2-24-15295/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-15295

Tsiviilasi

Maaelu

Edendamise

Sihtasutuse

avaldus

MMMSprattus OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MMMSprattus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus

(registrikood 90000245), lepinguline esindaja Kersti

Meindorf

Võlgnik MMMSprattus OÜ (pankrotis; registrikood

12321577), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur

Otti

Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MMMSprattus OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 26. veebruari 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud MMMSprattus OÜ

(pankrotis) kanda.

3. Maaelu Edendamise Sihtasutusel ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696 lg 3).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg-d 1

ja 2 ning § 32 lg 1, § 23 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja, MES) esitas 9. oktoobril 2024 Tartu

Maakohtule avalduse MMMSprattus OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid (MES) ja võlgnik laenulepingu nr 121COV20 ja

laenulepingu nr 19KF18, mille alusel MES maksis võlgnikule välja laenu 708 800 eurot.

Võlgnik ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rohkem kui ühe

maksega viivituses kauem kui 90 kalendripäeva. MES saatis 21. jaanuaril 2022 võlgnikule

esimese hoiatuse laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta, 16. mail 2022 ja 2.

novembril 2022 korduvad hoiatused ning 10. novembril 2023 kohtutäituri vahendusel

hoiatuse laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta. Võlgnik ei tasunud võlga

ettenähtud ajaks. MES ütles laenulepingud erakorraliselt üles alates 2. jaanuarist 2024.

Laenude tagatiseks seati võlgniku vallasvarale I järjekohale kommertspant 200 000 eurot.

Laenude tagatiseks seati I järgu ühishüpoteek korteriomanditele aadressil Pärnu linn, Liiva

tn 2D - M1, M2, M3, M4 (kinnistusraamatu registriosa nr 2758205, 2758305, 2758405 ja

2758505) summas 350 000 eurot. Laenulepingu nr 121COV20 tagatiseks on täiendav I järgu

ühishüpoteek eelnimetatud korteriomanditele summas 200 000 eurot. Laenude tagatiseks

sõlmiti käendusleping M. Murruga. Käendaja vastutus on piiratud laenulepingu nr

121COV20 osas 20 000 euroga ja laenulepingu nr 19KF18 osas 75 000 euroga.

MES algatas 20. märtsil 2024 laenulepingutest tulenevate nõuete tagatiseks seatud

hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. MES-i nõude suuruseks on 788 909 eurot 57

senti: laenulepingu 121COV20 alusel kokku 288 703 eurot 70 senti (sh põhiosa 258 800

eurot, intress 27 013 eurot 7 senti, viivis 2. jaanuari 2024. a seisuga 2890 eurot 63 senti);

laenulepingu 19KF18 alusel kokku 500 205 eurot 87 senti (sh põhiosa 450 000 eurot, intress

49 884 eurot 42 senti, viivis 2. jaanuari 2024. a seisuga 321 eurot 45 senti). Võlgnik on

maksejõuetu, kuna tema suhtes läbiviidavas täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei

jätku kõigi kohustuste täitmiseks vara (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgniku laenulepingu järgne

võlg on tasumata. Võlgnik ei suuda seega rahuldada võlausaldaja nõuet. Võlgnikul on

äriregistri väljavõtte kohaselt kehtiv maksuvõlg. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg

3).

2. Võlgnik leiab, et ta on ajutiselt maksejõuetu, sest tema likviidsus sõltub alustatud

kinnisvaraarenduse projektist, mis on täitemenetluse tõttu halvatud. Võlgniku

kalatöötlemisega seotud tegevus on pausil, ta on edasi liikunud Liiva 2d

kinnisvaraarendusega. Kuue kuu jooksul on plaanis alustada kortermaja ehitamisega.

Võlgniku ainus vara on kinnistu Pärnus aadressil Liiva 2d, mille hinnanguline väärtus on

hetkel 400 000 eurot. Võlgnik pakub kompromisslahendust: võlausaldaja loobub

pankrotiavaldusest ja võlgnik võõrandab võlausaldaja kontrolli all Liiva 2D kinnistu nelja

kuu jooksul 425 000 euro eest ja müügihind laekub võlausaldajale.

3. Kohus nimetas 23. detsembril 2024 võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks V. Kutšmei,

peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri

nõusolekuta kogu vara käsutada.

4. Ajutine haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Võlgnikul ei olnud ajutise halduri nimetamisel majandustegevust. Võlgniku konto

väljavõttest nähtuvalt lõppes kontol raha liikumine 18. mail 2021. Pangakonto jääk on 0

eurot. Viimased tööjõumaksud deklareeriti 2021. a aprilli eest esitatud TSD-s. Võlgniku

varaks on Pärnus Liiva 2d kinnistul asuvas hoones paiknevad mitteeluruumid M1 kuni M4.

Vara tõenäoline väärtus on 500 000 eurot ± 15%. Pärnus Liiva tn 2d mitteeluruumides

paiknev vallasvara kuulub võlgniku väitel kolmandatele isikutele, kuid selle kohta ei ole

tõendeid. Võlgnikul ei ole muud vara. Võlgnikul on võlausaldajate ees kohustusi vähemalt

871 730 eurot 23 senti. Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et kohustusi täita.

Võlgniku plaan hakata Pärnus Liiva tn 2d kinnisasjal kinnisvaraarendusega tegelema, et

sellest saadava tulu arvel kohustusi täita, ei ole realistlik. Võlgnik ei saa ehitada Liiva tn 2d

kinnistule korruselamut vastavalt kehtivale detailplaneeringule, kuna kinnisasjal asuv üks

korter ei kuulu talle. Võlgnikul ei ole vahendeid selle korteri omandamiseks. Võlgniku

pakutud kinnistu jagamise lahendus nõuab esmalt ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist, et

hinnata olemasoleva hoone osalise lammutamise võimalikkust, ning seejärel uue

detailplaneeringu koostamist. Võlgnikul ei ole selle jaoks samuti vahendeid. Võlgniku

majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puuduvad vahendid selle käivitamiseks ja

uute projektide alustamiseks. Võlgniku vara on võlausaldajate nõuete katteks koormatud.

Selle arvel ei ole võimalik uute projektide teostamiseks finantseerimist kaasata.

Juhatuse liige M. Murru võis kasutada võlgniku bilansis kajastatud raha tegelikult isiklikes

huvides. See võis olla üks põhjuseid, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. Samas ei saa

välistada, et maksejõuetuse väljakujunemisele aitas kaasa Covid-19 pandeemiaga seotud

kriisi tõttu tegevuse seiskumine ning võlgniku viidatud probleemid tegevuse käivitamisel.

Võlgniku juhatus viivitas pankrotiavalduse esitamisega. See võis rikkuda võlausaldajate

õigusi.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas 26. veebruari 2025. a määrusega avalduse, kuulutas 26. veebruaril

2025 kell 18.00 välja võlgniku pankroti, määras ajutise halduri V. Kutšmei tasuks 2610

eurot 80 senti (sh käibemaks) ja mõistis selle võlgnikult ajutise halduri kasuks välja, nimetas

võlgniku pankrotihalduriks V. Kutšmei, määras võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise

aja, jättis menetluskulud võlgniku kanda ning määras MES-i menetluskulude suuruseks 420

eurot. Maakohus märkis, et pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult

teatavaks tegemisest.

Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 kohaselt püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei olnud ajutise halduri nimetamisel

majandustegevust. Võlgniku vara väärtus on ligikaudu 500 000 eurot. See on ülekoormatud

kolmandate isikute õigustega ning selle käsutamine on keelatud mitme võlausaldaja kasuks.

Võlgnikul on kohustusi kokku 871 730 eurot 23 senti.

Võlgnik tunnistas ajutist maksejõuetust, kuid leidis, et seda saab ületada kinnisvaraarenduse

teostamisel ja sellest saadava tulu kaudu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku äriplaan

realistlik. Võlgnik ei saa ehitada kinnistule korruselamut vastavalt kehtivale

detailplaneeringule, kuna kogu kinnistu ei kuulu talle. Kinnistul asuv hoone on jagatud

korteriomanditeks, millest üks ei kuulu võlgnikule. Võlgnikul ei ole vahendeid selle

omandamiseks. Võlgniku pakutud kinnistu jagamise lahendus nõuab esmalt ehitustehnilise

ekspertiisi läbiviimist, et hinnata olemasoleva hoone osalise lammutamise võimalikkust,

ning seejärel uue detailplaneeringu koostamist. Võlgnikul ei ole ka selleks vahendeid.

Võlgniku vara arvel ei ole võimalik kõiki nõudeid rahuldada ega kaasata täiendavat

finantseerimist.

Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku

pankrot. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada V. Kutšmei, kes vastab PankrS § 56

nõuetele.

Maakohus määras PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 alusel ajutise halduri tasuks 2610 eurot 80 senti

(sh käibemaks). Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus,

millega jätta MES-i avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, või saata

tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgnik palub jätta kõik menetluskulud MES-i

kanda.

Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, millest saaks kindlalt järeldada, et võlgniku

maksejõuetus ei ole üksnes ajutine. Maakohus oleks pidanud arvestama võlgniku plaaniga

ehitada Pärnus Liiva 2d asuval krundil välja detailplaneeringuga lubatud äri- ja

eluotstarbeline korruselamu ning müüa see turutingimustel. Kinnisvaraarendusest saadav

raha ületab võlgniku kohustusi.

Maakohus tugines üksnes ajutise halduri arvamusele ega selgitanud ise asjaolusid välja.

Maakohus rikkus sellega hagita menetluses kohalduvat uurimispõhimõtet.

Maakohus jättis määruses kajastamata põhjendused, mille kohaselt ei ole võlgniku

maksejõuetus püsiv. Maakohus ei kuulanud võlgnikku ära.

7. MES palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Võlgniku maksejõuetus on püsiv. Võlgnik ei tõendanud, et võlgniku plaanitav

kinnisvaraarendus võimaldaks võlgnikul mõistliku aja jooksul võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Võlgnikul oli ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti välja kuulutamiseni

võimalus esitada ajutisele haldurile andmeid ettevõtte majandusliku seisundi paranemise

kohta. Võlgnik ei teinud seda. Võlgniku võimekus projekte kohusetundlikult ja edukalt ellu

viia on kaheldav. Võlgniku juhatuse liige võib ajutise halduri hinnangul olla kasutanud

võlgniku raha enda huvides. MES jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

10. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi

ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena

arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

11. Maakohus tuvastas põhjendatult, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebusele

järgmist.

11.1.

Maakohus ja ajutine haldur tuvastasid piisava põhjalikkusega asjaolud, millest

nähtub, et võlgniku kinnisvaraarenduse plaan ei ole realistlik. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu ja ajutise halduriga. Võlgnik ei toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid,

mille alusel oleks võimalik järeldada, et võlgnikul on tegelik võimalus ja majanduslik

suutlikkus Pärnus Liiva tn 2d kinnisasjale äri- ja eluotstarbeline korruselamu ehitada.

11.2.

Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus ei kuulanud võlgnikku ära. Maakohus võttis

16. oktoobri 2024. a määrusega MES-i avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja

vastuväidete esitamiseks. Kohus selgitas, et kui võlgnik ei esita vastuväiteid või ei teata asja

läbivaatamise soovist kohtuistungil, nimetab kohus ajutise halduri kirjalikus menetluses.

Võlgnik esitas 14. novembril 2024 vastuväited, ent ei märkinud, et ta soovib asja

läbivaatamist istungil. Maakohtul oli PankrS § 12 lg 2 järgi seega õigus lugeda, et võlgnik

on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määrab ajutise halduri nimetamisel pankrotiavalduse

läbivaatamiseks kohtuistungi aja, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja

või ajutine haldur seda taotleb (PankrS § 17 lg 1 esimene lause). Asja materjalidest ei nähtu,

et võlgnik või mõni muu menetlusosaline oleks istungi läbiviimist taotlenud. Kuna

maakohus ei pidanud ka ise istungi korraldamist vajalikuks, oli tal õigus vaadata

pankrotiavaldus läbi kirjalikult (PankrS § 17 lg 1 teine lause). Võlgnikul oli seega võimalik

menetluses oma seisukohti avaldada. Võlgnik ei too määruskaebuses välja ka uusi

seisukohti, mida ta oleks tahtnud maakohtule avaldada, kuid väidetavalt teha ei saanud.

12. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

võlgniku kanda. MES osales määruskaebemenetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal

olla TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 2 järgi hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Pankrotihalduri tasu hüvitatakse PankrS § 150 lg 1 ja 2 alusel pankrotivarast. Kohus määrab

pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõppemisel (PankrS § 65 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)