehtestatud tingimustele. Hindamise eelduseks on võimalus rakendada

hoolsusmeetmeid ja saada teavet kliendi tegevuse kohta. Krediidiasutusel ei ole kohustust sõlmida

lepingut juriidilise isikuga, kes ei täida vastavaid tingimusi või kelle tegevusega kaasneb liiga suur

rahapesurisk. Maksekonto direktiivist (2014/92/EL) tulenev kohustus pakkuda põhimakseteenuseid

laieneb üksnes tarbijatele – füüsilistele isikutele, kes ei tegutse majandus- ega kutsetegevuses.

Juriidiliste isikute puhul sellist kohustust ei eksisteeri. Poolte suhe on äriline ning tuleneb

vastastikusest kokkuleppest. Sellest ei teki panga jaoks kohustust tagada kliendi majandustegevuse

jätkusuutlikkust. Lepingu lõpetamine on osa tavapärasest äririskist, millega iga ettevõtja peab

arvestama. Õigus makseteenuse leping lõpetada või sellest keelduda, kui ilmnevad riskid ja

seadusest tulenevad takistused, on sätestatud nii lepingus kui seaduses. Hoolsusmeetmete

rakendamine ei olnud võimalik ja puudus kindlus rahaliste vahendite seaduslikkuses. Lepingu

jätkamine sellistes tingimustes oleks olnud vastuolus RahaPTS-ist tulenevate kohustustega ning

panga riskijuhtimise põhimõtetega.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja krediidiasutusena ning

hageja kliendina sõlminud 05.11.2015 makseteenuse lepingu (kliendileping) ning poolte vahel on

sõlmitud kliendilepinguga seonduvad lepingud muude teenuste osutamiseks. Pooled ei vaidle

makseteenuse lepingu ja sellega seonduvate teenuste osutamise lepingute sõlmimise üle. Seetõttu ei

vaja lepingute sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostja on teinud 12.10.2022 avalduse poolte vahel

sõlmitud kliendilepingu ja sellega seotud teenuse osutamise lepingute korraliseks ülesütlemiseks.

Pooled ei vaidle ülesütlemisavalduse tegemise üle ning selle üle, et hageja on avalduse kätte saanud.

Seetõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Ülesütlemisavalduse sisu on tõendatud ülesütlemisavalduse dokumendiga (dtl 12).

6. Hageja on seisukohal, et kostja 12.10.2022 ülesütlemisavaldus on õigusliku toimeta. Kostja

on esitanud vastuväited, mille kohaselt ei kohaldu pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 7101 lg 1

ning puudub kehtiv regulatsioon, mis kohustaks kostjat hagejaga makseteenuse lepingut sõlmima.

VÕS § 7101 lg 1 sätestab, et kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses

sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse

osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse

lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3

lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega

määratud korras ja ulatuses. VÕS § 7101 lg 1 järgi on makseteenuse osutajal kohustus sõlmida

makseteenuse leping ka majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, kui isik ja tema taotletavad

lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste

üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

kostja vastuväide VÕS § 7101 lg 1 mittekohaldumise kohta ei põhine kehtival õigusel.

7. Kostjal kui makseteenuse osutajal on õigus makseteenuse leping VÕS § 720 lg 2 alusel

korraliselt üles öelda, kui klient ei vasta makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele

4 (10)

või makseteenuse osutamise tüüptingimustele ja kui makseteenuse osutaja ja klient on korralise

ülesütlemise õiguses kokku leppinud (vt RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552/52, p 18; RKTKo

16.02.2022, 2-18-5450/71, p-d 11-15). Kliendi suhtes, kes vastab neile tingimustele ja kellega

makseteenuse pakkuja peaks viimase taotlusel sõlmima VÕS § 7101 lg 1 järgi uue makseteenuse

lepingu, võib lepingu korraline ülesütlemine olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKo

16.02.2022, 2-18-5450/71, p 14). Kostja koormis on tõendada, et tal ei oleks lepingu korralise

ülesütlemise ajal olnud kohustust sõlmida hagejaga uut lepingut (vt ka RKTKo 12.06.2024 2-20-

19001, p 16).

12.10.2022 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt juhindus kostja makseteenuse lepingu ülesütlemisel

kliendilepingu punktist 14.5, AS-i LHV Pank üldtingimuste punktidest 14.4 ja 14.2.13 (dtl 12).

Kliendilepingu punkt 14.4 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „14.4 Pangal on õigus Leping

korraliselt üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt 2 (kaks) kuud ette“ (dtl 265).

Kliendilepingu punkt 14.5 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „14.5 Pangal on õigus

juriidilisest isikust Kliendiga sõlmitud Leping korraliselt üles öelda järgides Üldtingimustes

korralise ülesütlemise kohta sätestatud etteteatamistähtaega“ (dtl 265). AS-i LHV Pank

üldtingimuste punkt 14.4 sisaldab järgmises sõnastuses tüüptingimust: „14.4 Välja arvatud, kui

Imperatiivsetest Normidest või Lepingust tuleneb teisiti, on Poolel õigus Leping korraliselt üles

öelda, teatades sellest teisele Poolele vähemalt 1 (üks) kuu ette“ (dtl 272). Eeltoodust tulenevalt on

lepingupooled kokku leppinud kostja õiguses makseteenuse leping korraliselt üles öelda.

8. Kohus tegi kostjale ettepaneku välja tuua ja tõendada kostja kehtestatud teenuse

üldtingimused või makseteenuse osutamise tüüptingimused lepingu korralise ülesütlemise aja

seisuga, hageja mittevastavus nimetatud tingimustele lepingu korralise ülesütlemise aja seisuga.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul enda kehtestatud teenuse üldtingimusi ja makseteenuse

osutamise tüüptingimusi ei tõendanud ega toonud välja hageja või hagejaga seotud isiku P.I

mittevastavust sellistele tingimustele. Kostja makseteenuse lepingu tingimused (dtl-d 262-265) ja

kostja üldtingimused esitas kohtule hageja (dtl-d 266-273).

Kohtu hinnangul reguleerivad makseteenuse lepingu tingimused poolte õigusi ja kohustusi lepingu

täitmisel ega sisalda kokkuleppeid selle kohta, millistele tingimustele klient peab vastama (dtl-d

262-265). Seetõttu ei saa makseteenuse lepingu tingimusi pooltevahelisele võlasuhtele kohaldades

hinnata, kas kostjal oli lepingu ülesütlemise seisuga õigus keelduda hagejaga makseteenuse lepingu

sõlmimisest.

9. Kostja üldtingimuste punkt 5.2 ja selle alapunktid ning punkt 5.3 sisaldavad loetelu kliendi

või kliendiga seotud isiku tunnustest, mille esinemisel on pangal õigus keelduda lepingu

sõlmimisest. Seega tuleb kostja üldtingimustest lähtudes hinnata, kas kostjal oli lepingu

ülesütlemise seisuga õigus keelduda hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisest. Kostja ei ole välja

toonud, millistele üldtingimuste punktides 5.2 või 5.3 nimetatud tunnustele hageja või P.I lepingu

korralise ülesütlemise ajal vastas.

Kostja on üldsõnaliselt avaldanud, et P.I-le on olnud esitatud süüdistus rahapesus, kuid ta on

süüdistuses õigeks mõistetud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine

(kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (RKTKo

24.10.2023, 2-22-2159/98, p 19; RKTKo 01.07.2024, 2-20-10384/125, p 12; RKTKm 20.06.2022,

2-19-8045/46, p 16.2). Õiguse kohaldamise küsimuseks on ka pooltevahelisele õigussuhtele lepingu

kohaldamine. Eeltoodut arvestades kontrollib kohus, kas P.I-le süüdistuse esitamine rahapesus, kuid

selles süüdistuses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeks mõistmine saab olla kostja

üldtingimuste punkti 5.2 või 5.3 järgi lepingu sõlmimisest keeldumise aluseks.

5 (10)

Kostja üldtingimuste punkt 5.2 sisaldab järgmises sõnastuses tüüptingimusi: „5.2. Pangal on õigus

makseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda, kui selleks on mõjuv põhjus. Makseteenuse lepingu

sõlmimata jätmisel mõjuvaks põhjuseks loeb Pank eelkõige asjaolu, kui isik või temaga seotud isik:

[---] 5.2.6 ei ole Grupi nõudmise peale esitanud oma vara päritolu seaduslikkuse tõendamiseks

piisavalt andmeid või dokumente või on mõni muu põhjus kahtlustada teda rahapesus või terrorismi

rahastamises; 5.2.7 on tunnustatud ja usaldusväärsete allikate (nt riigiorganid, rahvusvahelised

organisatsioonid, massiteabevahendid) info põhjal seotud või olnud seotud organiseeritud

kuritegevusega, rahapesuga või terrorismi rahastamisega“ (dtl 268).

Kohus on seisukohal, et üldtingimuste punkti 5.2.6 ja 5.2.7 võimaldavad pangal keelduda lepingu

sõlmimisest, kui kliendi või temaga seotud isiku suhtes esineb või on esinenud kahtlus rahapesus.

Tingimused ei näe ette, et isik peaks olema süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul on kliendiga seotud

isikule rahapesus süüdistuse esitamine, kuid mõistliku menetlusaja ületamise tõttu tema

õigeksmõistmine piisav teave, mis annab pangale aluse lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Seega

pidi kostja üldtingimuste punktidele 5.2.6 või 5.2.7 tuginedes tõendama, et P.I-le oli lepingu

korralise ülesütlemise ajal esitatud süüdistus rahapesus, kuid ta oli selles õigeks mõistetud mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu. Kohus andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja kuni 24.03.2025 (dtl

245). Kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Poolte esitatud tõenditest ei nähtu teave selle kohta,

kas ja millal on P.I-le esitatud süüdistus rahapesus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole

tõendanud, et P.I-le oli lepingu korralise ülesütlemise ajal esitatud süüdistus rahapesus, kuid ta oli

selles õigeks mõistetud mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud

makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise õigust lepingu korralise ülesütlemise aja seisuga, ei

saanud kostja makseteenuse osutamise lepingut korraliselt üles öelda.

10. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile konkreetsete asjaoludega sisustanud, mistõttu ei ole

kohtul võimalik kontrollida, kas kostja väidetud asjaoludel saab eeldada veel mõne kostja

üldtingimuste punktis 5.2 või 5.3 nimetatud lepingu keeldumise aluse esinemist.

11. Kostja on menetluses kirjeldanud hageja juhatuse liikme P.I-ga seonduvaid asjaolusid.

Kohus saab aru, et kostja on soovinud asjaoludega põhjendada seda, miks on olnud hageja suhtes

vajalik rakendada RahaPTS-i mõistes hoolsusmeetmeid. Kostjal on RahaPTS §-st 10 tulenevalt

imperatiivne kohustus määrata riskiisu. Krediidiasutus ei saa makseteenuse osutamise lepingut üles

öelda üksnes põhjusel, et klient või tema tegevus ei vasta krediidiasutuse määratud riskiisule.

Krediidiasutus saab oma riskiisu arvestades kehtestada enda üldtingimustes või teenuse osutamise

tingimustes kliendile või temaga seotud isikule nõuded, millele klient peab vastama või tunnused,

millele klient ei tohi vastata. Krediidiasutus kannab riisikot, et tema võimalused makseteenuse

leping korraliselt üles öelda on piiratud, kui kliendile kehtestatud nõuded ei kata kliendi või temaga

seotud isiku tegevust, mis ei vasta krediidiasutuse määratud riskiisule. Eeltoodut arvestades ei saa

kostja tugineda lepingu korralise ülesütlemise põhjendamisel üldsõnalisele väitele, mille kohaselt

oli hageja suhtes vaja rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes

hoolsusmeetmeid.

12. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli makseteenuse lepingu

korralise ülesütlemise ajal 12.10.2022 õigus keelduda hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisest.

Seetõttu on makseteenuse lepingu korraline ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolus ning

õiguslikult toimetu.

13.

12.10.2022 ülesütlemisavalduses on osundatud kostja üldtingimuste punktile 14.2.1.3 (dtl

12). Kostja üldtingimuste punkt 14.2.1.3 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „14.2 Pangal on

õigus Leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda (erakorraline

ülesütlemine). Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui: 14.2.1 Klient või temaga seotud

isik on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on Lepingu täitmise jätkamisel Panga huvi

püsimise eelduseks. Sellised kohustused on eelkõige: [---] 14.2.1.3 piisavate oma

majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude Panga

6 (10)

hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine Panga nõudel“

(dtl 272).

Kohus on seisukohal, et kostja on põhjendanud makseteenuse lepingu korralist ülesütlemist kostja

üldtingimustes sätestatud erakorralise ülesütlemise alusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja

toonud ja tõendanud, milliseid andmeid ja dokumente kostja hagejalt nõudis ning hageja esitamata

jättis. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud kokku lepitud erakorralise ülesütlemise aluse

esinemist, ei ole täidetud erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus. Seetõttu ei ole 12.10.2022

ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet ka erakorralise ülesütlemise avaldusena.

14. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja tuvastab, et kostja 12.10.2022

korralise ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud kostja ja hageja vahel 05.11.2015 sõlmitud

kliendileping ja kõik muud teenuselepingud.

15. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostja on teinud 14.10.2022 avalduse poolte vahel

sõlmitud kliendilepingu ja sellega seotud teenuse osutamise lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks.

Pooled ei vaidle ülesütlemisavalduse tegemise üle ning selle üle, et hageja on avalduse saanud kätte

14.10.2022. Seetõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Ülesütlemisavalduse sisu on tõendatud ülesütlemisavalduse dokumendiga (dtl 13).

16. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt ei esinenud lepingu erakorralise

ülesütlemise eeldusi. Kostja vastusest ei nähtu üheselt, millist hageja tegevust või tegevusetust luges

kostja 14.10.2022 ülesütlemisavalduse tegemisel lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

Eeltoodut arvestades tegi kohus kostjale ettepaneku avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja

jooksul kirjeldada ja tõendada hageja konkreetseid tegusid või tegevusetust, mis annab

pooltevahelise lepingu ja seaduse järgi kostjale kui makseteenuse osutajale õiguse lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks (dtl 245). Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul oma vastuväiteid

asjaoludega täiendavalt ei sisustanud.

17.

14.10.2022 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt juhindus kostja makseteenuse lepingu

ülesütlemisel kliendilepingu punktist 14.7, AS-i LHV Pank üldtingimuste punktidest 5.5.1, 5.5.3 ja

14.2.13 (dtl 13). Kliendilepingu punkt 14.7 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „14.7 Pangal

on õigus Leping üles öelda muudel Üldtingimustest või õigusaktidest tulenevatel alustel“ (dtl 265).

Kostja üldtingimuste punkt 5.5 sisaldab järgmisi tüüptingimusi: „5.5 Juriidilise isikuga seotud

isikud Üldtingimuste mõistes on: 5.5.1 füüsilised isikud, kes on juriidilise isiku nõukogu, juhatuse

või muu juhtorgani liikmed või volitatud esindajad; [---] füüsilised ja juriidilised isikud, kes otseselt

või kaudselt omavad 10% või enam osadest, aktsiatest või häältest juriidilises isikus“ (dtl 268).

Kostja üldtingimuste punkt 14.2.1.3 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „14.2 Pangal on õigus

Leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda (erakorraline ülesütlemine).

Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui: 14.2.1 Klient või temaga seotud isik on rikkunud

kohustust, mille täpne järgimine on Lepingu täitmise jätkamisel Panga huvi püsimise eelduseks.

Sellised kohustused on eelkõige: [---] 14.2.1.3 piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara

päritolu seaduslikkust tõendavate või muude Panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike

andmete ja dokumentide esitamine Panga nõudel“ (dtl 272).

RahaPTS § 42 lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on

kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku

teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul

on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles

öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse

§-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille

järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

7 (10)

Kohus on seisukohal, et 14.10.2022 ülesütlemisavalduse põhjal saab lugeda erakorralise

ülesütlemise aluseks hageja poolt kostja nõudel andmete ja dokumentide esitamata jätmine.

Tegemist on ülesütlemise alusega kostja üldtingimuste punkti 14.2.1.3 ja RahaPTS § 42 lg 4 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millal ja millist teavet ja /või dokumente

kostja hagejalt nõudis ning hageja kostjale esitamata jättis. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole

tõendanud teabe ja dokumentide nõudmist hagejalt ning hageja poolt esitamata jätmist, ei ole

täidetud makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused kostja üldtingimuste

punkti 14.2.1.3 ja RahaPTS § 42 lg 4 järgi. Seetõttu ei ole 14.10.2022 ülesütlemisavaldusel

õiguslikku toimet.

18. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa 14.10.2022 ülesütlemisavaldust tagantjärele

põhjendada uute ülesütlemise alustega. Kostjal on võimalik ülesütlemist põhjendada hilisemate

asjaolude või tõenditega, mis kinnitavad ülesütlemisavalduses toodud põhjendusi või selgitavad

kostja tahte kujunemise aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja on avaldanud, et hageja rikkus kostja üldtingimuste punktides 6.2.2.2, 6.2.2.4 ja 6.2.2.5

toodud kohustusi. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud. Kostja üldtingimuste punkt 6.2 sisaldab

järgmisi tüüptingimusi: „6.2 Informatsiooni edastamine Kliendi poolt [---] 6.2.2. Klient on

kohustatud viivitamatult Panka kirjalikult või muul eelnevalt kokkulepitud viisil informeerima

kõigist andmetest ja asjaoludest, mis omavad tähtsust Kliendi ja Panga vahelises suhtlemises ja/või

mis mõjutavad või võivad mõjutada Kliendisuhteid, sh alljärgnevast: [---] 6.2.2.2 Kliendi ja/või

Kliendi esindaja isikut tõendava dokumendi andmetega seotud muudatused; [---] 6.2.2.4 Kliendi

seadusliku esindaja õiguste ja/või Kliendi poolt volitatud isiku õiguste muutumine; 6.2.2.5

juriidilisest isikust Kliendi ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine ning pankroti

väljakuulutamine, likvideerimine või registrist kustutamine“ (dtl 268).

Kostja üldtingimuste punkti 14.2.1.3 ja RahaPTS § 42 lg 4 järgi on hagejal kohustus esitada kostjale

teavet kostja nõudmisel. Kostja üldtingimuste punktides 6.2.2.2, 6.2.2.4 ja 6.2.2.5 sätestatud

teavitamiskohustus ei sõltu kostja nõude esitamisest. Samuti ei ole tingimuste eesmärgiks üksnes

hoolsusnõuete täitmine. Seetõttu ei saa kostja üldtingimuste punktides 6.2.2.2, 6.2.2.4 ja 6.2.2.5

nimetatud teabe esitamise kohustuse võimalik rikkumine olla makseteenuse lepingu ülesütlemise

aluseks kostja üldtingimuste punkti 14.2.1.3 ja RahaPTS § 42 lg 4 järgi. Kostja ei saa seetõttu

põhjendada 14.10.2022 ülesütlemisavaldust kostja üldtingimuste punktides 6.2.2.2, 6.2.2.4 ja

6.2.2.5 sätestatud kohustuste rikkumisega, sest see tähendab erakorralise ülesütlemise tagantjärele

põhjendamist täiendava alusega.

Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud kostja üldtingimuste punktides 6.2.2.2,

6.2.2.4 ja 6.2.2.5 sätestatud kohustuste rikkumist hageja poolt. Kostja ei ole välja toonud, milles

seisnevad hageja esindaja isikut tõendava dokumendi andmetega seotud muudatused (kostja

üldtingimuste p 6.2.2.2). Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb hageja ümberkujundamine,

ühinemine ja jagunemine ning pankroti väljakuulutamine, likvideerimine või registrist kustutamine

(kostja üldtingimuste p 6.2.2.4). Äriregistri teabesüsteemist tehtud hageja andmete väljatrükist ei

nähtu hageja ümberkujundamist, ühinemist, jagunemist, pankroti väljakuulutamist, likvideerimist

või registrist kustutamist 14.10.2022 seisuga (dtl-d 274-278). P.I 04.10.2022 e-kirjast (dtl 182) ja

äriregistri teabesüsteemist tehtud hageja andmete väljatrükist (dtl-d 274-278) koosmõjus nähtub, et

P.I on teavitanud kostjat hageja üld- ja isikuandmetes tehtud muudatustest 04.10.2022, millal P.I

kanti juhatuse liikmena äriregistrisse. Eeltoodut arvestades on hageja teavitanud enda seadusliku

esindaja õiguste muutumisest viivitamata (kostja üldtingimuste p 6.2.2.2.4).

19. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja tuvastab, et kostja 14.10.2022

erakorralise ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud kostja ja hageja vahel 05.11.2015 sõlmitud

kliendileping ja kõik muud teenuselepingud.

8 (10)

20. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja on taotlenud, et kohus tuvastaks hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse lepingu ja

muude teenuselepingute edasi kehtimise. TsMS § 368 lg 1 ei võimalda tuvastada kestvuslepingu

kehtivust abstraktselt ja ajaliselt piiritlemata, sest kestvusleping võib oma olemusest tulenevalt

lõppeda kohtumenetluse ajal või pärast otsuse tegemist seaduses sätestatud või lepingus kokku

lepitud alusel. TsMS § 368 lg 1 annab õiguskaitset võlasuhte konkreetsel ajahetkel või

ajavahemikus olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Samuti annab TsMS § 368 lg 1 õiguskaitset

selle tuvastamiseks, et võlasuhe ei lõppenud mõne elulise asjaolu esinemisel (nt lepingu

ülesütlemisega). TsMS § 368 lg 1 ei anna kliendile õiguskaitset tuvastusnõude esitamiseks, et kohus

tuvastaks üldsõnaliselt lepingu edasi kehtimise. Kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu nõude,

millele seadus ei anna õiguskaitset, jätab kohus hagiavalduse osaliselt läbi vaatamata. Kohus jätab

hagi läbi vaatamata nõudes tuvastada, et poolte vahel 05.11.2015 sõlmitud kliendileping ja kõik

muud teenuselepingud kehtivad edasi.

21. Kohus tühistab asjas rakendatud hagi tagamise, sest otsuse täitmise tagamiseks ei ole hagi

tagamise abinõude jõusse jätmine vajalik (TsMS § 445 lg 2).

22. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

23. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS

§ 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et läbi vaatamata jäetud nõuete osakaal on kõigist nõuetest ligikaudu ¼. Kohus jätab

TsMS § 168 lg 2 ja 163 lg 1 järgi menetluskuludest ¼ hageja kanda ning ¾ kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu kokku

490 eurot, mis vastab avalduste esitamise ajal riigilõivuseadusega (RLS) kehtestatud määradele.

Riigilõivu 490 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 490

eurot. Kohus mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu

367,50 eurot (3/4 490-st on 367,50).

25. TsMS § 144 p 5 sätestab, et kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse

täitmise kulud on kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud

kohtuvälised kulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hagi tagamise määruse kohaselt tuli hagejal

pöörduda määruse täitmiseks kohtutäituri poole (dtl 43). Hageja on tasunud hagi tagamise eest

kohtutäituri tasu 138 eurot, mis vastas seadusega kehtestatud kohtutäituri tasu määrale. Seega oli

tasu maksmine vältimatu kulu, mille hageja pidi hagi tagamise määruse täitmiseks tegema. Kohus

määrab kindlaks hageja kohtuväliste kulude (kohtutäituri tasu hagi tagamise eest) suuruse 138

eurot. Kohus mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu

103,50 eurot (3/4 138-st on 103,50).

9 (10)

26. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat

esindasid kohtumenetluses lepingulised esindajad, kes vastasid tsiviilkohtumenetluse seadustikus

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal

õigus nõuda kostjalt lepingulise esindajate kulude hüvitamist.

27. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale kuni

31.10.2022 ning ajavahemikus 17.01.2023 kuni 07.03.2023 õigusteenust tunnitasumääraga 120

eurot, ajavahemikus 02.11.2022 kuni 20.12.2022 tunnitasumääraga 140 eurot ning alates 2025.a

tunnitasumääraga 180 eurot. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei

saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohtu

hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse,

et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei

ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on

eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

28. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusteenust

mahus 17 tundi 45 minutit. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks ning esindaja seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks (sh informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi). Kohtuasja keerukusastet ja

mahtu ning menetlusdokumentide sisu arvestades on ajakulu olnud põhjendatud. Kohus arvestab

seejuures, et kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväidet

esitanud. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 3373,33 eurot. Kohus

mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu

2530 eurot (3/4 3373,33-st on 2530).

29. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskulude 3001 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

30. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kostjat on

menetluses esindanud kostja töötajad, mistõttu ei saa eeldada lepingulise esindaja kulude tekkimist.

Kohus jätab eeltoodut arvestades kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt

menetluskulude jaotust arvestades välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

10 (10)